Risto Kaarna, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhtivanalüütik
Rahandusministeerium avaldab 14.
veebruaril 2023 juba viiendat korda riigikogu valimistel osalevate erakondade
programmide mõjuhinnangud. Protsessi käigus on erakondadel olnud võimalik saada
meilt esialgseid mõjuhinnanguid ideede genereerimise faasis ning kommenteerida käesolevat
analüüsi enne selle avaldamist.
Viimastel aastatel on mitu hoiu-laenuühistut sattunud raskustesse, halvima stsenaariumi korral võivad seal raha hoiustanud inimesed sellest kas osaliselt või täielikult ilma jääda. See on tõstatanud teravalt esile küsimuse, kas selliste olukordade vältimiseks oleks edaspidi tarvis reegleid karmistada ja ajale mõnevõrra jalgu jäänud seadust muuta. See jällegi on tekitanud teravat vastuseisu mitmelt hoiu-laenuühistult ja ka ühistutega seotud huvigruppidelt. Millistel põhjustel ja kelle huvides oleks otstarbekas seadust muuta, tuleb juttu allpool.
Evelyn Liivamägi, finants- ja maksupoliitika asekantslerLoe edasi »
Avaldatud: 23. jaanuar 2023 | Kommenteerimine suletud
Uue aasta alguses tunneb avalikkus kõrgendatud huvi, mida ministeeriumid lõppenud aastal ära tegid, milleks neid üldse vaja on? Vaatame siis korraks möödunud aastale tagasi just selle pilguga, mida on Rahandusministeeriumi tegevus tähendanud Eestile ja Eesti inimestele.
Teatud tervisekulutusi saavad tööandjad oma töötajatele aastas kuni 400 euro eest maksuvabalt hüvitada. Kui palju sellist võimalust kasutatakse ja kas see piirmäär võiks vajada tõstmist, tuleb juttu allpool.
Evelyn Liivamägi, finants- ja maksupoliitika asekantslerLoe edasi »
Kertu Fedotov, rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna nõunik
Teisest sambast võib pensionile jääda viis aastat varem kui seda näeb ette ametlik pensionivanus ehk riiklik vanaduspensioniiga. Riiklik vanaduspensioniiga tõuseb aasta-aastalt ja samamoodi nihkub ka teise samba pensioniiga. Aastaks 2026 jõuab vanaduspensioniiga 65. eluaastani ja hakkab seejärel tõusma vastavalt eluea pikenemisele, seni määrab vanaduspensioniea sünniaasta, vt täpsemalt siit.
Avaldatud: 17. oktoober 2022 | Kommenteerimine suletud
Janno Luurmees Foto: Sven Tupits
Ajakirjanduses on võrreldud 2022. aasta 10-aastase Eesti
Vabariigi võlakirja emissiooni 2020. aasta mais emiteeritud võlakirjaga. Selliseid
võrdlusi tehes tuleb siiski arvestada oluliselt muutunud keskkonnaga. Finantsturud
ei püsi paigal ja sõltuvad sellest, mis maailmas toimub. Praegune 4% intress
tuli paljudele Eestis üllatusena, aga ei ajalooliselt ega ka praegust globaalset
olukorda arvestades pole selline intressitase erakorraliselt kõrge. Pigem võib erandlikuks
pidada perioodi 2016. aastast kuni käesoleva aasta alguseni, kus paljude võlakirjade
intressimäärad olid ülimadalad või isegi negatiivsed.
Liisi Poll | Avaldatud: 17. oktoober 2022 | Kommenteerimine suletud
Kermo Mägi ruumilise planeerimise osakonna nõunik
Rahandusministeerium on valmis saanud üleriigilise planeeringute andmekogu (PLANK), kust on 17. oktoobrist leitavad kehtestatud planeeringud digikujul. 1. novembrist tuleb kõik kehtestatavad planeeringud esitada juba uude keskkonda.
Hüppeliselt kasvanud energiahinnad on tekitanud kohalikele omavalitsustele oluliselt suuremad väljaminekud, kui nad on oma eelarvetesse planeerinud. Seetõttu otsib suurem osa Eesti linnasid ja valdu kokkuhoiukohti kütte ja elektri säästmiseks. Nii selgus rahandusministeeriumi värskelt läbi viidud uuringust.
Analüüsi autor Piret Zahkna, kes on rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise peaspetsialist.Loe edasi »
Valitsuses algab sügis alati riigieelarve planeerimisega. Üks sisend sellesse on rahandusministeeriumi ametnike poolt koostatud majandus- ja rahandusprognoos, mis tänavu valmis 23. augustiks.
Raoul Lättemäe rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja
Suvelõpu pilt Eesti majandusele on ootamatult vastandlik. Vaadates kevadele ja suvekuudele tagasi, on Eesti majandus olnud ülikiiret hinnatõusu, sõda, sanktsioone, põgenikke ning impordipiiranguid arvestades üllatavalt vastupidav. Vaadates edasi, on järgmise nelja kvartali väljavaade aga üsna sünge. Inflatsioon on kõrge ning teadmatus, kas ja kuidas saab Euroopa tervikuna talvel hakkama tubade ja tehaste kütmiseks ning valgustamiseks vajaliku energiaga ja mis saab edasi sõja ja põgenikega, on suur.
Viimaste kuude kiire hinnatõus nii Eestis kui maailmas tervikuna on olnud ootamatult järsk ja enamikule meist rohkemal või vähemal määral probleemne. Seetõttu on täiesti loogiline, et ühiskonna pilgud on suunatud riigi poole ja oodatakse vastuseid, kuidas hinnatõusu leevendada ning sellega kaasnevate probleemidega toime tulla.
Raoul Lättemäe rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja
Majandusteooria alustõdesid nõudluse-pakkumise kohta praegune hinnatõus ümber ei lükka: kui kaupade ja teenuste pakkumine väheneb ja nõudlus suureneb, siis hinnad kasvavad ning vastupidi.
Samuti pole majandusteadlaste teadmised inflatsiooniga toime tulemisel COVIDi või Venemaa poolt algatatud sõja tõttu minetanud oma olulisust. Seetõttu tasub üle vaadata, mida majandusteadus inflatsiooni kohta teab ning mida selle põhjal saab ja ei saa inflatsiooniga ette võtta, sh milline on valitsuste ja milline keskpankade roll hinnakasvu ohjamisel.