Eesti riiklik pension koosneb I ja II sambast. Mõlemat finantseeritakse sotsiaalmaksust, mistõttu I samba pensioni suurus sõltub osaliselt sellest, kas inimene on II sambaga liitunud või mitte. Järgnevalt vaatame, kuidas on I samba pensioni suurus seotud sotsiaalmaksuga ja II sambaga liitumisega. See seos on oluline just II samba reformi valguses, kus enne otsuste tegemist, olgu see siis II sambast lahkumine, maksete peatamine või II sambaga liitumine, on kasulik mõista otsuse mõju pensioni suurusele. Blogipostitus keskendub eelkõige pensionivalemist tulenevatele mõjudele ja tuleviku prognoose otseselt ei vaadata.

Jääda II sambasse või sealt lahkuda? Kas kõik need muudatused, millest räägitakse, II samba pensionäre üldse puudutavad? Kas ma pean ilmtingimata midagi tegema? Siin on 12 punkti pensionile jäämise ja pensionil oleku kohta.

Pensioniiga on Eestis tõusnud juba aastast 1994. Kuni sinnamaani oli meeste pensioniiga 60 aastat ja naistel 55 aastat. Pensioniiga on Eestis tõstetud neljal korral:

• 1994 – pensioniiga hakkas esimest korda tõusma;
• 1998 – jõustus riiklik pensionikindlustuse seadus, millega võrdsustati meeste ja naiste pensioniga 2016. aastaks 63 eluaasta juures;
• 2009 –  otsustati pensioniiga täiendavalt tõsta 65-ni aastaks 2026;
• 2018 – otsustati, et pensioniiga hakkab alates 2027. aastast muutuma koos oodatava eluea muutusega.