Rahandusministeeriumi 2022. aasta personalinumbrid näitavad, et hoolimata Ukraina sõjast tulenenud töökoormuse kasvust on riigiasutused suutnud oma tööd eelmisel aastal tublilt optimeerida. Kogu avalikus sektoris on töötajaid ja teenistujaid lisandunud vaid mõnda valdkonda ning tervikuna jääb personalikasv alla 1%. Üldandmeid vaadates näeme, et avaliku sektori 2022. aasta vähene kasv tähendab eelkõige nende inimeste lisandumist, keda meie ühiskond […]
Rubriik: avalik sektor
Riigihangete uued põhimõtted – revolutsioon või evolutsioon?
Avalikule konsultatsioonile pandud riigihangete strateegilised eesmärgid on saanud avalikkuses tähelepanu ja huvitavat tagasisidet. Jääb mulje, nagu see oleks midagi täiesti uut ja Eesti majandusele võõrast. Riigihangetes muude väärtuste arvestamine peale odavuse ei ole tegelikult midagi müstilist. Euroopas on see normiks juba aastaid ning vastavaid samme oodatakse ka Eestilt.
Kuidas riigireformil läheb?
Riigireform on Eestis levinud termin ja kujunenud aruteluteemaks. Väiksemate ja suuremate valdkonnareformide kõrval on püütud mõtestada, kuidas riik tervikuna toimib ja areneb. Siiski, on ka omajagu segadust, mida riigireform kui selline ikkagi tähendab, mida selle raames tehakse ja milline on tulevik. Rahandusministeeriumis on valmimas analüüs riigireformi senistest tegevustest, mis pakub tulevikuks seitse olulist arendussuunda.
Kestlikkusaruandlusest
Meil Eestis ei ole kuumalainetest moodustuvaid soojuskupleid, massiivseid üleujutusi või metsapõlenguid ning meie saared ja rannikualad ei vaju silmnähtavalt vee alla. Veel. Samas kollektiivselt ühe liigina oleme ületanud 8 miljardi piiri ning igal indiviidil on omad ootused võimalikult kõrge elatustaseme osas. Teadvustamata tihtipeale, et meie kõrval elutseb veel 8 miljonit muud liiki, kellest 1 miljon […]
Erakondade pensionilubadused
Rahandusministeeriumi koostatud ja 14. veebruaril avaldatud valimislubaduste analüüsi täiendusena anname ülevaate programmides sisalduvatest pensioniteemalistest lubadustest ja sellest, kui kulukad need riigi rahakotile on. Erakondade pensionilubadusi on palju, mõned on paremini hinnatavad kui teised. Valimislubaduste analüüsis jäid mitmed lubadused meiepoolse rahalise hinnanguta, näiteks: „kehtestame lesepensioni“, „kehtestame tööandjapensioni“, „toetame pensioniks säästmist“, „laiendame pensioni investeerimiskonto kasutamise võimalusi“. Mitmed […]
Planeeringute andmekogu – esimene samm valdkonna digitaliseerimisel
Rahandusministeerium on valmis saanud üleriigilise planeeringute andmekogu (PLANK), kust on 17. oktoobrist leitavad kehtestatud planeeringud digikujul. 1. novembrist tuleb kõik kehtestatavad planeeringud esitada juba uude keskkonda. Milleks sellist andmekogu vaja on?
Detsentraliseeritud valitsemiskorralduse määr Eesti põhiseaduses ja praktikas
Artikkel on algselt avaldatud ajakirjas Juridica (2022/2) Detsentraliseerimist[1] kui avaliku võimu otsustusõiguse viimist võimalikult elanikele lähedasele tasandile on OECD hinnanud üheks olulisemaks reformiks, mida on lääne ühiskonnas teostatud viimase 50 aasta jooksul. Selle mõjud ulatuvad ühiskonna kõikidesse valdkondadesse alates elukeskkonnast valitsemise kvaliteedini, riigi rikkuse ja majandusarenguni ning mis kõige olulisem: elanike heaoluni välja.[2] Detsentraliseerimine toob […]
Planeerimise digipööre – Euroopa riikide jaoks loomulik ja vajalik muutus
Eestis on valmimas planeeringute andmekogu, mis hakkab peatselt koondama kõikide maismaal ja merealal kehtivate planeeringute andmeid. Tänases digimaailmas tundub loomulik, et planeeringuinfo on elektrooniliselt olemas, lihtsasti käsitsetav ja ühilduv muude andmekeskkondadega. Ent digiajastu ei eksisteeri ainult Eestis – kui kaugel me võrreldes teiste riikidega täna oleme?
Planeerimises aitab „päriselt“ kaasamine vältida hilisemaid probleeme
Igapäevapraktikas näeb tihtilugu, et planeerimisametnikud täidavad vaid kaasamise miinimumnõudeid ja seda vahel ka täiesti objektiivsetel põhjustel. Vajadus oleks aga panustada enam ja teadlikumalt. Miks? Sest tegelikele vajadustele mittevastavast kaasamisest saavad tihti alguse probleemid – menetluse venimine, kogukonna protestid, mitmekordne kooskõlastamise vajadus jne. Kui kaasamine pole menetluses olnud sisuline, kanduvad probleemid tihtipeale edasi ka loamenetlusse. Sestap […]
KOKS uueneb: mida on kavas seal muuta?
Kaks kuud tagasi valisime kõik uusi kohalikke volikogusid. Need 1717 tublit inimest, kes Eesti 79 valla ja linna volikogudes nüüd järgmised neli aastat kohalikku elu juhivad, teevad seda suuresti kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) reeglistiku alusel. Seega tegu on olulise seadusega, mis seab üldised raamid omavalitsuse töö korraldamisele. KOKS on pärit aastast 1993. Tõsi, vanus […]