Magnus Urb, rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik

On tervitatav, et uue Euroopa Liidu eelarveperioodi eel on Eestiski seda puudutav debatt käivitunud. Küll aga seni veidi ühekülgsest aspektist – kuidas kavaldada tänast süsteemi üle nii, et Eesti saaks vaatamata oma üldisele jõukuse kasvule ELi eelarvest rohkem vahendeid.

Alustuseks peab siiski ütlema, et Eesti üks peamine prioriteet suvel algavatel läbirääkimistel Euroopa Liidu mitmeaastase eelarveraamistiku üle on saavutada, et regioonide arengutaseme tõustes vähendataks neile kasutada antavate struktuurivahendite mahtu võimalikult sujuvalt. Teiseks ei ole mingit põhjust oodata, et Euroopa Liidu eelarveprioriteetide loogika ja praegu kehtivad reeglid jäävad järgmiseks eelarveperioodiks muutumatuks. Meile oluline küsimus on, kuidas suurendada edu saavutamise võimalusi veel üsna ebamäärases kontekstis, kus Euroopa Liidu eelarveraamistik on tõsise surve all seoses ühe suurema netomaksja Suurbritannia lahkumisega ning uute eelarvelist panust vajavate väljakutsetega näiteks turvalisuse ja kaitse valdkonnas, mille ees ühiselt Euroopa Liidus seisame.

Läbirääkimistel peame arvestama ka teiste Eestile oluliste teemadega, nagu kogu Euroopa Liidu põllumeestele võrdsemate konkurentsitingimuste tagamine otsetoetuste taseme ühtlustamise kaudu. Samuti peame oluliseks piisava Euroopa Liidu toetuse tagamist kogu Euroopale oluliste suurte transpordi- ja muude infrastruktuuriprojektide elluviimiseks. Selliste oluliste projektide hulka kuulub inimeste ja kaupade liikumist hõlbustav Rail Baltic, mis moodustab ühe lüli Skandinaavia põhjaosa, Läänemere- ja Vahemeremaade vahelistes pikkades transpordikoridorides ja võib parandada ka Euroopa ja Aasia omavahelise kaubavahetuse võimalusi. Samuti on oluline Baltimaade elektrisüsteemide ühendamine Euroopa Liidu elektrisüsteemidega. Baltimaade energiasüsteemid on praegu sünkroniseeritud Venemaa ja Valgevene omadega. Sünkroniseerimine ELi elektrivõrkudega parandaks meie energiajulgeolekut ning vähendaks sõltuvust naaberturust, mis ei allu Euroopa ühise energiaturu reeglitele. Loe edasi »

Rando Härginen
Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik

Avalik ruum peegeldab, et euroraha tulevik ei jäta kedagi külmaks. Euroraha vähenemist ja selle kasutamist puudutavad arvamused ulatuvad parastavatest kuni nendeni välja, mis pooldavad Isemajandavat Eestit 2.0. Õli valab tulle ka Riigikontroll, kes viitab riigi n-ö eurorahast väljumise strateegia puudumisele, kuid jätab samas mahus välja toomata tegevused, millega Eesti vastavat tulevikuvalmidust kasvatatakse.

Tasakaalustatud arutelu ei lihtsusta ka eri meediakanalites ilmuv poolik või vastuoluline info. Näiteks võis Maalehe (30.11.17) lugeja hiljuti aru saada, et Eesti muutub raha netosaajast netomaksjaks. Mõttekoht, mida selline info rabedus võib kõike mõjutada. Näiteks välisinvesteeringu kavandaja mõtetes. Seetõttu on vast paslik anda diskussiooni mõneti faktipõhisem ja neutraalsem noot ning kummutada mõned euroraha vanad ja uued müüdid. Loe edasi »

Kristina Reinsalu,
E-riigi Akadeemia e-demokraatia valdkonna juht

Küsimus, kuidas teha kaasamisest ja teavitamisest omavalitsuse juhtimise ja elu korraldamise loomulik osa, on tõenäoliselt nii mõnegi uue volikogu ning valla- ja linnavalitsuse päevakorras.

Näide elust enesest. Oleme lõpetamas veebilehtede koolitusseminari Tartumaal, kui tõuseb vallaametnik ja ütleb ohates: “Nüüd tahate selle vaese vallavanema päris ära tappa! Tal niigi tööd palju, nüüd peab veel informeerima ja kaasama hakkama.”

E-riigi Akadeemia on aruteludest omavalitsuste ja vabakondadega vorminud ettepanekud avatumaks valitsemiseks. Loe edasi »

Igal aastal avaldab rahandusministeerium riigihankevaldkonna kokkuvõtte möödunud aasta olulisemate arengute kohta ja annab ka ülevaate riigihankepoliitika laiematest eesmärkidest. Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna nõunik Karoli Niilus kirjutab äsja avaldatud dokumendi põhjal pikemalt kahest olulisest suunast Eesti riigihankepoliitikas: 

• miks on vaja ja kuidas saab suurendada väikese ja keskmise suurusega ettevõtete osakaalu riigihangetes ning
• kuidas on riigihangete kaudu võimalik toetada erinevates riigile olulistes valdkondades eesmärkide saavutamist.

Riigihankepoliitika elluviimine ja selle raames eesmärkide saavutamine sõltub eelkõige hankijatest ning nende poolt elluviidavast hankepraktikast. Riigil on siin mitmeid võimalusi läbi hankepraktika kujundamise erinevate valdkondlike eesmärkide saavutamise toetamiseks. Loe edasi »

Erki Lõhmuste, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja

Eesti riigi rahanduse olukord on väga hea kõikide arvuliste hinnangute järgi: sisulist probleemi riigi rahandusega ei paista isegi kõige konservatiivsematest arvulistest hinnangutest. Analüütikud on siiski eri meelt hinnangutes sellele, kas Eesti majandus kasvab paraja hooga või liiga kiiresti.

• Eelarve hetkeseisu hindamiseks on vaja nominaalsest eelarvepositsioonist eemaldada majandustsükli mõju, kuid puudu on objektiivselt mõõdetav näitaja.
• Majandustsükli olukorra hindamiseks on välja töötatud SKP lõhe näitaja, mis näitab, kui palju on SKP all- või ülevalpool jõukohast taset.
• Objektiivse SKP lõhe mõõdupuu puudumine ja hinnangute suured usaldusvahemikud on peamiseks raskuseks selle teoreetiliselt hea kontseptsiooni kasutamisel praktikas.
• Eesti majanduskasv on pärast kriisi olnud jõukohasest tasemest madalam, mis teeb analüütikud ettevaatlikuks ning võib meie kasvupotentsiaali hinnanguid ülemäära kärpida.
• Rahvusvahelised institutsioonid soovitavad Eestile mõõdukat eelarvedefitsiiti, mille abil suurendada tulevast majanduse kasvupotentsiaali, ilma et seataks ohtu riigi rahanduse jätkusuutlikkus.
• Majanduse elavdamiseks ei ole kõige õigem aeg, kuid põhjust ei ole ka majandust jahutada.
• Riigi rahanduse jätkusuutlikkus on tagatud – seda kinnitavad kõikide institutsioonide arvulised hinnangud.
• Riigi reservid on piisavad tulemaks toime ka väga suure majanduslangusega.

Loe edasi »