Rubriik: avalik sektor

Teekond rahatarga riigini

Rahatargast ühiskonnast on palju räägitud, kuid kas riik ise oma asutuste, poliitikate ja tegevustega saab olla rahatark? Eeldused selleks on Eestis kindlasti olemas ja tegeleda tuleb vähemalt kolme suunaga – mõjusus, tõhusus ja valmisolek ootamatusteks. Ehk vaja on otsida vastust küsimustele, kas maksumaksja raha loob oodatud väärtust (mõjusus), kas ressursid selleks kuluvad parimal viisil (tõhusus) […]

Abiks väärtuspõhiste riigihangete teekonnal – mis ja kuidas?

Eelmise aasta novembris kinnitati riigihangete strateegilised põhimõtted, mis on edaspidi suunanäitajaks väärtuspõhiste hangete korraldamisel. Eesmärk on suunata riigihangete korraldajaid arvestama tulevikus senisest enam ka teisi väärtusi ja mitte lähtuma üksnes maksumusest. Mis saab edasi?

Ametnike vähendamine kedagi ei aita, vaja on vaadata riiki sisse

. Ametnikud teevad päriselt tööd Kui tahame oma riiki, vajame ka riigitöötajaid Personal kahaneb ja kasvab vastavalt riigi vajadustele Riik saab end koomale tõmmata – kas teenuste arvelt? Bürokraatiat võib vähendada ametkond ise, suurteks muutusteks on vaja poliitilist initsiatiivi On üsna tavaliseks saanud, et kui jutuks tuleb maksumaksja raha ja seda eriti keerulistel finantsaegadel, on […]

Avaliku sektori töötajate arv jäi kriisiaastal üldjoontes samaks

Rahandusministeeriumi 2022. aasta personalinumbrid näitavad, et hoolimata Ukraina sõjast tulenenud töökoormuse kasvust on riigiasutused suutnud oma tööd eelmisel aastal tublilt optimeerida. Kogu avalikus sektoris on töötajaid ja teenistujaid lisandunud vaid mõnda valdkonda ning tervikuna jääb personalikasv alla 1%. Üldandmeid vaadates näeme, et avaliku sektori 2022. aasta vähene kasv tähendab eelkõige nende inimeste lisandumist, keda meie ühiskond […]

Riigihangete uued põhimõtted – revolutsioon või evolutsioon?

Avalikule konsultatsioonile pandud riigihangete strateegilised eesmärgid on saanud avalikkuses tähelepanu ja huvitavat tagasisidet. Jääb mulje, nagu see oleks midagi täiesti uut ja Eesti majandusele võõrast. Riigihangetes muude väärtuste arvestamine peale odavuse ei ole tegelikult midagi müstilist. Euroopas on see normiks juba aastaid ning vastavaid samme oodatakse ka Eestilt.

Kuidas riigireformil läheb?

Riigireform on Eestis levinud termin ja kujunenud aruteluteemaks. Väiksemate ja suuremate valdkonnareformide kõrval on püütud mõtestada, kuidas riik tervikuna toimib ja areneb. Siiski, on ka omajagu segadust, mida riigireform kui selline ikkagi tähendab, mida selle raames tehakse ja milline on tulevik. Rahandusministeeriumis on valmimas analüüs riigireformi senistest tegevustest, mis pakub tulevikuks seitse olulist arendussuunda.

Kestlikkusaruandlusest

Meil Eestis ei ole kuumalainetest moodustuvaid soojuskupleid, massiivseid üleujutusi või metsapõlenguid ning meie saared ja rannikualad ei vaju silmnähtavalt vee alla. Veel. Samas kollektiivselt ühe liigina oleme ületanud 8 miljardi piiri ning igal indiviidil on omad ootused võimalikult kõrge elatustaseme osas. Teadvustamata tihtipeale, et meie kõrval elutseb veel 8 miljonit muud liiki, kellest 1 miljon […]

Erakondade pensionilubadused

Rahandusministeeriumi koostatud ja 14. veebruaril avaldatud valimislubaduste analüüsi täiendusena anname ülevaate programmides sisalduvatest pensioniteemalistest lubadustest ja sellest, kui kulukad need riigi rahakotile on. Erakondade pensionilubadusi on palju, mõned on paremini hinnatavad kui teised. Valimislubaduste analüüsis jäid mitmed lubadused meiepoolse rahalise hinnanguta, näiteks: „kehtestame lesepensioni“, „kehtestame tööandjapensioni“, „toetame pensioniks säästmist“, „laiendame pensioni investeerimiskonto kasutamise võimalusi“. Mitmed […]

Planeeringute andmekogu – esimene samm valdkonna digitaliseerimisel

Rahandusministeerium on valmis saanud üleriigilise planeeringute andmekogu (PLANK), kust on 17. oktoobrist leitavad kehtestatud planeeringud digikujul. 1. novembrist tuleb kõik kehtestatavad planeeringud esitada juba uude keskkonda. Milleks sellist andmekogu vaja on?

Detsentraliseeritud valitsemiskorralduse määr Eesti põhiseaduses ja praktikas

Artikkel on algselt avaldatud ajakirjas Juridica (2022/2) Detsentraliseerimist[1] kui avaliku võimu otsustusõiguse viimist võimalikult elanikele lähedasele tasandile on OECD hinnanud üheks olulisemaks reformiks, mida on lääne ühiskonnas teostatud viimase 50 aasta jooksul. Selle mõjud ulatuvad ühiskonna kõikidesse valdkondadesse alates elukeskkonnast valitsemise kvaliteedini, riigi rikkuse ja majandusarenguni ning mis kõige olulisem: elanike heaoluni välja.[2] Detsentraliseerimine toob […]