Rubriik: avalik sektor

Ambitsioonikas visioon paigas – rahatark Eesti!

Rahatarkuse edendamises tahab riik olla suunanäitaja, et toetada Eesti elanikke teadmiste ja oskuste omandamisel. Sellest, mida tahetakse saavutada 2030. aastaks ja kuidas selleni jõutakse, kirjutab rahandusministeeriumi rahatarkuse spetsialist Bret Klemm.  

Riigitöötaja – ka joonealune ja levinum kui majavamm

Rahandusministeeriumi nõunik Rando Härginen Mullu oli rahandusministeeriumi üks sihte suurendada teadlikkust riigitöötajatest ja säästa neist osa ametnike armee aktiivteenistusse arvamisest[1]. Muu hulgas selgitades, et kõik riigitöötajad pole ametnikud ja et paljud riigipalgalistest teevad isegi päris tööd. Näiteks õpetajad ja teadlased. Selle tulemusel selgus nii mõnelegi, et riigitöötaja võib olla kodudes levinum kui majavamm (kontrolli kevadel […]

Üksi saab kiiremini, ühiselt kaugemale

Euroopa mõistes on keskmine Eesti kohalik omavalitsus pärast 2017. aasta haldusreformi juba küllaltki suur. Mitte veel kõige suurem, aga selgelt suuremate poolel. Kas see tähendab, et suuremaks ühinenud omavalitsuste vahel polegi nüüd enam vaja erilist koostööd, igaüks saagu ise edaspidi kõigega hakkama? Ilmselt päris nii ikka ei ole. Ka keskmisest suuremad linnad ja vallad pole […]

Ida-Virumaal oodatakse tööstusarengut ja häid töökohti

Ida-Virumaa üks teravamaid probleeme kohalike elanike silmis on töökohtade nappus, selgus suve lõpus korraldatud piirkondlikust arvamuskorjest. See aga esitab väljakutse tuleviku tegevussuundadele maakonnas, eeldades kaevandus- ja tööstusmaadele uue funktsiooni leidmist, tööstussektori arendamist ning uute ettevõtete loomist. Läbiviidud küsitluse eesmärk oli selgitada õiglase ülemineku tegevusi planeerides välja kohalike ning Ida-Virumaaga seotud inimeste hoiakud ja tulevikunägemus piirkonnast […]

Meie inimesed, meie riik

Merje Frey, rahandusministeeriumi riigihalduse nõunik Eesti riik on õigusriik, demokraatlik riik, vaba riik, sõnavaba riik, mere- ja metsariik. Kindlasti on ta veel lihtsalt meie riik. Seda loetelu võib jätkata. Kuid kas teame samahästi, kes on meie riik?  Eriolukorras tõusevad esile inimesed ja ametid, kelleta ühiskond ei saa toimida. Palju siis on neid eesliini riigitöötajaid, kes […]

Kas KOKS vajab müksu? Omavalitsuste töö alusseadus saab värskenduse

Riigihalduse minister Jaak Aabi juhtimisel moodustati möödunud aastal omavalitsuste esindajatest, teadlastest ja riigiekspertidest koosnev komisjon, kelle ülesandeks on välja töötada ettepanekud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmiseks. Sulev Valner, rahandusministeeriumi regionaalhalduspoliitika osakonna nõunik Kaks aastat tagasi läbi viidud haldusreformi käigus muutus Eesti kaart päris oluliselt. Senise 213 kohaliku omavalitsuse asemel jäi 79 valda ja linna, mis […]

Veel lasteaiatasudest – kuidas kujunevad omavalitsustes kohatasude suurused?

Mari Kalma, rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna peaspetsialist Suve alguses võrdlesime lasteaedade kohatasude maksumusi erinevate omavalitsuste lõikes. Tulemused avaldasime blogipostituses, mis on leidnud küllaltki suurt vastukaja. Muuseas saime ka tagasisidet, kus kaheldi meie kasutatud metoodika otstarbekuses. Peamiseks kriitikanooleks oli, et uurimise aluseks olnud kõrgeim kohatasu ei anna adekvaatset ülevaadet, sest ei arvesta omavalitsuse väiksemate tasudega […]

Kohalike omavalitsuste finantstervis on hea

Sulev Liivik, rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja Riigi finantside juhtimisel ja suunamisel ei ole vaatluse all ainult riigieelarve, vaid arvesse tuleb võtta kõiki valitsussektori üksusi¹, kes täidavad avalikke ülesandeid ja keda rahastatakse enamjaolt maksumaksja rahaga. Üheks oluliseks mõjutajaks on omavalitsussektor, kelle tulude osakaal valitsussektori kogutuludest on umbes 25%. Kui omavalitsusel tekivad tõsisemad finantsraskused võib […]

Ühinenud omavalitsustes toimunud muutuste trend näitab haldusreformi positiivset efekti

Ave Viks, regionaalhalduspoliitika osakonna nõunik Haldusreformi läbiviimise järgselt vastutab Rahandusministeerium ka haldusreformi tulemuste analüüsimise eest. Kuigi täna – kui ühinenud omavalitsuste ametiasutused on töötanud veidi üle 16 kuu – on haldusreformi mõjude hindamiseks veel vara, saab siiski teha esmaseid ülevaateid ja järeldusi mõtestamaks toimunud muudatusi.

Kolme miljardi jagamise küsimus

Magnus Urb, rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna pikaajalise strateegilise planeerimise juht Möödunud aastal alustasid riigikantselei ja rahandusministeerium valitsuse otsuse alusel riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ loomist. Sellega seoses ootame aadressil eesti2035.ee inimeste mõtteid, millises Eestis me soovime elada aastal 2035 ning kuidas me sinna jõuame. Oleme analüüsinud, mis toimub meie ümber Euroopas ja maailmas, millised on globaalsed […]