Kuidas saaks korrastada pakenditurgu?

Velda Buldas, tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna peaspetsialist

Viimastel kuudel on mitmed autorid kirjutanud artikleid pakendite ja jäätmete teemal. Nendest jääb kõlama, et kellelgi ei ole Eestis ülevaadet turule suunatud tegelikest pakendikogustest ega pakendijäätmetega toimuvast, et turu järelevalve on nõrk ning statistika, millele tugineb iga-aastane ringlusse võtmata pakendil põhinev omavahendi makse Euroopa Liidu ühiskassasse, lonkab oma alusnumbrites. Ei ole selge, kas õiglaseks summaks on ikka 23,6 miljonit või peaks see summa olema suurem või väiksem ning kas õiglane oleks koguda see kokku valdkonnast või tuleks summa katta riigi muudest tuludest.

Sellisena maalitud pilt pakendivaldkonna kohta ei tekita usaldust ei riigi ega ka valdkonnas tegutsevate ettevõtete vastu. Kahjuks tuleb tõdeda, et riigil ei ole täna täit selgust turule suunatud pakendite kogumassi ega ka ringlusse võetud tegelike pakendikoguste kohta ning et järelevalve turu üle on nõrgavõitu. Püüan järgnevalt selgitada, miks on turule suunatud pakendite kogumassi kohta kaks oluliselt erinevat hinnangut ning miks järelevalve turule suunatud ja ringlusse võetud pakendikoguste üle on praeguste regulatsioonide alusel keeruline. Artikli lõpuosas pakun välja ühe võimaluse, kuidas riigi ja ettevõtjate koostöös saaks olukorda oluliselt parandada.

Loe edasi »

II sambaga liitumine ja I samba pension

Tõnu Lillelaid, kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist

Eesti riiklik pension koosneb I ja II sambast. Mõlemat finantseeritakse sotsiaalmaksust, mistõttu I samba pensioni suurus sõltub osaliselt sellest, kas inimene on II sambaga liitunud või mitte. Järgnevalt vaatame, kuidas on I samba pensioni suurus seotud sotsiaalmaksuga ja II sambaga liitumisega. See seos on oluline just II samba reformi valguses, kus enne otsuste tegemist, olgu see siis II sambast lahkumine, maksete peatamine või II sambaga liitumine, on kasulik mõista otsuse mõju pensioni suurusele. Blogipostitus keskendub eelkõige pensionivalemist tulenevatele mõjudele ja tuleviku prognoose otseselt ei vaadata.


Loe edasi »

Digipöörde nõuete uurimine tõi konkursil auhinna

Arvestusala uurimustööde konkursil parima finantsarvestust käsitleva töö auhinna võitnud Leila Joosepson uuris Eestis kasutatavate raamatupidamise tarkvarade vastavust digipöördest tulenevatele nõuetele ja ootustele.  

Tallinna Tehnikakõrgkooli teenusmajanduse instituudi majandusarvestuse eriala lõpetanud Leila Joosepsoni lõputöö eesmärk oli hinnata Eestis kasutusel olevate raamatupidamise tarkvarade vastavust infotehnoloogia hüppelisest arengust tulenevatele nõuetele ja ootustele. 

Leila Joosepson
Loe edasi »

Üksi saab kiiremini, ühiselt kaugemale

Sulev Valner
regionaalhalduspoliitika osakonna nõunik

Euroopa mõistes on keskmine Eesti kohalik omavalitsus pärast 2017. aasta haldusreformi juba küllaltki suur. Mitte veel kõige suurem, aga selgelt suuremate poolel. Kas see tähendab, et suuremaks ühinenud omavalitsuste vahel polegi nüüd enam vaja erilist koostööd, igaüks saagu ise edaspidi kõigega hakkama?

Ilmselt päris nii ikka ei ole. Ka keskmisest suuremad linnad ja vallad pole üksi nii suured ja nii tugevad, et teha kõike parimal viisil üksinda. Ei meil ega teistes riikides.

Meie keskmine omavalitsus on Euroopa mõistes täiesti võrreldav, näitavad andmed (Tabel), mida tõi oma ettekandes sel nädalal elektrooniliselt peetud rahvusvahelisel omavalitsuste koostöö konverentsil välja OECD analüütik Maria-Varinia Michalun.

Loe edasi »

Kuidas teha ettevõtte aruanne informatiivsemaks?

Arvestusala uurimustööde konkursil magistri- ja doktoritööde kategoorias parimaks pärjatud töö, Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud Vaiva Kiaupaite-Grušniene doktoritöö analüüsis rahakäibe aruannet ja selle ajalugu ning pakkus välja mudeli, mis võimaldab seda informatiivsemaks teha. 

Kuigi rahavoogude ehk rahakäibe aruanne on ettevõtete aruandluses nüüdseks kohustuslik olnud üle 30 aasta, on isegi rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite koostajad möönnud, et rahakäibe aruandele pole kaua aega tähelepanu pööratud, märgib autor. Seda hoolimata asjaolust, et möödaniku rahakäive võimaldab edaspidist paremini prognoosida kui kasum ja rahakäive on vähem manipuleeritav kui tekkepõhised näitarvud.

Vaiva Kiaupaite-Grušniene ütles allpool avaldatud intervjuus, et arvestusala uurimistööde konkurss on vajalik, kuna aitab muuta raamatupidamise valdkonda huvitavamaks, kummutades paljude inimeste eelarvamusi. 

Vaiva Kiaupaite-Grušniene (keskel) koos oma töö juhendajate Lehte Alveri ja Jaan Alveriga.
Loe edasi »

Kümme asja, mida võiks teada II samba reformist

Siiri Tõniste, kindlustuspoliitika osakonna juhataja

Kui uudised II samba reformist on su pea pulki täis ajanud, siis siin on kümme esmast asja, mis võivad su jälle järje peale aidata. Detaile on kaugelt rohkem, kui kümnesse punkti ära mahub, seega ära piirdu vaid ajalehest loetu või sõbralt kuulduga. Külasta kindlasti ka oma kodupanga või pensionikeskus.ee lehekülgi ning mõtle läbi, mis on sulle parim.

Loe edasi »

Spaade finantsseisu uurimine tõi võidu konkursil

Arvestusala uurimustööde konkursil parima bakalaureusetöö auhinna võitnud Tartu Ülikooli majandusteaduskonna lõpetanud Liisbet Rannast uuris oma töös 27 Eesti spaaettevõtte finantstulemuslikkust aastatel 2009-2018. 

Liisbet Rannast

Muu hulgas järeldas ta töös, et analüüsitud andmete põhjal asuvad kõige paremate finantstulemustega spaaettevõtted Lääne-Eestis. Kuid ühtlasi märkis autor, et tulevik on koroonakriisi tõttu prognoosimatu. Kogu tööd on võimalik lugeda siit.

Liisbet Rannast ütles allpool avaldatud intervjuus, et tema hinnangul on arvestusala uurimistööde konkurss väga tore ja vajalik ning paljudest neist konkursile esitatud töödest on kasu valdkonna arenguks. 

Loe edasi »

Pensioniiga täna ja tulevikus

Tõnu Lillelaid, kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist

Pensioniiga on Eestis tõusnud juba aastast 1994. Kuni sinnamaani oli meeste pensioniiga 60 aastat ja naistel 55 aastat. Pensioniiga on Eestis tõstetud neljal korral:

  • 1994 – pensioniiga hakkas esimest korda tõusma;
  • 1998 – jõustus riiklik pensionikindlustuse seadus, millega võrdsustati meeste ja naiste pensioniga 2016. aastaks 63 eluaasta juures;
  • 2009 –  otsustati pensioniiga täiendavalt tõsta 65-ni aastaks 2026;
  • 2018 – otsustati, et pensioniiga hakkab alates 2027. aastast muutuma koos oodatava eluea muutusega.
Loe edasi »

Maa hindamine toob ajakohase väärtuse ja uued maksumäärad

Miks on vaja maad hinnata, teada maa väärtust ning mida see endaga kaasa toob, selgitavad Sulev Liivik Rahandusministeeriumist ning Veronika Ilsjan Maa-ametist.

Veronika Ilsjan
Sulev Liivik



Valitsus andis kevadel rohelise tule töötada välja maa regulaarse hindamise kord, et maa rent ja -maks vastaksid ajas muutuvale turuväärtusele. Nüüd ootavad seadusemuudatuse ettepanekud arvamusi eelnõude infosüsteemis.  

Loe edasi »