Eestis on valmimas planeeringute andmekogu, mis hakkab peatselt koondama kõikide maismaal ja merealal kehtivate planeeringute andmeid. Tänases digimaailmas tundub loomulik, et planeeringuinfo on elektrooniliselt olemas, lihtsasti käsitsetav ja ühilduv muude andmekeskkondadega.
Ent digiajastu ei eksisteeri ainult Eestis – kui kaugel me võrreldes teiste riikidega täna oleme?
Euroopa Liit on välja tulnud mahuka kliima- ja energiameetmete paketiga “Eesmärk 55”, mille üheks osaks on süsinikdioksiidi kohandusmehhanism. Selle peamiseks eesmärgiks on mitmesuguste meetmete kaudu vähendada teatud kaupade tootmisjälge nii EL-is kui kolmandates riikides.
Kirjutan järgnevas postituses lahti, mida see mehhanism endas täpsemalt kujutab, kuidas on see seotud heitkogustega kauplemise süsteemiga ning millised on selle võimalikud mõjud Eesti majandusele.
Arutelud vastava EL eelnõu üle on alles käimas ja enne meetme vastuvõtmist võib seal nii mõnigi asi veel ka muutuda.
Loe edasi
Igapäevapraktikas näeb tihtilugu, et planeerimisametnikud täidavad vaid kaasamise miinimumnõudeid ja seda vahel ka täiesti objektiivsetel põhjustel. Vajadus oleks aga panustada enam ja teadlikumalt. Miks? Sest tegelikele vajadustele mittevastavast kaasamisest saavad tihti alguse probleemid – menetluse venimine, kogukonna protestid, mitmekordne kooskõlastamise vajadus jne. Kui kaasamine pole menetluses olnud sisuline, kanduvad probleemid tihtipeale edasi ka loamenetlusse.
Sestap on Rahandusministeeriumi eestvedamisel valminud kaasamise meelespea, mis on ennekõike suunatud omavalitsuse ametnikele, kes detailplaneeringute menetluses teemaga kokku puutuvad.
Loe edasi
Raoul Lättemäe, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja
Eesti majandust võib Kremli agressioon Ukraina suhtes mõjutada kolmel moel. Esiteks väheneb sanktsioonide, vastusanktsioonide ja sõjategevuse tõttu kaupade ja teenuste eksport ja import Venemaalt, Valgevenest ja Ukrainast. Teiseks mõjutab meid maailma finants- ja toormeturgudel ning maailmamajanduses toimuv. Ning kolmandaks kahjustab sõjategevus kindlustunnet maailmas, Euroopas ning Venemaaga piirnevates riikides.
2021. aastal toimus juba kümnendat aastat üliõpilaste arvestusalaste uurimistööde konkurss, mille üks korraldajatest on rahandusministeerium. Eriauhinna uudse ja huvitava arvestusalase teemakäsitluse eest pälvis TalTechi tudeng Margarita Vladimirskaja, kes uuris võimalust Eestis küllaltki uudsel meetodil mõõta teise pensionisamba tootlust.
Laias maailmas on andmeraja analüüs ehk DEA (data envelopment analysis) üsna levinud, ent Eestis pole see Vladimirskaja sõnul väga tuntav ning tootluse hindamisel seda eriti kasutatud pole. Tegu on andmetel põhineva meetodiga, mille keskmes on niinimetatud otsustusüksused ehk DMUd, mis tegelevad sisendite muutmisega väljunditeks. Igale otsustusüksusele leitakse mudeli järgi efektiivsusnäitaja. Meetodi algne idee on pärit viiekümnendatest, tänapäevase kuju sai see seitsmekümnendate lõpus.
Loe edasi
Eelmise aasta sügisel valisime oma kohalikesse volikogudesse kokku 1717 inimest. Milline on see keskmine saadik, kellele Eesti inimeste poolt usaldati tulevaks neljaks aastaks kohaliku elu juhtimise mandaat?
Selgub, et keskmine volinik on kõrgharitud keskealine mees, kes üsna tõenäoliselt valimiste ajal oma parteilise kuuluvusega vangerdama kipub.
2021. aasta sügisel algas energiahindade kallinemine, mis tähendas märkimisväärset inflatsiooni kiirenemist. Riigi vaatest tähendab see mõnevõrra suuremaid maksulaekumisi, mille maht jääb siiski tunduvalt alla hinnatõusu leevendamiseks käivitatud toetuste maksumusele.
Detsembris oli Eestis tarbijahindade kasv 12,2% aastatagusega võrreldes, millest ligikaudu 60% tulenes energia kallinemisest. Globaalselt on hinnatõusu taga nii koroonakriisist taastumisega seotud optimism majandus ja suurenenud nõudlus, kuid ka gaasimahutite madal täitumus Euroopas.
Eesti detsembrikuiste elektrihinna tippude taga oli mitme asjaolu kokkulangemine: elektridefitsiit, kõrge gaasi hind ning ka tavapärasest veidi külmem ilm. Detsembri algupoolel oli Balti piirkonnas korraga hoolduses neli elektrijaama, sealhulgas rikke tõttu ka Auvere jaam.
Eesti sõltub väga palju mujal Euroopas ja maailmas toimuvast. Energia hinnataseme püsivamat langust ei ole oodata enne kütteperioodi lõppu.
Loe edasi
Nii teise kui kolmanda samba puhul on igaühe enda otsustada, kuidas kogutud raha pensionieas välja võtta. Valida saab eluaegse või tähtajalise pensioni, vajadusel saab raha ka korraga või osade kaupa välja võtta.
Loe edasi
Kaks kuud tagasi valisime kõik uusi kohalikke volikogusid. Need 1717 tublit inimest, kes Eesti 79 valla ja linna volikogudes nüüd järgmised neli aastat kohalikku elu juhivad, teevad seda suuresti kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) reeglistiku alusel. Seega tegu on olulise seadusega, mis seab üldised raamid omavalitsuse töö korraldamisele.
KOKS on pärit aastast 1993. Tõsi, vanus pole ühe seaduse puhul tingimata probleem. Näiteks põhiseadus, mis valdade ja linnade rolli ühiskonnaelu korraldamisel sõnastab, on meil veel pisut vanem ja toimib päris hästi. Siiski on viimase paari aasta jooksul toimunud Rahandusministeeriumi eestvedamisel protsess, mida oleme nimetanud KOKSi revisjoniks ja mille käigus on koos eksperdikomisjoniga see seadus osade kaupa põhjalikult ette võetud ja üle vaadatud. Eks ole vahepeal ju toimunud ka haldusreform. Ning omavalitsuste elu on 30 aastaga päris palju muutunud, mis on toonud kaasa ka vajaduse regulatsioone kaasajastada.
Rõõm on tõdeda, et Eesti esimene üleriigiline mereala ruumiline planeering on valmis saanud. Seaduse järgi kuulub mereala riigile ja nii on olnud planeeringu valmimise koordinaatoriks rahandusministeerium, kaasates protsessi maksimaalselt kõiki asjaomaseid huvigruppe arendajatest looduskaitsjateni ning kaluritest sukeldumisfännideni. Kolm aastat väldanud tihe koostöö on vilja kandnud –täna on lõpplahendus meie ees. Lahenduse ja mõjude hindamise kohta saab veel 8. detsembrini arvamust avaldada (e-postile info@fin.ee).
Mereplaneering annab juhised, kuidas järgmisel 15 aastal meie mereruumis tegutseda võib, pakkudes erinevate merekasutusvaldkondade puhul tervikpilti ning andes konkreetse raamistiku tingimuste ja suuniste näol.
Loe edasi