Kuidas rahatarkus inimeseni viia?

Märtsi alguses toimunud rahatarkuse strateegiapäeval tõdeti, et ehkki Eestis on valdkonnas toimunud suur progress, pole rahatarkus siiski ühtlaselt kõikide ühiskonnagruppideni jõudnud.

Liisi Kirch
rahatarkuse koordinaator

Eestis on rahatarkuse edendamisel omajagu asju ära tehtud või tegemisel, millest annavad tunnistust inimeste kasvanud teadlikkus oma igapäevaste rahaasjade korraldamisel, loodud investorklubid, rahatarkuse temaatilised saated, väljaanded, podcastid, õppematerjalid jm. Lisaks, esimest korda jõudis sel korral rahatarkus ka erakondade valmisprogrammi.
Ometi leidub jätkuvalt mitmeid väljakutseid või murekohti. Meil on endiselt palju võlglasi, kellel on finantskohustused üle pea kasvanud, niisamuti domineerivad suurel määral sotsiaalse mustrina tarbimisühiskonna käitumisharjumused.

Loe edasi »

Eurotoetused pakuvad keerulisel ajal olulist tuge

Triin Tomingas, rahandusministeeriumi välisvahendite talituse juhataja

Käima on läinud struktuuritoetuste 2014-2020 perioodi lõpusirge, mille käigus investeeritakse käesoleva aasta jooksul Eesti arengusse 520 miljonit eurot lõppeva perioodi vahendeid. See rahasüst tuleb väga õigel ajal- sajad toetusmiljonid ergutavad tänast majandust ning võimaldavad lõpule viia riigi jaoks olulisi investeeringuid ja reforme.

Loe edasi »

Riigirahanduse olukord

Raoul Lättemäe,
rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja

Eelmine nädal tõi avalikkuse ette kaks riigirahandust puudutavat olulist uudist. Esiteks alustasid poliitikud koalitsiooniläbirääkimisi ülevaatega riigirahanduse olukorrast. Sealt pärinev poliitikute sõnum, et lähiaastatel on puudujäägi vähendamiseks vaja leida kolmveerand miljardit kõlas ühiskonnale justkui ootamatu šokina, ehkki rahandusekspertidele on olukord olnud pikemat aega teada. Lihtsalt valimiste eel poliitikud eriti ei rääkinud riigieelarve tuludest: Rahandusministeeriumi poolt analüüsitud valimislubaduste seas oli 407 kululubadust, kuid kõigest 22 tululubadust.

Loe edasi »

Kuidas riigireformil läheb?

Gerly Elbrecht,
riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna nõunik,
analüüsi autor


Riigireform on Eestis levinud termin ja kujunenud aruteluteemaks. Väiksemate ja suuremate valdkonnareformide kõrval on püütud mõtestada, kuidas riik tervikuna toimib ja areneb.

Siiski, on ka omajagu segadust, mida riigireform kui selline ikkagi tähendab, mida selle raames tehakse ja milline on tulevik. Rahandusministeeriumis on valmimas analüüs riigireformi senistest tegevustest, mis pakub tulevikuks seitse olulist arendussuunda.

Loe edasi »

Lapse rahatuleviku kujundab suures osas lapsevanem

Liisi Kirch,
rahatarkuse koordinaator

Laste tuleviku tarbeks on üsna oluline, millised rahaga ümberkäimise oskused ja muster kodust kaasa saadakse.
Kuidas toimida, et laps saaks hea stardikapitali?

Kulutada oskavad kõik. Inimest, kes ütleks, et tal on raha üle ja ta ei oska sellega midagi teha, ei ole kerge leida. Raha, mis jääb niisama kontole ja mida kasutame eluaseme ja toidukulude katmiseks, kulub varem või hiljem lihtsalt ära.

Targemalt majandamiseks saab astuda teadlikke samme. Rahaasjus oleme oma saatuse sepad suuresti ise ning enamasti kujundame seeläbi ka oma laste tulevikku.

Loe edasi »
Postitatud rubriiki Raha | Kommenteerimine suletud

Valimislubaduste blogi jätkub tarbimismaksudega

Rait Kiveste,
fiskaalpoliitika osakonna analüütik

Eriteema: tarbimismaksude – aktsiiside ja käibemaksuga seotud lubadused

Rahandusministeeriumi tänavu 14. veebruaril avaldatud valimislubaduste analüüsi teise täiendusena anname ülevaate erakondade programmides olevatest tarbimismaksude – aktsiiside ja käibemaksuga seotud lubadustest ja nende võimalikust maksumusest. Enamik tarbimismaksu lubadusi on ka rahaliselt hinnatavad, väljendades mõju eelarvele. Sealjuures käsitleme muudatuste tausta ja lubadusega seatud eesmärkide saavutamist ning tõenäolist kehtestamise mõju laiemalt.

Loe edasi »

Erakondade füüsilise isiku tulumaksulubadused

Miko Tammik,
fiskaalpoliitika osakonna juhtivanalüütik

Rahandusministeeriumi koostatud ja 14. veebruaril avaldatud valimislubaduste analüüsi täiendusena anname nüüd ülevaate valimisprogrammides sisalduvatest suurima eelarvemõjuga füüsilise isiku tulumaksulubadustest ning sellest, kui kulukad need võimalikud muudatused riigi rahakotile on, millist mõju need inimeste sissetulekutele kaasa toovad ning kuidas tulumaksumuudatused ühiskonnas jagunevad.

Loe edasi »

Kestlikkusaruandlusest

Marika Taal
rahandusteabe poliitika osakonna nõunik

Meil Eestis ei ole kuumalainetest moodustuvaid soojuskupleid, massiivseid üleujutusi või metsapõlenguid ning meie saared ja rannikualad ei vaju silmnähtavalt vee alla. Veel. Samas kollektiivselt ühe liigina oleme ületanud 8 miljardi piiri ning igal indiviidil on omad ootused võimalikult kõrge elatustaseme osas. Teadvustamata tihtipeale, et meie kõrval elutseb veel 8 miljonit muud liiki, kellest 1 miljon on mingis hävinemise staadiumis. Ka seda, et viimase 50 aastal jooksul 70% liikide populatsioonist on kadunud ning inimtegevuse tõttu on see kadu tuhandeid kordi kiirem kui looduses tavaks.

Kestlik maailm võiks tähendada, et kõik liigid mahuvad siin planeedil üksteise kõrval toimetama ning neid ka väärtustatakse sarnaselt. Piiratud ressursi tingimustes aga õpitakse sellega toime tulema, mitte raiskama ja tarbima nii nagu ei oleks homset päeva. Iga uue elu ja tegevusega peaks käsikäes käima vastutustundlik käitumine – sa kas panustad olukorra parendamisse või vähemalt ei kahjusta. Arenenud riikidel on seeläbi ka vastutus suurem, nemad on saanud hüvesid teistest rohkem ja kauem.

Loe edasi »

Erakondade pensionilubadused

Margus Tuvikene,
riigi rahanduse analüütik

Rahandusministeeriumi koostatud ja 14. veebruaril avaldatud valimislubaduste analüüsi täiendusena anname ülevaate programmides sisalduvatest pensioniteemalistest lubadustest ja sellest, kui kulukad need riigi rahakotile on. Erakondade pensionilubadusi on palju, mõned on paremini hinnatavad kui teised. Valimislubaduste analüüsis jäid mitmed lubadused meiepoolse rahalise hinnanguta, näiteks: „kehtestame lesepensioni“, „kehtestame tööandjapensioni“, „toetame pensioniks säästmist“, „laiendame pensioni investeerimiskonto kasutamise võimalusi“.

Mitmed pensionilubadused on meil siiski saanud konkreetse rahalise hinnangu, millest alljärgnevalt ülevaate teengi. Enamus neist on lubadused tõsta erakorraliselt pensione, kuid mitte ainult.

Loe edasi »

Rahandusministeeriumi analüüs erakondade valimisprogrammidele

Risto Kaarna, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhtivanalüütik

Rahandusministeerium avaldab 14. veebruaril 2023 juba viiendat korda riigikogu valimistel osalevate erakondade programmide mõjuhinnangud. Protsessi käigus on erakondadel olnud võimalik saada meilt esialgseid mõjuhinnanguid ideede genereerimise faasis ning kommenteerida käesolevat analüüsi enne selle avaldamist.

Loe edasi »