Meil Eestis ei ole kuumalainetest moodustuvaid soojuskupleid, massiivseid üleujutusi või metsapõlenguid ning meie saared ja rannikualad ei vaju silmnähtavalt vee alla. Veel. Samas kollektiivselt ühe liigina oleme ületanud 8 miljardi piiri ning igal indiviidil on omad ootused võimalikult kõrge elatustaseme osas. Teadvustamata tihtipeale, et meie kõrval elutseb veel 8 miljonit muud liiki, kellest 1 miljon […]
Rubriik: avalik sektor
Erakondade pensionilubadused
Rahandusministeeriumi koostatud ja 14. veebruaril avaldatud valimislubaduste analüüsi täiendusena anname ülevaate programmides sisalduvatest pensioniteemalistest lubadustest ja sellest, kui kulukad need riigi rahakotile on. Erakondade pensionilubadusi on palju, mõned on paremini hinnatavad kui teised. Valimislubaduste analüüsis jäid mitmed lubadused meiepoolse rahalise hinnanguta, näiteks: „kehtestame lesepensioni“, „kehtestame tööandjapensioni“, „toetame pensioniks säästmist“, „laiendame pensioni investeerimiskonto kasutamise võimalusi“. Mitmed […]
Planeeringute andmekogu – esimene samm valdkonna digitaliseerimisel
Rahandusministeerium on valmis saanud üleriigilise planeeringute andmekogu (PLANK), kust on 17. oktoobrist leitavad kehtestatud planeeringud digikujul. 1. novembrist tuleb kõik kehtestatavad planeeringud esitada juba uude keskkonda. Milleks sellist andmekogu vaja on?
Detsentraliseeritud valitsemiskorralduse määr Eesti põhiseaduses ja praktikas
Artikkel on algselt avaldatud ajakirjas Juridica (2022/2) Detsentraliseerimist[1] kui avaliku võimu otsustusõiguse viimist võimalikult elanikele lähedasele tasandile on OECD hinnanud üheks olulisemaks reformiks, mida on lääne ühiskonnas teostatud viimase 50 aasta jooksul. Selle mõjud ulatuvad ühiskonna kõikidesse valdkondadesse alates elukeskkonnast valitsemise kvaliteedini, riigi rikkuse ja majandusarenguni ning mis kõige olulisem: elanike heaoluni välja.[2] Detsentraliseerimine toob […]
Planeerimise digipööre – Euroopa riikide jaoks loomulik ja vajalik muutus
Eestis on valmimas planeeringute andmekogu, mis hakkab peatselt koondama kõikide maismaal ja merealal kehtivate planeeringute andmeid. Tänases digimaailmas tundub loomulik, et planeeringuinfo on elektrooniliselt olemas, lihtsasti käsitsetav ja ühilduv muude andmekeskkondadega. Ent digiajastu ei eksisteeri ainult Eestis – kui kaugel me võrreldes teiste riikidega täna oleme?
Planeerimises aitab „päriselt“ kaasamine vältida hilisemaid probleeme
Igapäevapraktikas näeb tihtilugu, et planeerimisametnikud täidavad vaid kaasamise miinimumnõudeid ja seda vahel ka täiesti objektiivsetel põhjustel. Vajadus oleks aga panustada enam ja teadlikumalt. Miks? Sest tegelikele vajadustele mittevastavast kaasamisest saavad tihti alguse probleemid – menetluse venimine, kogukonna protestid, mitmekordne kooskõlastamise vajadus jne. Kui kaasamine pole menetluses olnud sisuline, kanduvad probleemid tihtipeale edasi ka loamenetlusse. Sestap […]
KOKS uueneb: mida on kavas seal muuta?
Kaks kuud tagasi valisime kõik uusi kohalikke volikogusid. Need 1717 tublit inimest, kes Eesti 79 valla ja linna volikogudes nüüd järgmised neli aastat kohalikku elu juhivad, teevad seda suuresti kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) reeglistiku alusel. Seega tegu on olulise seadusega, mis seab üldised raamid omavalitsuse töö korraldamisele. KOKS on pärit aastast 1993. Tõsi, vanus […]
Ambitsioonikas visioon paigas – rahatark Eesti!
Rahatarkuse edendamises tahab riik olla suunanäitaja, et toetada Eesti elanikke teadmiste ja oskuste omandamisel. Sellest, mida tahetakse saavutada 2030. aastaks ja kuidas selleni jõutakse, kirjutab rahandusministeeriumi rahatarkuse spetsialist Bret Klemm.
Riigitöötaja – ka joonealune ja levinum kui majavamm
Rahandusministeeriumi nõunik Rando Härginen Mullu oli rahandusministeeriumi üks sihte suurendada teadlikkust riigitöötajatest ja säästa neist osa ametnike armee aktiivteenistusse arvamisest[1]. Muu hulgas selgitades, et kõik riigitöötajad pole ametnikud ja et paljud riigipalgalistest teevad isegi päris tööd. Näiteks õpetajad ja teadlased. Selle tulemusel selgus nii mõnelegi, et riigitöötaja võib olla kodudes levinum kui majavamm (kontrolli kevadel […]
Üksi saab kiiremini, ühiselt kaugemale
Euroopa mõistes on keskmine Eesti kohalik omavalitsus pärast 2017. aasta haldusreformi juba küllaltki suur. Mitte veel kõige suurem, aga selgelt suuremate poolel. Kas see tähendab, et suuremaks ühinenud omavalitsuste vahel polegi nüüd enam vaja erilist koostööd, igaüks saagu ise edaspidi kõigega hakkama? Ilmselt päris nii ikka ei ole. Ka keskmisest suuremad linnad ja vallad pole […]