Rubriik: Uncategorized

Konkurentsi edendamine avalikus sektoris

Andrus Jõgi, rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna nõunik  Kalle Killar, sotsiaalministeeriumi e-teenuste ja innovatsiooni asekantsler Konkurentsil on arengule ja majandusele positiivne mõju. Sealhulgas on eraldi väärtus sellest tekkiv mitmekülgsus, mis võimaldab võtta arvesse klientide erinevaid vajadusi. Klientide hoidmiseks on vajalik teenust pidevalt kaasajastada, laiendamiseks katsetada uusi lahendusi. Tihtipeale ei ole ka ette teada, milline lahendus […]

Ka riigitööd saab teha kaugtööna

Raido Roop, rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna juhataja Riigi heaks saab töötada kõikjal Eestis, pealinn pole selleks kindlasti ainuvõimalik koht. Kuidas seda aga ka päriselus niimoodi korraldada, et riigitöö ei oleks asukohapõhine ja pealinnakeskne? Kaugtöötamise võimaluste loomisest riigimajades kirjutab lähemalt rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna juhataja Raido Roop.  Kontoritöö ei tähenda enam üheksast […]

Pensionivalemist enne ja pärast reformi

Tõnu Lillelaid, rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist  Riigikogu võttis vastu 12. detsembril riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatused, mis sisaldasid mitut põhimõttelist muudatust: pensioniga seotakse oodatava elueaga alates 2027. aastast; pensionile minek muutub paindlikumaks ja sõltumata tehtud valikutest pensioni kogusumma ei suurene ega vähene; I samba pensionivalem muutub senisest solidaarsemaks. Pensioniea tõus tundub olevat vananeva rahvastiku tingimustes sedavõrd […]

Tegelikud juhid peavad hakkama tankistide kõrval vastutama

Taavi Juul, rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna peaspetsialist Vastulauseks Eesti võlausaldajate liidu juhi Marie Rosina arvamusele on Rahandusministeerium veendunud, et maksukorralduse seaduse muudatus on ühiskonna huvides. See on mõjus vahend võitluses variisikutega, loob eeldused maksulaekumiste paranemiseks ja aitab ennetada maksupettusi. Eelnõuga on kavas jõustada 2019. aasta jaanuarist muudatus, mille järgi võib maksukohustuslasele endale, tema seaduslikule esindajale, vara valitsejale […]

Tegevuspõhine eelarve kui innovatsioon avalikus sektoris

Eneken Lipp, rahandusministeeriumi tegevuspõhise eelarve projektijuht Iga euro tegevuspõhises riigieelarves on seostatud konkreetse elanikele või asutustele pakutava teenusega. Nii saame rohkem esile tõsta inimeste vajaduste täitmist ja tagada paremate teenuste osutamist. See aitab ka valitsusel paremini saavutada endale seatud eesmärke, kuidas Eesti elu paremaks muuta. Tegu on kogu maailmas silmapaistva innovatsiooniga avalikus sektoris, mille suurimad […]

Andmete automaatse edastamise 21. sajandi tehnoloogia „Aruandlus 3.0“

Statistikaameti peadirektor Mart Mägi tutvustab projekti Aruandlus 3.0 eesmärke ja edusamme.   Oktoobris 2015 kutsusid majandus- ja kommunikatsiooni-, ettevõtlus- ja infotehnoloogia-, rahandus- ja riigihalduse minister üles ettevõtlusorganisatsioone tegema ettepanekuid ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks. Üleskutsele reageerinud organisatsioonide ootused olid järgmised: ettevõtjate koormust andmete esitamisel riigile tuleb väheneda; ettevõtjatelt kogutakse vaid minimaalne hulk andmeid; kord riigile esitatud andmeid ei või […]

Kümme sammu bürokraatia vähendamiseks

Nele Nõu, rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna nõunik  Riik algatas bürokraatia vähendamise projekti, sest sujuv asjaajamine on ideaal nii kodaniku kui ametniku jaoks. Valitsus arutas selle algatuse esimesi vahetulemusi ja edasisi plaane. Rahandusministeerium kutsub jätkuvalt üles avaliku sektori asutusi teada andma tegevustest, mille raames asjaajamine on ebamõistlikult keeruline või andmete kogumine põhjendamatult kordav.

Valitsus andis rohelise tule muudatusele riigi kinnisvara juhtimises

Rahandusministeeriumi riigivara osakonna nõunik Veronika Ilsjan Rahandusministeerium analüüsis riigi kinnisvarastrateegia rakendamist, sellega seotud probleeme ja pakkus välja muudatusettepanekud. Valitsus kiitis ettepanekud heaks ja toetas nendega edasi minekut. Lühidalt kokku võttes on muudatuste sisu anda juurde otsustusvabadust riigiasutustele ja RKAS-ile ning parandada ülevaadet kinnisvarainvesteeringute vajadustest. 

Kas tõmmata punane joon läbi Eesti?

Magnus Urb, rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik On tervitatav, et uue Euroopa Liidu eelarveperioodi eel on Eestiski seda puudutav debatt käivitunud. Küll aga seni veidi ühekülgsest aspektist – kuidas kavaldada tänast süsteemi üle nii, et Eesti saaks vaatamata oma üldisele jõukuse kasvule ELi eelarvest rohkem vahendeid. Alustuseks peab siiski ütlema, et Eesti üks peamine prioriteet suvel […]

Euroraha vähenemine ja müüdid

Rando Härginen Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik Avalik ruum peegeldab, et euroraha tulevik ei jäta kedagi külmaks. Euroraha vähenemist ja selle kasutamist puudutavad arvamused ulatuvad parastavatest kuni nendeni välja, mis pooldavad Isemajandavat Eestit 2.0. Õli valab tulle ka Riigikontroll, kes viitab riigi n-ö eurorahast väljumise strateegia puudumisele, kuid jätab samas mahus välja toomata tegevused, millega Eesti vastavat […]