Avatud ja kaasav juhtimine

Kristina Reinsalu,
E-riigi Akadeemia e-demokraatia valdkonna juht

Küsimus, kuidas teha kaasamisest ja teavitamisest omavalitsuse juhtimise ja elu korraldamise loomulik osa, on tõenäoliselt nii mõnegi uue volikogu ning valla- ja linnavalitsuse päevakorras.

Näide elust enesest. Oleme lõpetamas veebilehtede koolitusseminari Tartumaal, kui tõuseb vallaametnik ja ütleb ohates: “Nüüd tahate selle vaese vallavanema päris ära tappa! Tal niigi tööd palju, nüüd peab veel informeerima ja kaasama hakkama.”

E-riigi Akadeemia on aruteludest omavalitsuste ja vabakondadega vorminud ettepanekud avatumaks valitsemiseks. Loe edasi »

Riigihange – riigi mitmekülgne tööriist

 

Igal aastal avaldab rahandusministeerium riigihankevaldkonna kokkuvõtte möödunud aasta olulisemate arengute kohta ja annab ka ülevaate riigihankepoliitika laiematest eesmärkidest. Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna nõunik Karoli Niilus kirjutab äsja avaldatud dokumendi põhjal pikemalt kahest olulisest suunast Eesti riigihankepoliitikas

  • miks on vaja ja kuidas saab suurendada väikese ja keskmise suurusega ettevõtete osakaalu riigihangetes ning
  • kuidas on riigihangete kaudu võimalik toetada erinevates riigile olulistes valdkondades eesmärkide saavutamist.

 

Riigihankepoliitika elluviimine ja selle raames eesmärkide saavutamine sõltub eelkõige hankijatest ning nende poolt elluviidavast hankepraktikast. Riigil on siin mitmeid võimalusi läbi hankepraktika kujundamise erinevate valdkondlike eesmärkide saavutamise toetamiseks. Loe edasi »

Kas Eesti riigi rahandus on kriisis?

Erki Lõhmuste, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja

Eesti riigi rahanduse olukord on väga hea kõikide arvuliste hinnangute järgi: sisulist probleemi riigi rahandusega ei paista isegi kõige konservatiivsematest arvulistest hinnangutest. Analüütikud on siiski eri meelt hinnangutes sellele, kas Eesti majandus kasvab paraja hooga või liiga kiiresti.

  • Eelarve hetkeseisu hindamiseks on vaja nominaalsest eelarvepositsioonist eemaldada majandustsükli mõju, kuid puudu on objektiivselt mõõdetav näitaja.
  • Majandustsükli olukorra hindamiseks on välja töötatud SKP lõhe näitaja, mis näitab, kui palju on SKP all- või ülevalpool jõukohast taset.
  • Objektiivse SKP lõhe mõõdupuu puudumine ja hinnangute suured usaldusvahemikud on peamiseks raskuseks selle teoreetiliselt hea kontseptsiooni kasutamisel praktikas.
  • Eesti majanduskasv on pärast kriisi olnud jõukohasest tasemest madalam, mis teeb analüütikud ettevaatlikuks ning võib meie kasvupotentsiaali hinnanguid ülemäära kärpida.
  • Rahvusvahelised institutsioonid soovitavad Eestile mõõdukat eelarvedefitsiiti, mille abil suurendada tulevast majanduse kasvupotentsiaali, ilma et seataks ohtu riigi rahanduse jätkusuutlikkus.
  • Majanduse elavdamiseks ei ole kõige õigem aeg, kuid põhjust ei ole ka majandust jahutada.
  • Riigi rahanduse jätkusuutlikkus on tagatud – seda kinnitavad kõikide institutsioonide arvulised hinnangud.
  • Riigi reservid on piisavad tulemaks toime ka väga suure majanduslangusega.

Loe edasi »

Tõhus tolliliit on samm lähemale kogu EL-i hõlmavale digitaalsele ühisturule

Urmas Koidu, Maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhataja 

Euroopa Liit on globaalses kaubavahetuses oma 16 protsendise osalusega üks peamistest tegijatest. Sel nädalavahetusel kogunevad ELi majandus- ja rahandusministrid Tallinnas mitteametlikule Ecofinile, kus muude teemade kõrval räägivad ka tolliliidu juhtimisreformist. Laual on tolli IT süsteemide arendamise pikaajalised eesmärgid, mis tagaks kogu süsteemi jätkusuutlikkuse ja oleks samal ajal ka kulutõhusad. Kas ELi ülene ühine süsteem oleks siin lahendus?

28 erinevat süsteemi ei ole kulutõhus

Pea viis kümnendit vana tolliliit areneb järjepidevalt edasi. Areng toetub täna suuresti uuele liidu tolliseadustikule, mis aitab tollitoimingud liidu sees järk-järgult ühtlustada. Eesmärk on, et ettevõtjaid koheldaks kõikjal liidus võrdselt ja kogu asjaajamine muutuks tulevikus paberivabaks. See omakorda hoiab kokku aega ja raha. Seadustiku juurutamise üks nurgakividest on hästi toimivate IT-süsteemide väljaarendamine. Loe edasi »

Tallinnas asutakse euroala tuleviku vundamenti laduma

Andres Kuningas, Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja

Juba sel reedel ja laupäeva, 15.-16. septembril kohtuvad Tallinnas Euroopa Liidu majandus- ja rahandusministrid ning keskpankade presidendid. Muuhulgas peetakse arutelu majandus- ja rahaliidu (Economic and Monetary Union, EMU) tulevikust. Arutelu on ühelt poolt loomulik jätk juba pikka aega kestnud kõnelustele EMU arendamise kohta. Teiselt poolt on tegu osaga üldisematest ELi tuleviku teemalistest mõttevahetustest. 

ELi tuleviku arutelud tõi teravamalt pildile BREXITi tegelikkuseks saamine. Sellest ajendatuna avaldas Euroopa Komisjon kevadel ELi tuleviku valge raamatu ning selle jätkuks ja erinevate valdkondade tuleviku diskussioonidele inspiratsiooniks 5 aruteludokumenti. Kaks neist, majandus- ja rahandusliidu ning ELi rahastamise tulevikku käsitlevad paberid, on nädala lõpus toimuva diskussiooni üheks lähtekohaks. Loe edasi »

Euroopa Liidu 2018 eelarve: kolme paradoksi juhtum

Märt Kivine, rahandusministri eriesindaja EL eelarve küsimustes

Eestil tuleb eesistujana leida kokkulepe Euroopa Liidu 2018. aasta eelarves. Raamistik selleks on olemas ning ülesanne esmapilgul lihtne, kõlades võib-olla isegi lahjalt: eesmärk on saavutada tulemus, mis on kõikide huvides ja justkui ette kokku lepitud. Ometi on selle tulemuseni jõudmine kunst, mis nõuab eesistujalt pühendumist ja kolme paradoksi haldamist.

Euroopa Liidu aastaeelarve kolm paradoksi on:

  1. Eelarve kulude pool pole otseselt seotud (maksu)tuludega, Euroopa Parlamendile on antud väga suur roll otsustamises;
  2. Aastane eelarve on allutatud pikaajalisele eelarveraamistikule;
  3. Iga-aastane eelarve protsess on alati kirglik ja pingeline.

Eesti Euroopa Liidu eesistumise programmis seisab, et meil tuleb eesistujana viia läbirääkimised nõukogu ja Euroopa Parlamendiga kokkuleppeni, mis tagab Euroopa Liidule vajalikud vahendid oma eesmärkide saavutamiseks ja poliitikate elluviimiseks. Loe edasi »

Neli maksualgatust, mis on Eestil eesistumise ajal laual

Elo Madiste, Marko Talur ja Kristo Madrus – Rahandusministeeriumi maksueksperdid Eesti Alalises Esinduses Brüsselis
Dmitri Jegorov – Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler

Mitmed rahvusvahelised maksureeglid on ajale jalgu jäänud, sest need töötati välja enne digimajanduse murrangulist arengut. Range juhindumine sellest, et väärtuse loomise, maksustamise toimumise ja maksumaksja füüsiline asukoht langevad tingimata kokku, meid enam edasi ei vii. Digimajandus võimaldab nii ettevõtetel väärtust luua kui inimestel tooteid ja teenuseid tarbida geograafilisest asukohast ja füüsilisest varast sõltumatult. Maksustamine peab seda arvesse võtma ning muutuma neutraalsemaks, õiglasemaks ja läbipaistvamaks. Eesti võtab digiriigina väljakutsed vastu ning käärib käised üles. Loe edasi »

Joon alla haldusreformile ehk kuidas Eesti saab 70 uut edulugu

Sulev Valner, regionaalhalduse osakonna nõunik

Sügisel sünnivad kõikjal üle Eesti uued omavalitsused ja uued võimalused

See, mida veel neli aastat tagasi nimetati võimatuks missiooniks, on nüüd ikkagi teoks saamas. Eesti Vabariik saabki oma juubeliaastaks ühe sünnipäevakingitusena ka uued hoopis suuremad ja tugevamad omavalitsused. Üldpildis ei tee enam ilma, kas uusi omavalitsusi jääb mõne võimaliku eesoleva kohtuvaidluse lõpuks paar tükki rohkem või vähem, suur muutus ise on juba igal juhul toimunud.

Haldusreformi vajalikkusest rääkimine on muidugi palju pikema ajalooga, aga vähemalt sealt alates, kui tolleaegne regionaalminister Siim Kiisler käis kevadel 2013 välja mõtte tõmbekeskuste Eestist, on toimunud suhteliselt järjepidev tegevus selle nimel, et asi seekord ka päriselt teoks saaks. Vaatamata sellele, et vahepeal on toimunud mitu võimupööret ning värskelt ametisse asunud Jaak Aab on selle aja jooksul juba viies minister antud valdkonnas, võib kõigi erinevate poliitikute ja parteide kiituseks öelda, et teatud põhijoones on oldud küllalt järjepidevad.

Laulva revolutsiooni aegadel võis olla õige taastada sõjaeelne omavalitsuste süsteem läbi suhteliselt väikeste üksuste, see kandis järjepidevust ja andis võimalikult paljudele inimestele esmase demokraatia kogemuse läbi kohalike volikogude. Ent elu muutub.

Pendelrände uuringud kinnitavad inimeste igapäevaseid liikumismustreid toimepiirkondades, mida väikeste killustunud omavalitsuste struktuur, mis suures osas on nõukogudeaegsete külanõukogude või siis sõjaeelse aja valdade põhine, enam paljuski ei järgi. Omavalitsuste piirid ei ühtinud enam ammu sellega, kuidas inimesed tegelikult liiguvad.

Saab ka nii, aga ilmselgelt ei ole see parim viis, kuidas elu mõistlikult korraldada. Palju parem on, kui võimalikult paljude elanike toimepiirkond kattub omavalitsusega, kus nad elavad. Siis ta saab valijana kõiki endale igapäevaselt olulisi küsimusi läbi omavalitsuse mõjutada. Mitte nii, et teie olete naabervallast, pole teie asi, mida me siin arendame või kuhu kulutame.

Haldusreformi eelset dilemmat võib sõnastada ka nii: kas jätkata täpselt samas suhteliselt turvalises rööpas, nagu asjad on kogu aeg kohtadel käinud viimased kakskümmend ja enam aastat või ületada mugavustsoon ja asuda looma läbi liiga väikeste omavalitsuste ühinemiste eeldusi uuteks kohalikeks edulugudeks? Kui pidevalt kuuleme kurtmist taanduva elu üle Eesti maapiirkondades, siis miks oleks pidanud uskuma, et senine omavalitsuste süsteem oli parim võimalikest, et neid piirkondi hoida ja arendada?

Ei saa alahinnata ega naeruvääristada inimeste tõsist muret Eesti piirkondade ääremaastumise pärast. Küsimus on, et kas oleme siis paremad muretsejad, kui mitte midagi ei julge teha ja laseme kõigel minna samamoodi edasi, nagu on olnud seni. Ka otsustamatus on otsus ja senine areng küll ei näita, et väikesed killustatud omavalitsused oleks olnud kuigi hea otsus paljude piirkondade jaoks. Mäletan lauset ühe vallavanema suust järjekordsel pikal haldusreformi koosolekul: kuni konsiilium lõputult vaidleb, on oht, et haige sureb vahepeal ära.

Nüüd, kui otsused valdavalt tehtud, on vastus käes – enamikus Eesti paikades sünnivadki sügisel uued, suuremad ja võimekamad omavalitsused. Vaid paarkümmend senist juba niigi keskmisest suuremat omavalitsust eesotsas Tallinnaga jäävad seekordsest reformist kõrvale. Samas näiteks Tartu ja Pärnu võtavad enda külge mõned väiksemad naabrid, nii et ei lähe suur muutus neistki linnadest päris mööda.

Need on endiselt kohalikud omavalitsused, mis tähendab, et nende otsused sünnivad endiselt kohtadel, mitte Tallinnas. See, kas kohalike inimeste valitud volikogu koguneb edaspidi Meeksi asemel Räpinas või Puurmani asemel Põltsamaal, on küllap samuti kellegi jaoks kohapeal oluline vahe, kasvõi sümboolselt, aga ei muuda siiski olemuslikult kohalikku omavalitsust kui printsiipi.

Ehkki omavalitsuste arv väheneb reformi käigus pärast oktoobrikuiseid kohalikke valimisi seniselt 213lt umbes kolm korda ja omavalitsuse keskmine suurus tõuseb senisest vähem kui paari tuhande elanikuga väikevallast keskeltläbi vähemasti 6000-7000 elaniku peale, on ka need uued ühinenud linnad ja vallad endiselt omavalitsused. Üheltki ruutkilomeetrilt Eestimaa pinnal ja ühegi siin elava inimese jaoks ei kao haldusreformi järel tema omavalitsus ära. Igaühel on oma hääl ja oma kohalik volikogu, mida saab valida oktoobris toimuvatel kohalikel valimistel. Kogemus mitmete varem ühinenud omavalitsustega (Rapla, Tapa, Kose, Jõhvi, Märjamaa, Viljandi vald jt) näitab, et endiselt saavad kohalikud valimisliidud ka uues volikogus löögile, kui see on inimeste endi tõsine soov, et selles vormis kohaliku elu otsuste tegemises kaasa rääkida.

Haldusreformi eesmärk on luua kohalikus omavalitsemises kvalitatiivselt uus tase, saavutada uus hingamine. Selle üheks eelduseks on ühinemine vähemalt teatud minimaalse suuruseni, midagi pole teha. Sama on aastate jooksul toimunud ka pea kõigis meie arenenud naabermaades, Eesti pole siin erand.

Piltliku paralleelina – kui ei ole jalgpallis 11 meest väljakule saata, siis on raske heal tasemel mängida. Liiga väike omavalitsus ei saa paratamatult võtta tööle kõiki vajalikke inimesi kõigis katmist vajavates töövaldkondades, sest tal a) ei ole selleks raha ja b) isegi kui raha jätkuks, et palka maksta, ei oleks pakkuda heale töötajale väärilist koormust.

Me võime vaielda selle üle, kas uutes suuremates omavalitsustes eelkõige liigub otsustamine kaugemale või hoopis vastupidi, inimesed saavad lõpuks ometi läbi enda valitud kohaliku volikogu kaasa rääkida paljudes küsimustes, mis seni jäid nende väikese omavalitsuse kitsastest piiridest välja või ei olnud väikevallale tõsiseks kaasa rääkimiseks lihtsalt jõukohased. Näiteks kui laps käib naaberomavalitsuse huvikoolis või kui on soov kaasa rääkida laiema piirkonna arendustegevustes.

Mida sina saad teha oma valla heaks

Legendaarse USA presidendi John Kennedy üks tuntumaid ütlusi oli: ära küsi, mida sinu maa saab teha sinu heaks, küsi endalt, mida sina saad teha oma maa heaks. See lähenemisnurk on mu meelest ka igati aktuaalne, kui mõtleme elule uutes kohalikes omavalitsustes pärast sügisel teoks saavat haldusreformi.

Muidugi tuleb riigilt oodata ja nõuda, et omavalitsuste tegevuseks oleks võimalikult head õiguslikud ja ka rahalised alused. Aga juba definitsiooni järgi ei saa omavalitsus olla midagi niisugust, kus keegi teine otsustab ja teeb sinu eest kõik ära. Riigi peale võib loota päris paljudes asjades, aga põhilised otsused piirkonna arenguks tuleb ikka kohapeal ise ära teha.

Piltlikult öeldes: riik on haldusreformiga senisest laiema vao lahti ajanud ja lubab ka teatud lisaväetist omavalitsuste ülesannete ja rahastuse suurendamise läbi. Aga mida keegi sinna vakku täpselt külvata oskab ja kuidas selle eest pärast hoolitseb, et head saaki saada, see ei ole ühegi ministeeriumi määrata. Soovitada muidugi võib, aga otseselt ette kirjutada ei saa. Siin on kohalik omavalitsus läbi sel sügisel kohtadel valitavate volikogude oma otsustes iseseisev. Teeb ise oma õiged ja valed otsused. Või jätab tegemata. Ei ole põhjust pärast kellegi teise poole näpuga näidata.

Kindlasti on selliseid vallajuhte ja volikogude liikmeid, kes olid harjunud alati valituks osutuma, aga uues kasvanud konkurentsis enam sama hästi löögile ei pääse. Arusaadav, et see tekitab paljudes inimestes teatud ebakindlust, mis väljendub ka kohati vastuseisus muutusele. Teisalt on nüüd ilmselt lisandumas või ka mängu tagasi tulemas hulk selliseid inimesi, kelle jaoks seni ei pakkunud omavalitsuse tegemised (enam) erilist huvi ega väljakutset, aga uued suuremad ja võimekamad omavalitsused avavad uue perspektiivi.

Üks viimasel ajal avalikkuses kõlavamaid näiteid on kindlasti Marju Lauristin, kes lubas sügisel valituks osutudes vahetada europarlamendi töö Tartu linnavolikogu vastu, põhjendades seda sammu muuhulgas ka sellega, et pärast haldusreformi ei ole omavalitsused enam endised ja tema Tartu patrioodina tahab anda oma osa uue parema omavalitsuse ülesehitamisse. Muidugi, Tartu pole just päris keskmine Eesti omavalitsus ka pärast haldusreformi, aga  professor Lauristin pole ka päris keskmise haardega kodanik. Mõne teise inimese jaoks võib ühinenud Tõrva, Põltsamaa või Setomaa valla arengus kaasa rääkimine tähendada vähemalt sama suurt positiivset väljakutset.

Kas Eesti saab uute tugevamate omavalitsuste näol 70 uut piirkondlikku edulugu? Vastus on suuresti meie eneseusalduse küsimus.

Kas saame sellega hakkama? Valikut siin ju tõtt-öelda eriti polegi.

 

Ehitise asukohavalik planeeringuga mitme omavalitsuse territooriumil

Tiit Oidjärv, rahandusministeeriumi planeeringute osakonna juhataja

Täna kehtivas planeerimisseaduses on kuus planeeringuliiki: üleriigiline planeering, riigi eriplaneering, maakonnaplaneering, üldplaneering, kohaliku omavalitsuse eriplaneering ja detailplaneering. Planeeringuliike on võimalik jagada strateegilisteks vs nii-öelda ad hoc ehk objektipõhisteks planeeringuteks ja kohaliku omavalitsuse vs riigi planeeringuteks. Mis puudutab riigi eriplaneeringut, siis see on tänases planeerimisseaduses ainus planeeringuliik, mis võimaldab ühe planeeringu menetluse käigus võrrelda kavandatava ehitise asukohti erinevates kohalikes omavalitsustes ja liikuda peale planeeringu kehtestamist ehitamise faasi.

Strateegilised vs ad hoc planeeringud

Ad hoc planeeringuteks saab nimetada neid, mis koostatakse konkreetse ehitise tarbeks. Need on tänases planeerimisregulatsioonis riigi ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringud ning detailplaneeringud. Teisisõnu, kui tekib vajadus ehitise järele, koostatakse planeering, et kaalutleda kas ja millistel tingimustel on ehitis võimalik püstitada. Juhul kui tegemist on olulise ruumilise mõjuga ehitisega, tuleb planeerimisprotsessi käigus võrrelda erinevaid asukohti riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise käigus. Võrreldes teiste planeeringuliikidega, annavad ad hoc planeeringud õiguse liikuda peale planeeringu kehtestamist otse ehitusprojekti koostamise faasi. Muudel juhtudel, kui toimub kaalutlemine konkreetsel alal, millele on planeeringut taotletud, lähtutakse detailplaneeringust.

Nende planeeringuliikide kõrval kehtivad ka nii-öelda strateegilised planeeringud, millega seatakse maa-alal maakasutuse üldpõhimõtted ja pikaajalised maakasutuse arengusuunad. Need on üleriigiline planeering, maakonnaplaneeringud ja üldplaneeringud. Nimetatud planeeringud ei võimalda liikuda otse ehitusetappi, vaid läbida tuleb täiendav menetlus – reeglina detailplaneeringu koostamine või projekteerimistingimuste menetlus. Strateegiliste planeeringute väärtus on üldise raamistiku paika panemine. Maakonnaplaneeringuga määratletakse asustuse üldised arengusuunad, üldplaneeringuga maakasutuse põhimõtted ja ka tingimused konkreetses kohalikus omavalitsuses.

Kuni 2015. aasta 1. juulini kehtinud planeerimisseaduses olid ka maakonnaplaneeringud teatud erijuhtudel projekteerimise aluseks (kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS § 291 lg 6). Näiteks on joonehitise maakonnaplaneeringutega kavandatud Eesti põhimaanteede koridorid ja kavandamisel Rail Baltic raudtee asukoht. Tänases planeerimisseaduses asendab ehitamisetappi liikumist võimaldavat maakonnaplaneeringut riigi eriplaneering.

Kohaliku omavalitsuse vs riigi planeeringud

Teine eristus planeeringuliikide vahel on võimalik tuua planeeringuotsuse langetaja vaatenurgast. Kolm planeeringuliiki – üldplaneering, kohaliku omavalitsuse eriplaneering ja detailplaneering – on kohaliku omavalitsuse poolt kehtestavad. Iga kohalik omavalitsus langetab planeeringuotsused oma territooriumil autonoomselt, arvestades õigusaktidest ja kõrgemalseisvatest planeeringutest tulenevaid asjaolusid.

Riigi planeeringud on üleriigiline planeering, maakonnaplaneeringud ja alates 1. juulist 2015 riigi eriplaneering. Viimane toodi seadusesse ühtlustamaks olulise ruumilise mõjuga ehitise, joonobjekti ja riiklikult tähtsa ehitise planeeringute mõisteid. Riigi eriplaneeringuga kavandatakse ehitisi, mille toimimise või asukoha vastu on riiklik huvi ning mille mõju võib ulatuda mitme maakonna või kohaliku omavalitsuse territooriumile.

Üldpõhimõtted planeeringute koostamisel ja elluviimisel

Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele on ruumiline planeerimine enda territooriumil kohaliku omavalitsuse korraldada. Samal ajal on 1995. aastast kehtinud Eesti planeerimissüsteem üles ehitatud selliselt, et kõik planeeringud peavad lisaks õigusaktidele vastamisele olema kooskõlas ka sama ala kohta kehtestatud üldisema tasandi planeeringutega. Näitena võib siinkohal tuua rohelise võrgustiku, mille eesmärk on looduslike alade võrgustike säilitamine asustusstruktuuris. Käesoleva sajandi alguses kehtestati kogu Eestis maakonnaplaneeringute teemaplaneeringud, millega määratleti rohevõrgustiku ligikaudne paiknemine ja seal kehtivad maakasutustingimused. Järgnevates planeeringutes, nii üld- kui asjakohasel juhul ka detailplaneeringutes, tuli järgida maakonnaplaneeringus seatud tingimusi. Rohevõrgustiku toimimiseks vajalikud tingimused olid kõrgemalseisva planeeringuga määratud ning täpsemate planeeringute koostamisel tuli nendega arvestada.

Kehtivas planeerimisseaduses lahti kirjutatud planeerimise põhimõtted on aluseks planeeringute koostamisele. Üks põhimõtetest on huvide tasakaalustamise põhimõte – planeeringu koostamise korraldaja peab välja selgitama erinevad huvid ning püüdma neid tasakaalustada. See põhimõte kehtib kõigi planeeringuliikide puhul, detailplaneeringust riigi eriplaneeringu ja üleriigilise planeeringuni. Küll aga eristab planeerimisseadus põhimõtetes, et riiklikku huvi väljendav planeering peab lähtuma riiklikest huvidest ja kohalikku huvi väljendav planeering kohalikest huvidest. Tähelepanu tuleb juhtida sellele, et planeerimisseaduse kohaselt saab teatud ehitisi kavandada nii kohaliku omavalitsuse kui riigi tasandi planeeringutega.

Mitme planeeringuliigiga on võimalik seada kitsendusi omandi kasutamisele, samuti võib põhjendatud vajadusel planeeringuga kavandatu elluviimiseks omandit ka sundvõõrandada, kuid seda vaid üldistes huvides. Sellisteks on riiklikest planeeringutest riigi eriplaneering ning kohaliku omavalitsuse planeeringutest üldplaneering, kohaliku omavalitsuse eriplaneering ning detailplaneering. Seatavad omandi kasutamise kitsendused peavad olema põhjendatud ning igaühel on võimalik planeeringu koostamise käigus esitada planeeringulahenduse kohta arvamusi – seda taaskord nii riigi eriplaneeringu, üldplaneeringu, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kui detailplaneeringu puhul. Sundvõõrandamise kontekstis tuleb tähele panna, et vastava otsuse aluseks on kinnisasja sundvõõrandamise seadus. Planeeringus näidatakse võimaliku sundvõõrandamise vajadus, aga reaalne sundvõõrandamise lubatavuse ja asjakohasuse, sh üldise huvi kriteeriumile vastavuse hindamine toimub sundvõõrandamise seaduse alusel.

Olulise ruumilise mõjuga ehitise asukohavalik tänases planeerimissüsteemis

Tänases planeerimissüsteemis on riigi eriplaneering ainus planeeringuliik, mis võimaldab ehitise asukohtade võrdlemist erinevate kohalike omavalitsuste territooriumitel ühe planeeringumenetluse käigus ning võimaldab samal ajal liikuda ehitusprojekti koostamise etappi.

Miks on ehituse etappi liikumise võimalus sedavõrd oluline? Nagu teada, on planeeringu koostamine mitmeaastane protsess, mille eesmärk on võimaldada kõigil potentsiaalselt huvitatud ja mõjutatud isikutel planeeringuotsuse kujunemises põhjendatud seisukohti avaldada. Huvitatud isiku vaatest võib eeldada, et keeruline oleks püsida rahvusvahelises konkurentsis olukorras kus mitmeaastasele planeeringuprotsessile, mis kulub asukoha valikule, järgneks veel teine, mis lahendaks detailsed küsimused konkreetses asukohas. Siit tulenebki kehtiva planeerimisseaduse eriplaneeringute regulatsioon – ühe protsessi käigus lahendatakse nii asukohavaliku küsimus (strateegiline otsus) kui ka sobiva asukoha leidmisel detailsed küsimused (ehitusetapi alus).

Võrreldes riigi ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute instrumente, on riigi eriplaneering see, mis on kõige otstarbekam planeeringuliik asukohtade omavaheliseks võrdlemiseks erinevate kohalike omavalitsuste territooriumil. Kui olulise ruumilise mõjuga ehitise kavandamiseks kaaluda kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu regulatsiooni, peaks huvitatud isik minema kõrvuti asetsevatesse kohalikesse omavalitsustesse ja esitama planeeringute algatamise taotlused näiteks neljas kohalikus omavalitsuses. Iga omavalitsus on hoolas, menetleb planeeringuid ja hindab kaasnevaid mõjusid ja leiab kaalutlusotsusena sobivaima asukoha, ent tulenevalt pädevuse piiridest ainult enda kohaliku omavalitsuse territooriumil. Erinevates omavalitsustes asuvate potentsiaalsete asukohtade võrdlust avaliku protsessi kaudu seega ei toimuks – selle otsuse langetaks huvitatud isik, lähtuvalt tehase rajamiseks kõige optimaalsemast asukohast. Seejärel kehtestataks kohaliku omavalitsuse eriplaneering tõenäoliselt vaid ühes kohalikus omavalitsuses ning teistes omavalitsustes lõpetataks menetlus huvitatud isiku soovil. Kuigi pole alust kahelda, et paljude arendajate huvi kattub suures osas ühiskonna huvidega, milleks on jätkusuutlik areng, riigi ja sektori pikaajaline konkurentsivõime, kokkuleppe saavutamine kohaliku kogukonnaga jm, on huvitatud isiku olemuslik ülesanne seista eelkõige oma äriühingu huvide eest. Seega on nii ruumilise planeerimise üldpõhimõtetega kui ka ühiskonna õiglustundega on enim kooskõlas see, kui valik erinevate asukohtade vahel langetatakse avalikku ülesannet täitva otsustaja poolt. Lisaks kaasneks sellise kohaliku tasandi planeeringute paralleelsete menetluste puhul segadus kõigi puudutatud ja huvitatud osapoolte jaoks, kuna oleks ebaselge, milliste asukohtade vahel ja kelle poolt võrdlus teostatakse.

Riigihanke tingimused – soovituslikud või kohustuslikud?

Kati Orgmets,
rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonnajuhataja asetäitja

Viimastel päevadel on meedias tähelepanu all Tallinna Transpordiameti liikluskorraldusvahendite paigaldamise ja hooldusteenuse riigihange, mille kohta rahandusministeeriumi riigihangete järelevalve tegi ettekirjutuse hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks. Ettekirjutuse põhjuseks on asjaolu, et hankija sätestas riigihanke alusdokumentides  kuupäevaliselt lepingutingimused, mida hankemenetluse  pikenemise tõttu enam täita ei ole võimalik. Siinkohal on hea üle korrata hanketingimuste sõnastamine riigihanke korraldamisel.

Tähtaegade määratlemine hankedokumentides

Hanke korraldaja märgib riigihangete registris hanketeate avaldamisel nii hanke üldandmetes kui ka hanketeate vormil hankelepingu täitmise aja. Seda saab teha sätestades lepingu täitmise perioodi või konkreetsed kuupäevad. Samuti peab riigihanke hankedokumentides sätestama kõik tulevase hankelepingu tingimused või lisama hankedokumentidele hankelepingu projekti. Seda, kuidas hanke korraldaja reguleerib lepingu tähtaja määratlust hankedokumentides, riigihangete seadus täpselt ette ei näe. Küll aga ei tohi riigihanke korraldamise üldpõhimõtete järgimiseks olla omavahel vastuolus hanketeates ja hankedokumentides sätestatu.

Tallinna Transpordiamet sätestas hanketeates, et hankelepingu kestus on 60 kuud. Hankedokumentides oli lepingu kestus määratletud täpsete kuupäevadega (1. märts 2017 – 28. veebruar 2022). Kuivõrd hankedokumentides määratletud periood (1. märts 2017 – 28. veebruar 2022) kattub hanketeates sätestatud 60 kuuga, siis vastuolu hanketeate ja hankedokumentide vahel ei ole. Seega oli lepingu tingimuste selline reguleerimine igati õiguspärane.

Hanke korraldaja seotus hankes sätestatud tähtaegade tingimustega

Nimetades hankedokumentides lepingu täitmist kindlate kuupäevadega, tuleb hanke korraldajal arvestada, et neist kuupäevadest tuleb lähtuda nii hankelepingu sõlmimisel kui ka täitmisel. Juhul, kui hankemenetlus kavandatust pikeneb ning hankedokumentides sätestatud tähtajad mööduvad, ei ole võimalik hankijal enam õiguspäraselt hankelepingut sõlmida. Hankedokumentides sätestatust erinevatel tingimustel hankelepingu sõlmimine on väärtegu ning selle eest näeb riigihangete seadus karistusena ette rahatrahvi.

Vaidlusaluse kaasuse puhul on eriti oluline silmas pidada, et küsimus ei olnud üksnes hankelepingu täitmisega alustamises kindlal kuupäeval. Tallinna Transpordiamet on läbivalt hankedokumentides sõnastanud hankelepingu tingimusi selliselt, et pole kahtlustki, et ameti soov ja vajadus oli lepingu täitmist alustada 1. märtsil 2017. Viidatud regulatsioon on sätestatud nii hankedokumentide üldosas, hankelepingu projektis kui ka maksumuse esildises (hinnapakkumuse vorm). Erilist tähelepanu väärib siinkohal just viimane. Nimelt esitati pakkumused sõnaselgelt perioodiks 01.03.2017-28.02.2022. Seega polnud ametil siduvaid pakkumusi pikemaks perioodiks, mistõttu ei saaks Tallinna Transpordiamet ka sisulises mõttes lepingut sõlmida teistsuguseks perioodiks kui hankelepingu projektis ette nähtud, kuna hankjial ei ole lubatud sõlmida lepingut osas, mille kohata ei ole riigihangete seaduse kohaselt esitatud võrdlevaid hinnapakkumusi.

Viidatud konservatiivset käsitlust toetab  nii siseriiklike kohtute kui ka Euroopa Kohtu praktika.

Sõlmitud hankelepingu muutmine ei ole reeglina lubatud ja on lubatav üksnes väga erandlikel juhtudel, kui muutmise tingivad objektiivsed asjaolud, mida ei olnud hanke korraldajal võimalik hankeleping sõlmimise ajal ette näha ja hankelepingu muutmata jätmise korral satuks täielikult või olulisel määral ohtu hankelepinguga taotletud eesmärgi saavutamine. Lisaks ei või hanke korraldaja hankelepingu muutmises kokku leppida, kui muutmisega taotletav eesmärki on võimalik saavutada uue hankelepingu sõlmimisega.

Soovitused hanketingimuste tähtaegade määratlemiseks

Hanke korraldaja saab seadust järgides hankelepingu tingimused määratleda nii, et talle jääb, teatavpaindlikkus kuupäevades. Selleks soovitame mitte sõnastada hankelepingu tingimusi konkreetsete kuupäevadega, vaid eelkõige määratleda hankelepingu täitmise aeg (sh nii algus- ja lõpukuupäevad kui ka vahetähtajad) perioodina, näiteks 20 päeva lepingu sõlmimisest.

Samas esineb kindlasti olukordi, kus tähtaegade määramine perioodina ei ole hanke asjaolusid arvestades mõistlik, näiteks on lepingus palju erineva pikkusega vahetähtaegu, mida reguleerida ja arvestada nii päevades kui ka kuudes ja millel on seetõttu raske järge pidada. Sellise juhul soovitame hankijal määratleda lepingu projektis küll konkreetsed kuupäevad, aga sätestada samas ka hankelepingu hilisema muutmise regulatsioon juhuks, kui sellistel tähtaegadel mingil põhjusel lepingut siiski sõlmida ei saa. Oluline silmas pidada, et vastav muutmise regulatsioon peab olema piisavalt detailne ja objektiivne, et kõikidel hankemenetluses osalevatel isikutel oleks algusest peale võimalik mõista, mis juhul hankija kuupäevasid muutma asub. Näiteks võib hankija sätestada, et tegemist on kavandatavate kuupäevadega ning juhul kui hankelepingu sõlmimine viibib hankemenetluse venimise tõttu, muudetakse tähtaegasid proportsionaalselt vastavalt sellele, kui palju hiljem leping sõlmiti.

Rahandusministeeriumile teadaolevalt on Tallinna Tarnspordiamet vaidlustanud ettekirjutuse kohtus.