Ave Viks, regionaalhalduspoliitika osakonna nõunik
Haldusreformi läbiviimise järgselt vastutab Rahandusministeerium ka haldusreformi tulemuste analüüsimise eest. Kuigi täna – kui ühinenud omavalitsuste ametiasutused on töötanud veidi üle 16 kuu – on haldusreformi mõjude hindamiseks veel vara, saab siiski teha esmaseid ülevaateid ja järeldusi mõtestamaks toimunud muudatusi.
Loe edasiEesti riigi investeeringute juhtimist käisid 2018. aasta lõpul hindamas eksperdid Rahvusvahelisest Valuutafondist (IMF) ja Maailmapangast. Aeg on anda ülevaade, mis on hästi ja mis mitte nii hästi.
Joonas Pärenson, rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik
Investeeringud taristusse, uude tehnikasse ja inimestesse loovad arengu ja elatustaseme tõusu aluse. Ligikaudu kümnendik Eesti riigieelarvest läheb igal aastal investeeringuteks, mis on kokku peaaegu üks miljard eurot. Ka 2019. aasta riigieelarves on investeeringuteks kavandatud 988 mln eurot. Lisaks sellele, millesse ja kui palju investeerida, on oluline, kui efektiivselt investeeringuid rakendatakse. Just seda aitasidki väliseksperdid hinnata.
Loe edasiAstrid-Helena Teär, riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna nõunik
Riin Kobin, riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna peaspetsialist
Hiljuti avaldatud rahvusvaheline võrdlustabel tunnustab Eesti riigi korraldust ja juhtimist olulistes valdkondades ning juhib tähelepanu, kus on veel arenguruumi võrreldes teiste riikidega. Rahvusvahelise avaliku teenistuse tulemuslikkuse indeksis International Civil Service Effectiveness[1] on Eesti 38 riigi võrdluses kõrgel 12. kohal. Balti riikidest on Leedu 20 ja Läti 23. kohal.
OECD, Maailmapanga, Transparency International, Euroopa Komisjoni jt andmete põhjal koostatud edetabeli eesmärk on esile tõsta riike, kellelt erinevates valdkondades õppida ning anda kodanikele, ametnikele ja poliitikutele infot keskvalitsuse tulemuslikkuse kohta. 2017. aastal viidi läbi esimene pilootprojekt 31 riigiga.
Loe edasiMagnus Urb, rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna pikaajalise strateegilise planeerimise juht
Möödunud aastal alustasid riigikantselei ja rahandusministeerium valitsuse otsuse alusel riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ loomist. Sellega seoses ootame aadressil eesti2035.ee inimeste mõtteid, millises Eestis me soovime elada aastal 2035 ning kuidas me sinna jõuame.
Oleme analüüsinud, mis toimub meie ümber Euroopas ja maailmas, millised on globaalsed trendid ja kuidas mõjutavad Eestit näiteks kliimamuutused, tehnoloogia areng või jõujoonte muutumine maailmapoliitikas. Selle tulemusena oleme tuvastanud üheksa peamist arenguvajadust, mis Eestis elu mõjutavad ja millega tuleks aktiivselt Eesti arengu ja inimeste heaolu tagamiseks tegeleda:
Ingel Türk, Kesk-Läänemere programmi Eesti teabepunkti infojuht, Riigi Tugiteenuste Keskuse toetuste rakendamise osakond
Eesti ja Läti matkateekondade täiustamine, töökohtade loomine kodu lähedal Alutagusel ja Setomaal, sotsiaalse tõrjutuse ohus emadele toetusvõrgustiku loomine ning inimtekkeliste saasteainete vähendamise algatus kõik saavad toetust Euroopa Liidu Kesk-Läänemere programmist.
Kesk-Läänemere programm rahastab koostööprojekte Eesti, Läti, Rootsi ja Soome asutuste, ühenduste ja ettevõtete vahel Euroopa Regionaalarengu Fondist. Rahastatakse projekte, mis otsivad ühiseid lahendusi ühistele väljakutsetele üle riigipiiride.
Sügisel sulgunud taotlusvoorus esitati Kesk-Läänemere programmile kokku 37 taotlust piiriülese koostöö tegemiseks, millest heaks kiideti 16. Neist 12 projektil on kasusaajaid Eestis ja seejuures rahastatakse heakskiidetud majanduse, turismi, logistika ja sotsiaalse sidususe projekte kokku ligikaudu kaheksa miljoni euroga. Loe edasi
Sulev Liivik, kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja
Sulev Valner, regionaalhalduspoliitika osakonna nõunik
Ave Viks, regionaalhalduspoliitika osakonna nõunik
Eitamata ka juhuse või õnne võimalikku rolli protsessis, on mitmeid aspekte või võtmetegureid, mida nii ametnike kui erinevate ekspertide hinnangul saab pidada seekordse haldusreformi läbiviimise edukusel määravaks. Artiklis võtamegi lühidalt kokku, mis haldusreformi ettevalmistamises ja läbiviimisel läks hästi[1] ning mis on mõned õppetunnid tulevikuks.
Peagi täitub kaks aastat sellest, kui valitsus kinnitas viimased haldusreformi käigus toimunud ühinemised. Uued 51 linna- ja vallavalitsust on kokku saanud tänaseks tegutseda veidi üle 15 kuu. Eurobaromeetri usaldusväärsuse küsitluse põhjal[2] on Eestis politsei järel just kohalikud omavalitsused (KOV) üks enim usaldatud institutsioone. Seejuures on kolme viimase aastaga omavalitsuste usalduse näitaja tõusnud kümme protsenti (2016 – 53%, 2017 – 57%, 2018 – 63%). Sidumata seda tõusu otseselt toimunud haldusreformiga, on vähemasti tegu ühe lootustandva märgiga, et reformi järgne kohalike omavalitsuste süsteem tõepoolest töötab.
Eneken Lipp, rahandusministeeriumi tegevuspõhise eelarve projektijuht
Järgmisest aastast on riigil uue ülesehitusega eelarve. Varasema, kulude lõikes kirjeldatud eelarve kõrval koosneb 2020. aasta riigieelarve ministrite juhitavatest programmidest. See tähendab, et valitsus seab tulemuseesmärgid programmidele ja nende saavutamiseks osutavad riigiasutused teenuseid, mille kvaliteet, maht ja hind on kokku lepitud. Iga euro programmis on seotud teenusega, igal eurol on eesmärk.
Eelarvet peab saama klotsideks lahti võtta
Teenustest, programmidest ja valdkondadest koosnev eelarve annab võimaluse paremini jälgida, et riigi raha kulub sinna, kus seda kõige rohkem vaja on. Nii saame leida üles dubleerivad tegevused või teenused ja hinnata, millise teenuse osutamine on mõistlikum välja delegeerida või millise teenuse osutamine ei aita kaasa eesmärgi täitmisele. Selline, klotsideks lahti võetav eelarve on suurema läbipaistvusega ja võimaldab ministeeriumidel teha koostööd ühiste eesmärkide saavutamiseks ning vajadusel asutuste funktsioone ümber tõsta, et paremini arvestada kodanike vajadustega. Loe edasi
Risto Kaarna, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhtivanalüütik
Ilmselt keegi ei kahtle, et ühiskonda mõjutavaid otsuseid võiks langetada võimalikult heade andmete ja teadmiste põhjal. Hiljuti avaldatud aktsiisiuuring oli kantud just sellest juhtmõttest: uuringuga loodud teadmine võimaldab rahandusministeeriumil edaspidi anda valitsusele paremat nõu kavandatava aktsiisipoliitika mõju kohta, ilma et selleks peaks täiendavaid kulutusi tegema.
Rahandusministeerium on tellinud viimase kuue aasta jooksul erasektorilt ligi 40 uuringut. See on täiesti tavaline tegevus, mille tingib vahel oluline teadmislünk ning tööjõuressursi puudus, et seda lünka kinni lappida. Veel enam – sõltumatute uuringute tellimine on üks teadmispõhise poliitikakujundamise alustalasid.
Konsultatsiooniettevõtte PricewaterhouseCoopers Advisors (PWCA) ja statistikameti tehtud uuring aktsiisipoliitika majandusmõjust on ületanud kõik uudiskünnised ning saanud ohtralt avalikku kajastust. Seevastu näiteks Ernst & Youngi tehtud aasta alguses avaldatud „Füüsiliste isikute finantskohustuste andmevahetusmudelite uuring“ ei olnud ühegi lehe juhtkirja peateema. Võib järeldada, et aktsiisid on ühiskondlikult tähtsam teema kui vastutustundlik laenamine. Arusaadav – piirikaubandus on uus suur ühiskondlik nähtus ning tekitab elevust, sellest ka kajastuse suur maht. Kuid arusaamatu on selle kajastuse kohati negatiivne toon. On süüdistatud, et selle uuringu tellimine on üks suur õigustus halvale poliitikale, et selle tulemused on poliitiliselt või muul moel kallutatud, et see on liiga kallis, et järeldused on tehtud ilma laiema mõjuanalüüsita ning et metoodika on kehv.
Kadri Klaos, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik
Andrus Jõgi, rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna nõunik 
Kalle Killar, sotsiaalministeeriumi e-teenuste ja innovatsiooni asekantsler
Konkurentsil on arengule ja majandusele positiivne mõju. Sealhulgas on eraldi väärtus sellest tekkiv mitmekülgsus, mis võimaldab võtta arvesse klientide erinevaid vajadusi. Klientide hoidmiseks on vajalik teenust pidevalt kaasajastada, laiendamiseks katsetada uusi lahendusi. Tihtipeale ei ole ka ette teada, milline lahendus tagab tulevikus edu.
Konkurentsi peetakse üldjuhul omaseks erasektorile ning avalikus sektoris luuakse tihtipeale efektiivsuse ja ühetaolise teenuse pakkumise ettekäändel teenusemonopole. Rahvusvaheline kogemus näitab, et avalikus sektoris on teisi ja ehk ka paremaid võimalusi efektiivsust ja kvaliteeti parandada.
Riik on esmajoones otsustaja, mitte teenusepakkuja
Lihtsustatult võiks öelda, et riigi ja sealhulgas omavalitsuste peamine roll on kujundada poliitikat ning teha otsuseid, millised teenused, millise kvaliteedi ja kuluga peaksid olema avaliku raha eest kättesaadavad. Kui eelnev on hästi paigas, siis teenuse pakkumine – teinekord ka teenuse pakkumise korraldamine – ei pea olema tingimata avaliku sektori kanda. Näiteks on teede ehitus ja hooldus või ka laste hambaravi erasektori pakutavad teenused, kuigi avalik sektor selle eest tasub.
Riik peaks täiendavat tähelepanu osutama seal, kus on turutõrked: piirkonnas liiga vähe tarbijaid, teenuse mastaabiefekt on liiga kõrge, erasektoris puudub teenusepakkujate konkurents või erasektor ei suuda tagada järjepidevust. Loe edasi