Teatud tervisekulutusi saavad tööandjad oma töötajatele aastas kuni 400 euro eest maksuvabalt hüvitada. Kui palju sellist võimalust kasutatakse ja kas see piirmäär võiks vajada tõstmist, tuleb juttu allpool.
Haridustöötajate Liidu juht Reemo Voltri tegi oma arvamusartiklis üleskutse värskendada maksuvabade tervisekulude reegleid ja mh tõsta maksuvaba kulu piiri.
Kehtiv tulumaksuseadus annab tööandjale võimaluse katta aastas kuni 400 euro ulatuses töötaja teatud tervisekulutusi, mida tavapäraselt loetakse erisoodustuseks. Maksuvabastus on kehtinud juba 2018. aastast, aga pole endiselt väga levinud ja vähe on ka maksimaalses võimalikus mahus tervisekulude hüvitajaid.
2021. aastal kasutas ainult 5% kõigist Eesti tööandjatest võimalust töötajate tervisekulu katta ja seda aasta keskmisena 92 euro ulatuses. See 92 eurot on vähem kui veerand kogu võimalikust summast. Seega vaja ei ole maksuvaba piirmäära tõstmist, vaid kõigepealt olemasoleva maksusoodustuse kasutamist.
Nendest 5% ettevõtjatest, kes soodustust pakkusid, oli omakorda vaid 4% neid, kes pakkusid seda maksimaalses ulatuses ehk 400 eurot. Kusjuures üle poole neist ettevõtjatest olid ühe töötajaga tööandjad. Maksuvaba piirmäära tõstes ei muudaks me seega enamiku töötajate jaoks mitte midagi.
Haridusvaldkonda eraldi vaadates on pilt natuke parem, aga saaks olla palju parem – tööandjad, kes on ennast EMTAK koodi järgi haridusvaldkonda paigutanud, pakkusid 2021. aastal soodustust 2812 töötajale keskmiselt 160 eurot aastas. Kui hõlmata haridusvaldkonda ka kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse EMTAK koodiga tööandjad, oli soodustuse saajate hulk 7020 inimest ja keskmine hüve 170 eurot aastas. See on kaugelt vähem kui tulumaksuseaduse alusel võimalik oleks.
Vesteldes erinevate tööandjatega paistab silma, et nad ei ole alati just kõige paremini kursis töötervishoiu ja tööohutuse seadusest (TTOS) tulenevate kohustustega ega selliste kulude maksustamisega. See kumab läbi ka viidatud arvamusartiklist, kus õpetajate vaimse tervise hoidmise kulu on arvatud maksustatavaks. Nii see aga pole – tulumaksuseaduse alusel on TTOSis tulenevate kohustuste täitmine maksuvaba.
Seadusega on tööandjale ette nähtud hulk kohustusi, et töötajate tervist hoida – alates ennetamisest kuni tööl saadud tervisekahjustusega tegelemiseni ning nende (mitte väikeste) kulude kandmine on pandud tööandjale. Kohustuste hulgas on ka psühhosotsiaalsest ohutegurist tuleneva tervisekahjustuse ennetamiseks abinõude tarvitusele võtmine.
Millised on need tegurid, mis töötajat just tema tehtaval tööl mõjutavad, selgitab tööandja välja töökeskkonna riskianalüüsis. Osana riskianalüüsist otsustab ka tööandja, milliseid abinõusid ta riskide vähendamiseks kasutab, alustades ennetusest ehk töökeskkonna, -õhkkonna, -korralduse kujundamisest. Kuna riskianalüüsi koostamine ja riskide vähendamiseks meetmete kasutuselevõtmine on seadusest tulenevalt kohustuslik, on need maksuvabad.
Töötervishoiuga seotud kulude maksustamise kohta saab rohkem lugeda Maksu- ja Tolliameti veebilehelt. Enamlevinud eksiarvamused on veel näiteks, et maksustatav on kaugtöökoha sisseseadmiseks töövahendite kasutada andmine või vaktsineerimine viiruse vastu, millega on oht kokku puutuda töö käigus.
Milliseid võimalusi tööandja oma töötajate tervise hoidmiseks kasutab, on iga tööandja valik, mis sõltub paratamatult tema rahalisest võimalusest. Nii nagu see on ka tervise edendamise kulude hüvitamisel.