Kohustuslik kogumispension: demograafia väljakutsed

Avaldatud: 14. november 2018 | 3 vastust

Tõnu Lillelaid, rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist 

Proloog

Käesolev postitus on esimene osa II samba teemalistest artiklitest, mis selgitavad seniste pensionipoliitiliste otsuste tagamaid Rahandusministeeriumi vaatevinklist. Samuti on kavas avada pensionisüsteemi tuleviku väljavaateid ning seda peamiste pensionipoliitika elementide valguses, mille üle on tekkinud viimasel ajal meedias elav arutelu. Demograafia, tootlus, pensioni suurus ja väljamaksed väärivad kindlasti kõik eraldi käsitlust, nagu ka mõned teised teemad. Seekord aga keskendume demograafiale.

Kui paljud Eesti inimestest julgevad suure summa peale kihla vedada, milline on järgmisel kolmel aastal täpne majanduskasv, tootlus või intressimäärad? Ilmselt on isegi ühe leidmine keeruline, kuna tulemust on lihtne juba lähiaastatel kontrollida. Aga millised on demograafia, majanduskasvu ja fondide tootluse numbrid 30, 40, 50 või enama aasta pärast? Eeldatavasti kasvab määramatus kordades, kuna väikeses avatud majanduses peab arvestama tegureid alates meditsiini saavutustest kuni Aasia/Aafrika migratsiooni ja majandusarenguni. Loe edasi »

Iseteenindusportaal – bürokraatia vähendamise abivahend

Avaldatud: 6. november 2018 | Kommenteeri

Tuhanded töötajad, üks süsteem ja isetegemise võlu reformivad tugiprotsesse. Riigi Tugiteenuste Keskuse personaliteenuste osakonna juhataja Janika Terve ja riiginõuete osakonna juhataja Erki-Paul Ridal kirjutavad pikemalt, kuidas asutuste ülese süsteemi kasutuselevõtt reformis riigiasutuste tugitegevuste korraldust.  

Digiajastu fenomen on võimalus korraldada ise ja kiirelt oma asju, mida seni tegid teised Sinu eest. Kui oma asju korraldavad ise tuhanded saab muuta protsesse tervikuna. Seda võimalust on edukalt kasutanud riik, et korrastada oma tugisüsteeme. Riik jagas puhkuste, lähetuste, asendamise vormistamise ja töövahendite haldamise oma töötajate vahel ära, võttis kasutusele keskse majandustarkvara ning reformis kogu süsteemi paremaks.

Riigi ülesannete täitmiseks toimivad asutuste üleselt süsteemid, mille kasutusele võtmine on vähendanud märkimisväärselt bürokraatiat, töö hulka ning säästnud maksumaksja raha. Üks neist on riigitöötaja iseteenindusportaal (RTIP). Riigiasutuste rohkem kui 32 000 töötajat saavad nüüd sisestada igapäevaselt ise oma puhkuste, lähetuste, koolituste ja varade infot ning andmed liiguvad süsteemis läbi kooskõlastajate personaliarvestaja või raamatupidaja andmekogusse – majandustarkvarasse SAP. Kogu seda süsteemi toetab keskselt Riigi Tugiteenuste Keskus ja vabastab nii asutused nn tugitööst. Kuna tegemist on tuhandete töötajate andmetega, siis kokku tekib väga arvestatav kokkuhoid. Loe edasi »

Tegelikud juhid peavad hakkama tankistide kõrval vastutama

Avaldatud: 3. august 2018 | Kommenteeri

Taavi Juul, rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna peaspetsialist

Vastulauseks Eesti võlausaldajate liidu juhi Marie Rosina arvamusele on Rahandusministeerium veendunud, et maksukorralduse seaduse muudatus on ühiskonna huvides. See on mõjus vahend võitluses variisikutega, loob eeldused maksulaekumiste paranemiseks ja aitab ennetada maksupettusi.

Eelnõuga on kavas jõustada 2019. aasta jaanuarist muudatus, mille järgi võib maksukohustuslasele endale, tema seaduslikule esindajale, vara valitsejale või maksuesindajale lisaks maksuvõlga sisse nõuda ka isikult, kelle tahtliku, eesmärgipärase ja sihiliku tegevuse tulemusel on riigile põhjustatud maksukahju. Sellisel juhul vastutab tegelik juht tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Kindlasti ei saa maksuhaldur tulevikus seetõttu lihtsustatud korras mis tahes maksuvõla olemasolu korral valimatult vastutusele võtta isikuid, kelle puhul on maksukohustus tekkinud tavapärase ettevõtlusriski korral. Loe edasi »

Tegevuspõhine eelarve kui innovatsioon avalikus sektoris

Avaldatud: 31. juuli 2018 | Kommenteeri


Eneken Lipp, rahandusministeeriumi tegevuspõhise eelarve projektijuht

Iga euro tegevuspõhises riigieelarves on seostatud konkreetse elanikele või asutustele pakutava teenusega. Nii saame rohkem esile tõsta inimeste vajaduste täitmist ja tagada paremate teenuste osutamist. See aitab ka valitsusel paremini saavutada endale seatud eesmärke, kuidas Eesti elu paremaks muuta. Tegu on kogu maailmas silmapaistva innovatsiooniga avalikus sektoris, mille suurimad kasusaajad on Eesti elanikud.

Riigireformi üheks eesmärgiks on üleminek tegevuspõhisele eelarvele aastal 2020. Nagu Ringa Raudla Postimehe arvamusloos „Tegevuspõhine eelarvestamine – kas imerohi riigi tegevuse parandamiseks?“ (28.6.2018) viitab, on tegemist ratsionaalse eesmärgiga muuta riiklike ülesannete täitmine tõhustamaks ning eelarve kodanikule ja otsustajale läbipaistvamaks. Selle saavutamiseks peame tagama avalike teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse ning seejuures kasutama riigi ressursse optimaalselt.

Loe edasi »

Andmete automaatse edastamise 21. sajandi tehnoloogia „Aruandlus 3.0“

Avaldatud: 29. mai 2018 | Kommenteeri

Statistikaameti peadirektor Mart Mägi tutvustab projekti Aruandlus 3.0 eesmärke ja edusamme.  

Oktoobris 2015 kutsusid majandus- ja kommunikatsiooni-, ettevõtlus- ja infotehnoloogia-, rahandus- ja riigihalduse minister üles ettevõtlusorganisatsioone tegema ettepanekuid ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks. Üleskutsele reageerinud organisatsioonide ootused olid järgmised:

  • ettevõtjate koormust andmete esitamisel riigile tuleb väheneda;
  • ettevõtjatelt kogutakse vaid minimaalne hulk andmeid;
  • kord riigile esitatud andmeid ei või riik uuesti küsida;
  • andmete esitamine on lihtne ja mugav.

Loe edasi »

Kümme sammu bürokraatia vähendamiseks

Avaldatud: 8. mai 2018 | Kommenteeri

Nele Nõu, rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna nõunik 

Riik algatas bürokraatia vähendamise projekti, sest sujuv asjaajamine on ideaal nii kodaniku kui ametniku jaoks. Valitsus arutas selle algatuse esimesi vahetulemusi ja edasisi plaane. Rahandusministeerium kutsub jätkuvalt üles avaliku sektori asutusi teada andma tegevustest, mille raames asjaajamine on ebamõistlikult keeruline või andmete kogumine põhjendamatult kordav.

Loe edasi »

Valitsus andis rohelise tule muudatusele riigi kinnisvara juhtimises

Avaldatud: 23. märts 2018 | Kommenteeri

Rahandusministeeriumi riigivara osakonna nõunik Veronika Ilsjan

Rahandusministeerium analüüsis riigi kinnisvarastrateegia rakendamist, sellega seotud probleeme ja pakkus välja muudatusettepanekud. Valitsus kiitis ettepanekud heaks ja toetas nendega edasi minekut.

Lühidalt kokku võttes on muudatuste sisu anda juurde otsustusvabadust riigiasutustele ja RKAS-ile ning parandada ülevaadet kinnisvarainvesteeringute vajadustest. 

Loe edasi »

Kas tõmmata punane joon läbi Eesti?

Avaldatud: 22. veebruar 2018 | Kommenteeri

Magnus Urb, rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik

On tervitatav, et uue Euroopa Liidu eelarveperioodi eel on Eestiski seda puudutav debatt käivitunud. Küll aga seni veidi ühekülgsest aspektist – kuidas kavaldada tänast süsteemi üle nii, et Eesti saaks vaatamata oma üldisele jõukuse kasvule ELi eelarvest rohkem vahendeid.

Alustuseks peab siiski ütlema, et Eesti üks peamine prioriteet suvel algavatel läbirääkimistel Euroopa Liidu mitmeaastase eelarveraamistiku üle on saavutada, et regioonide arengutaseme tõustes vähendataks neile kasutada antavate struktuurivahendite mahtu võimalikult sujuvalt. Teiseks ei ole mingit põhjust oodata, et Euroopa Liidu eelarveprioriteetide loogika ja praegu kehtivad reeglid jäävad järgmiseks eelarveperioodiks muutumatuks. Meile oluline küsimus on, kuidas suurendada edu saavutamise võimalusi veel üsna ebamäärases kontekstis, kus Euroopa Liidu eelarveraamistik on tõsise surve all seoses ühe suurema netomaksja Suurbritannia lahkumisega ning uute eelarvelist panust vajavate väljakutsetega näiteks turvalisuse ja kaitse valdkonnas, mille ees ühiselt Euroopa Liidus seisame.

Läbirääkimistel peame arvestama ka teiste Eestile oluliste teemadega, nagu kogu Euroopa Liidu põllumeestele võrdsemate konkurentsitingimuste tagamine otsetoetuste taseme ühtlustamise kaudu. Samuti peame oluliseks piisava Euroopa Liidu toetuse tagamist kogu Euroopale oluliste suurte transpordi- ja muude infrastruktuuriprojektide elluviimiseks. Selliste oluliste projektide hulka kuulub inimeste ja kaupade liikumist hõlbustav Rail Baltic, mis moodustab ühe lüli Skandinaavia põhjaosa, Läänemere- ja Vahemeremaade vahelistes pikkades transpordikoridorides ja võib parandada ka Euroopa ja Aasia omavahelise kaubavahetuse võimalusi. Samuti on oluline Baltimaade elektrisüsteemide ühendamine Euroopa Liidu elektrisüsteemidega. Baltimaade energiasüsteemid on praegu sünkroniseeritud Venemaa ja Valgevene omadega. Sünkroniseerimine ELi elektrivõrkudega parandaks meie energiajulgeolekut ning vähendaks sõltuvust naaberturust, mis ei allu Euroopa ühise energiaturu reeglitele. Loe edasi »

Alkoholiaktsiisi laekumisest kainelt ja analüütiliselt

Avaldatud: 19. veebruar 2018 | Kommenteeri

Kadri Klaos, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik
Sven Kirsipuu, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja

  • Alkoholiaktsiisi 55 miljoni euro suurusest alalaekumisest võrreldes 2017. aasta riigieelarve ootusega ligikaudu pool ehk 28 miljonit eurot laekus tegelikult 2016. aastal ja 2018. aastal aktsiisitõusu eel madalama aktsiisimääraga soetatud varude tõttu. See raha ei jäänud eelarvesse laekumata, lihtsalt laekumine jäi erinevasse aastasse.
  • Suvise aktsiisitõusu eel soetatud lahja alkoholi varud olid ootustest suuremad ja vana aktsiisimääraga alkoholi pikemaajalisem tarbimine vähendas 2017. aasta laekumisi ligikaudu 4 miljoni euro võrra.
  • Piirikaubandusest või tarbimise oodatust suuremast vähenemisest tulenev alalaekumine oli möödunud aastal ligikaudu 23 miljonit eurot.
  • Alalaekumine ootustega võrreldes ei tähenda automaatselt seda, et meetme mõju kokku on eelarvele olnud negatiivne.
  • Lisaks eelarve laekumise andmetele on oluline ära oodata andmed alkoholi tarbimise ning tervisekäitumise dünaamika kohta.

Alkoholiaktsiisi laekumine on olnud viimasel ajal teravdatud meedia tähelepanu all. Teema on leidnud laia kõlapinda – paljud inimesed tunnevad selle teemaga seotust, kas siis otseselt alkoholi tarbijatena või kaudsemalt, puutudes kokku alkoholismi varjukülgedega, nagu haigused, vägivald ja õnnetused. Enamiku inimeste isiklik kokkupuude alkoholiga on põhjustanud teema emotsionaalset käsitlust ja emotsioonid on kandunud ka eelarve laekumiste konteksti. Loe edasi »

Pensionifondide tasudest

Avaldatud: 30. jaanuar 2018 | Kommenteeri

Tõnu Lillelaid, rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist

2018. aasta saabudes on taaskord sobiv hetk vaadata üle, mis on toimunud ja toimumas II samba tasude ja tootlustega. Enne statistika juurde minemist toome välja mõned muudatused, mis regulatsiooni poole pealt tasude valdkonnas 2018. aastal jõustusid.

1. Alates 2018. aasta 1. veebruarist sõltuvad pensionifondide tasud lisaks fondivalitseja poolt hallatavate II samba fondide mahtudele ka fondide investeeringutest. Meeldetuletuseks, et pensionifondide valitsemistasu peab langema 10% võrra igas järgnevas 100 miljoni euro vahemikus, sealjuures on arvestuses kõik sama fondivalitseja II samba pensionifondide mahud kokku liidetuna. Uue elemendina hakkas 2018. aastal kehtima reegel, kus allahindluse määr langes seniselt 10%-lt 15%-le konservatiivsetele pensionifondidele ja nendele fondidele, mille vara võib investeerida kokku rohkem kui 30% ulatuses teistesse fondidesse ja krediidiasutuste hoiustesse. Ülejäänud kohustuslike pensionifondide suhtes säilis seni kehtinud allahindluse määr, mis on 10%.
Valitsemistasu sidumine investeeringutega peaks pensionifonde motiveerima tegema rohkem otseinvesteeringuid (sh Eestisse) ja vähendama investeeringuid teistesse investeerimisfondidesse. Ühest küljest vähendab see fondi arvelt tehtud kulusid, kuna väheneb kas pensionifondi enda valitsemistasu või teiste investeerimisfondide tasud. Teisest küljest võimaldab see teatud määral fondi tasudes eristada fondi investeerimisstrateegiat (nt aktiivselt juhitud fondid saavad vajadusel võtta kõrgemat tasu).

2. Alates 2018. aastast tuleb II samba fondide kohta avaldada jooksvad tasud ja vara käibe suhtarv. Jooksvad tasud esitatakse kalendriaasta kohta ja need sisaldavad kõiki II samba fondi arvelt võetud kulusid (nt valitsemistasu, tehingutasud jm), kuid samuti ka nende investeerimisfondide tasusid, kuhu pensionifondid oma varasid investeerivad. Vara käibe suhtarv näitab kui suur osakaal on fondi varadest aasta jooksul fondis vahetunud. Loe edasi »