Aktsiisianalüüs kui teadmispõhise poliitikakujundamise osa

Risto Kaarna, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhtivanalüütik

Ilmselt keegi ei kahtle, et ühiskonda mõjutavaid otsuseid võiks langetada võimalikult heade andmete ja teadmiste põhjal. Hiljuti avaldatud aktsiisiuuring oli kantud just sellest juhtmõttest: uuringuga loodud teadmine võimaldab rahandusministeeriumil edaspidi anda valitsusele paremat nõu kavandatava aktsiisipoliitika mõju kohta, ilma et selleks peaks täiendavaid kulutusi tegema.

Rahandusministeerium on tellinud viimase kuue aasta jooksul erasektorilt ligi 40 uuringut. See on täiesti tavaline tegevus, mille tingib vahel oluline teadmislünk ning tööjõuressursi puudus, et seda lünka kinni lappida. Veel enam – sõltumatute uuringute tellimine on üks teadmispõhise poliitikakujundamise alustalasid.

Konsultatsiooniettevõtte PricewaterhouseCoopers Advisors (PWCA) ja statistikameti tehtud uuring aktsiisipoliitika majandusmõjust on ületanud kõik uudiskünnised ning saanud ohtralt avalikku kajastust. Seevastu näiteks Ernst & Youngi tehtud aasta alguses avaldatud „Füüsiliste isikute finantskohustuste andmevahetusmudelite uuring“ ei olnud ühegi lehe juhtkirja peateema. Võib järeldada, et aktsiisid on ühiskondlikult tähtsam teema kui vastutustundlik laenamine. Arusaadav – piirikaubandus on uus suur ühiskondlik nähtus ning tekitab elevust, sellest ka kajastuse suur maht. Kuid arusaamatu on selle kajastuse kohati negatiivne toon. On süüdistatud, et selle uuringu tellimine on üks suur õigustus halvale poliitikale, et selle tulemused on poliitiliselt või muul moel kallutatud, et see on liiga kallis, et järeldused on tehtud ilma laiema mõjuanalüüsita ning et metoodika on kehv.

Loe edasi »

Aktsiisipoliitika riskid, võimalused ja mõju majanduskeskkonnale piirikaubanduse tingimustes

Kadri Klaos, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik

  • Järsud aktsiisimäära muutused ükskõik kummas suunas toovad kaasa suure määramatuse, nii et muudatuste mõju on väga raske prognoosida.
  • Piirikaubandus ei ole üksnes aktsiisipoliitika tulemus ja toimivat piirikaubandust on raske tagasi pöörata.
  • Analüüs andis esimest korda objektiivse tervikpildi senise aktsiisipoliitika mõjust majanduse kogu spektris.
  • Ühtlasi töötati välja süsteemsed meetodid ja prognoosimudel, mille abiga saab lisaks eelarvemõjudele hinnata aktsiisimuudatuste laiemat sotsiaalmajanduslikku mõju, sealhulgas ettevõtete kasumile, investeeringutele ja tööhõivele. See on vajalik täpse eelarvemõju lisaks eelarvemõjudele.

Loe edasi »

Konkurentsi edendamine avalikus sektoris

Andrus Jõgi, rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna nõunik 
Kalle Killar, sotsiaalministeeriumi e-teenuste ja innovatsiooni asekantsler

Konkurentsil on arengule ja majandusele positiivne mõju. Sealhulgas on eraldi väärtus sellest tekkiv mitmekülgsus, mis võimaldab võtta arvesse klientide erinevaid vajadusi. Klientide hoidmiseks on vajalik teenust pidevalt kaasajastada, laiendamiseks katsetada uusi lahendusi. Tihtipeale ei ole ka ette teada, milline lahendus tagab tulevikus edu.

Konkurentsi peetakse üldjuhul omaseks erasektorile ning avalikus sektoris luuakse tihtipeale efektiivsuse ja ühetaolise teenuse pakkumise ettekäändel teenusemonopole. Rahvusvaheline kogemus näitab, et avalikus sektoris on teisi ja ehk ka paremaid võimalusi efektiivsust ja kvaliteeti parandada.

 

Riik on esmajoones otsustaja, mitte teenusepakkuja

Lihtsustatult võiks öelda, et riigi ja sealhulgas omavalitsuste peamine roll on kujundada poliitikat ning teha otsuseid, millised teenused, millise kvaliteedi ja kuluga peaksid olema avaliku raha eest kättesaadavad. Kui eelnev on hästi paigas, siis teenuse pakkumine – teinekord ka teenuse pakkumise korraldamine – ei pea olema tingimata avaliku sektori kanda. Näiteks on teede ehitus ja hooldus või ka laste hambaravi erasektori pakutavad teenused, kuigi avalik sektor selle eest tasub.

Riik peaks täiendavat tähelepanu osutama seal, kus on turutõrked: piirkonnas liiga vähe tarbijaid, teenuse mastaabiefekt on liiga kõrge, erasektoris puudub teenusepakkujate konkurents või erasektor ei suuda tagada järjepidevust. Loe edasi »

Omavalitsuse kasvav roll on trend arenenud riikides. Kuhu läheb Eesti?

Haldusreformi järgselt on Eesti jaoks oluline vaadata üle, mis on kohalike omavalitsuste ja riigi roll ning vastutus piirkonna eluolu edendamisel. Tallinnas 6. veebruaril toimunud rahvusvahelisel konverentsil „Tugev omavalitsus=tugev riik?“ räägiti maailma ja Põhjamaade trendidest kohalike omavalitsuste tegevuse korraldamisel. Mis suunas peaks Eesti minema? Sellest kirjutab pikemalt rahandusministeeriumi regionaalhalduspoliitika osakonna nõunik Sulev Valner.  

Enamik parteisid ütles oma valimisprogrammides ühel või teisel moel, et kohalikud omavalitsused peavad olema tugevad ja nende otsustusõigust tuleb suurendada. Heidaks pilgu, kuidas teised riigid oma kohalike omavalitsuste tegevust korraldavad.

Viimastel aastakümnetel on riikides detsentraliseerimise trend keskvõimult allapoole

Konverentsil esinenud OECD poliitikaanalüütik Maria Varinia Michalun tõi oma ettekandes esile uuringuid, mille järgi on kogu maailmas viimasel paaril aastakümnel riikide sisese võimu detsentraliseerimise trend keskvõimult allapoole, seda nii Euroopas kui Aasia ja Ladina-Ameerika riikides.
Miks riigid kohalikele omavalitsustele suuremat rolli annavad? Michalun toob võimalike põhjustena välja, et omavalitsused omavad sageli paremat teadmist kohalikest vajadustest ja tingimustest, mis võimaldab pakkuda täpsemalt just vajalikke teenuseid. Samuti on empiiriliselt leitud positiivset seost detsentraliseerimise ja mitmete positiivsete efektide vahel: piirkondade arenguerinevuste vähenemine, vähem korruptsiooni, inimeste parem kaasatus, poliitiline stabiilsus. Veel rõhutas ta, et omavalitsuste tasemel on võimalus kohapeal julgemalt eksperimenteerida mõne uue poliitikaga, mida kogu riigis ei söandata kohe rakendada.

Samas tõi Michalun välja ka kohalikule tasandile ülesannete detsentraliseerimisega seotud väljakutseid: kohustuste ja vastutuse võimalik ebaselgus, administratiivse, tehnilise ja strateegilise võimekuse võimalik puudujääk omavalitsustes, mastaabiefekti kaotus, koordinatsiooni ebapiisavus jne. „Mitte kõik omavalitsused pole võimelised tegema täpselt samu asju,“ rõhutas Michalun.

 

Allikas: Andreas Ladner, Harald Baldersheim jt, 2014 andmete põhjal.

Indeks arvestab mitmeid erinevaid indikaatoreid:

• õigus otsustada KOV täidetavate ülesannete ampluaa üle;
• vastutus KOV poolt täidetavate ülesannete osa;
• võimalus kujundada poliitikat (teha valikuid) KOV poolt täidetavates ülesannetes;
• fiskaalautonoomia kohalike maksude osas;
• riigi poolt eraldatavate üldotstarbeliste toetuste osakaal sissetulekutest;
• omatulude osakaal tuludes;
• laenuvõtmise õigus;
• organisatsiooniline autonoomia;
• kohaliku autonoomia õiguslik kaitse;
• administratiivne järelevalve (keskvõimu poolt);
• ligipääs kesk- või regionaaltasandi poliitika kujundamisse.

Põhjala edukas mudel: kombinatsioon tugevatest detsentraliseeritud omavalitsustest ja tugevast riigist

Ilmselt ei ole juhus, et Põhjamaad on ühed kõige detsentraliseeritumad ja samas erinevate võrdluste põhjal ühed edukamad riigid, ütles oma ettekandes Tampere Ülikooli professor Arto Haveri. Tema sõnul võib rääkida Põhjala edukate omavalitsuste narratiivist, kuna Taani, Soome, Norra ja Rootsi juhivad paljusid seda valdkonda puudutavaid riikide edetabeleid. Haveri rõhutab, et Põhjala mudeli aluseks on kombinatsioon tugevatest poliitiliselt detsentraliseeritud omavalitsustest ja samal ajal ka tugevast keskvalitsuse poolsest suunamisest, aga ilma detailse riigi poolt ettekirjutatava regulatsioonita. Haveri ütleb, et selline omavalitsuste süsteem on pikkade ajalooliste juurtega. „Kohalik omavalitsus ja keskvalitsus koos ja heas koostöös annavad parima tulemuse, mitte ainult tugev kohalik omavalitsus ilma tugeva riigita,“ ütles Tampere ülikooli professor, lisades, et ka detsentraliseerimisega liiale minek võib viia ebasoovitavate tulemusteni, kus ressursid ja võimekus pole kooskõlas oodatavate teenustega.

Søren H. Thomsen Taani majandus- ja siseministeeriumist rõhutas Taani omavalitsuste mudelist rääkides, et detsentraliseerimise puhul tuleb teadlikult aktsepteerida teenuste kohalikke erinevusi. See on tema sõnul kokkuvõttes ikkagi parem kui põhimõte, kus “üks suurus peab sobima kõigile”. Mis tähendab ka, et kohalikud juhid peavad võtma rohkem vastutust, ei saa igal sammul süüdistada keskvalitsust, kui inimestele kohapeal miski ei meeldi.

Thomseni arvates on detsentraliseerimine eelkõige poliitiline küsimus, mitte teaduslik ja sõltub väga palju iga riigi ajaloolisest ja kultuurilisest taustast. Taanis on omavalitsustele suure rolli andmise osas tugev poliitiline konsensus, ütles ta. Mis puutub riigi poolset kontrolli, siis tuleb leida tema sõnul tasakaal ja osata eristada, mida on tõesti keskvalitsusel vaja teada ja mida on lihtsalt tore teada.

Norra omavalitsusliidu juht Gunn Marit Helgeseni sõnul on Norras usaldus omavalitsuste suhtes väga kõrge, aga samas võib öelda, et riiklike ettekirjutuse detailsus on mõnes valdkonnas olnud kasvav ja teises kahanev. Näiteks tervishoiu- ja osas haridusküsimustes on tulnud üksikasjalikke seadusega seatud nõudeid viimasel ajal juurde. Samas on kasvanud konsultatsioonide ja dialoogi roll keskvalitsuse ja omavalitsuste vahel, väitis ta.

Hollandi ja Šveitsi näited: maksimaalne detsentraliseerimine ja referendumid

Tsentraalseks kõik, mis peab seda olema, detsentraliseerida kõik, mis võimalik – nii võib sõnastada Hollandis toimiva põhimõtte, ütles oma ettekandes Hollandi omavalitsusliidu e-valitsemise töörühma juht Henri Rauch. Keskvalitsus tegeleb Hollandis poliitikate kujundamisega, aga ei suhtle otse üksiku inimesega, selleks on omavalitsused. Samas on oluline läbipaistvus, Hollandis on hästi toimiv monitooringu süsteem, kus jälgitakse 15 teemavaldkonna osas riigi seatud eesmärkide täitumist omavalitsustes. Iga huviline saab ise internetis vaadata enda omavalitsuse taset eri valdkondades võrreldes teistega. Läbipaistvus kombineeritult kohaliku demokraatiaga on parim, ütleb Henri Rauch.

Nii nagu väiksel äriorganisatsioonil võib olla suure ees paindlikkuse eelis, nii on ka väike omavalitsus inimesele palju lähemal ja seega tema vajadustele ning soovidele vastuvõtlikum, märkis oma ettekandes LHV nõukogu esimees Rain Lõhmus. Ta tõi näiteid oma koduomavalitsusest Šveitsis, kes saab hästi hakkama, kuna Lõhmuse hinnangul on tähtis kohaliku elu päriselt tundmine, mitte statistika ja aruanded. Teise teemana tõi Lõhmus välja, et kui Šveitsis pannakse valdav enamus kodanikke puudutavaid otsuseid kohalikule referendumile ja see meetod ei töötab hästi, siis ka Eestis võiks tema arvates eksperimenteerimist otsedemokraatiaga just omavalitsustes olla rohkem.

Paar mõtet Eesti omavalitsustest

Saue vallavanem Andres Laisk tõi oma ettekandes välja, et kui ülesanded on Eesti omavalitsustel Põhjamaadega sarnased, siis omavalitsuse kehtestatavate maksude osakaal on meil vaid ühe protsendi piires ja ka muus osas palju näiteid, kus riik sooviks otsustada omavalitsuste eest. Laisk on seisukohal, et kohapealse tähtsusega asjad peavad jääma omavalitsuse otsustada – näiteks maamaks, lasteaia kohatasud, tasuta koolitoit või kooli lahtiolekuaeg. Otsustusõiguse äravõtmist ei ole võimalik vaid raha andmisega kompenseerida, arvas ta.

Peaminister Jüri Ratas ütles oma tervituses konverentsi alguses, et omavalitsuste suurem usaldamine on igati loomulik suund ja tema arvates ei peaks konverentsi pealkirjas “Tugev omavalitsus=tugev riik?” üldse mingit küsimarki olema.

Kõik konverentsil esinenud väliseksperdid olid paneeldiskussioonis üht meelt, et nagu näitab eri riikide kogemus, omavalitsuste usaldamine tasub ära, ehkki seejuures tuleb riigil teadlikult jälgida ja maandada otsuste detsentraliseerimisega kaasnevaid riske. Erinevates kohalikku autonoomiat mõõtvates indeksites eesotsas olijad on reeglina igas mõttes edukad riigid, olgu jutt Šveitsist või Põhjamaadest.

Rohkem usaldust toetab tugevat omavalitsust

2017. aasta Eesti haldusreformi kontseptsiooni üheks eesmärgiks oli tekkivatele tugevamatele omavalitsustele suurema otsustusõiguse andmine ja mõnevõrra on see toimunud, eelkõige seniste maavalitsuste ülesannetes ning tulubaasi suurendamisel. On näha eri ministeeriumide varasemast suuremat valmisolekut neid teemasid arutada, kuid on ikkagi ka palju kahtlusi KOVide suutlikkuses (ehk ministeeriumite vähest usaldust omavalitsuste vastu) ning teiselt poolt omavalitsuste ja nende liitude skepsist uute funktsioonide riigilt üle võtmisel (ehk vähest usaldust keskvalitsuse pakkumiste vastu). Usaldus on siin kindlasti üks võtmesõna.
Kas tõepoolest usaldada kohalikke omavalitsusi rohkem? Kas aktsepteerida teatud ulatuses teenuste võimalikke kohalikke erinevusi vastavalt kohalike volikogude valikutele või peab olema keskselt “üks suurus kõigile”? Siin ei ole tingimata ühtainsat ja teaduslikult tõestatud vastust, aga Põhjamaade mudeli vaieldamatu edulugu – Soome, Rootsi, Taani ja Norra näidetel – näib viitavat kogu riigi edu seosele tugevate ja oma otsustes autonoomsete omavalitsuste ehk suhteliselt detsentraliseeritud riigivalitsemisega.

Konverentsi “Tugev omavalitsus=tugev riik?” põhjaliku ülevaate sh videosalvestused kohta leiab www.kovkonverents.ee

Valimislubaduste analüüs rahandusministeeriumi vaatevinklist

Risto Kaarna, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik

Rahandusministeerium avaldab 18. veebruaril juba neljandat korda riigikogu valimistel osalevate erakondade programmide mõjuhinnangud. Protsessi käigus on erakondadel olnud võimalik saada esialgseid mõjuhinnanguid ideede genereerimise faasis, täpsustada jooksvalt valimislubaduste sisu ja kommenteerida hinnanguid enne nende avaldamist.

Erakondade programme on võimalik analüüsida mitmel eri moel ning seda on valimiste eel eri institutsioonid, ajakirjanikud ja arvamusliidrid alati ka teinud. Näiteks vaadatakse, kelle jaoks milline teema on oluline või kuidas on erinevates programmides mõni kindel huvipakkuv valdkond kajastatud või kus erinevad erakonnad mõnel poliitspektril asuvad. Meie panus sellesse avalikku diskussiooni lähtub ennekõike meie põhifunktsioonist valitsuse ja riigikogu jaoks – riigieelarve ja nelja-aastase eelarvestrateegia koostamisest ning riigi rahanduse korraldamisest. Meie analüüsi fookus on valimislubaduste maksumusel.

Mõistagi on sellise analüüsi vastu suur avalik huvi, sest avaliku raha kasutamine puudutab suuremal või vähemal määral meid kõiki, mistõttu me selle analüüsi tulemused ka avalikustame. Isegi kui me seda ei teeks, peaksime valimiste eel igal juhul need mõjuhinnangud ette valmistama, et olla valmis vajalike hinnangutega toetama uue valitsuse koalitsioonilepingu koostamist ning sellele järgnevat riigi eelarvestrateegiat.

Loe edasi »

Miks ei prognoosita majanduslangust?

Madis Aben, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik

Tähelepanelikule vaatajale ei ole jäänud märkamatuks, et rahandusministeeriumi pikas majandusprognoosis aastani 2070 kestab sujuv majanduskasv ilma ühegi katkestuseta. Samas näitab majandusajalugu, et pikale tõusule kipub varem või hiljem järgnema langus. Keskeltläbi iga kaheksa aasta tagant on lääneriikide majandused viimase 50 aasta jooksul kogenud aastases arvestuses majanduslangust. Seega peaks 50 prognoosiaasta sisse neid mahtuma vähemalt kuus tükki. Miks neid ministeeriumi prognoosis ei ole?

Lühidalt ja lihtsustatult võib öelda, et lühiajalise – ühe aasta – prognoosi tegemine on trendi pikendamine: nii nagu läheb täna, läheb tõenäoliselt ka homme. Rahvamajandus on üpris inertne, kui just mingid ootamatud sündmused või sõnumid ei pane inimesi üleöö kõvasti kokku hoidma või muul moel oma käitumist radikaalselt muutma.

Kuni viie aasta prognoosi puhul eeldatakse, et selle aja jooksul võimalikud „tasakaalustamatused“ taanduvad ja majandus saavutab oma potentsiaalse taseme. Näiteks ülemäärane tööpuudus väheneb, hinnakasv normaliseerub ja majanduskasv läheneb jätkusuutlikule kiirusele. Pika prognoosi puhul, mis vaatab mitukümmend aastat ette, lähtutakse kahest tegurist. Esiteks tööjõu hulgast, mis tuleneb rahvastikuprognoosidest. Ja teiseks tööviljakuse kasvupotentsiaalist, mis Eesti puhul sõltub meie konvergentsi tasemest ehk sellest, kui lähedale oleme rikkamatele riikidele jõudnud.

Loe edasi »

Ka riigitööd saab teha kaugtööna

Raido Roop, rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna juhataja

Riigi heaks saab töötada kõikjal Eestis, pealinn pole selleks kindlasti ainuvõimalik koht. Kuidas seda aga ka päriselus niimoodi korraldada, et riigitöö ei oleks asukohapõhine ja pealinnakeskne? Kaugtöötamise võimaluste loomisest riigimajades kirjutab lähemalt rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna juhataja Raido Roop. 

Kontoritöö ei tähenda enam üheksast viieni kindlas asukohas laua taga töötamist. Infotehnoloogia areng loob võimaluse muuta paindlikumaks töökorraldust nii era- kui riigisektoris. Kaasaegsed ja töötajaid väärtustavad asutused loovad töötamiseks nn liikuvad/mobiilsed kaugtöökohad.

Turvaline arvutiühendus võimaldab töötada ametnikel väljaspool kontorit. Tulemusena tekivad uued võimalused isikliku ja tööelu ühendamiseks. Seda eesmärki silmas pidades loodi pilootprojektina riigitöötajatele kaugtöötamise võimalused neljas Eesti linnas: Haapsalus, Raplas, Paides ja Viljandis.  Loe edasi »

Pensionivalemist enne ja pärast reformi

Tõnu Lillelaid, rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist 

Riigikogu võttis vastu 12. detsembril riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatused, mis sisaldasid mitut põhimõttelist muudatust:

  1. pensioniga seotakse oodatava elueaga alates 2027. aastast;
  2. pensionile minek muutub paindlikumaks ja sõltumata tehtud valikutest pensioni kogusumma ei suurene ega vähene;
  3. I samba pensionivalem muutub senisest solidaarsemaks.

Pensioniea tõus tundub olevat vananeva rahvastiku tingimustes sedavõrd loomulik, et avalik tähelepanu on olnud üllatavalt tagasihoidlik. Pensioniiga on Eestis tõusnud pidevalt aastaid ehk siis tegemist ei ole ka millegi erakordsega. Siiski on pensioniea tõus olulisim ja suurima mõjuga muudatus kogu reformi paketis – suurendades tulusid ja vähendades kulusid, võimaldab see tulevikus hoida pensioni ja palga suhet olemasoleval tasemel. Loe edasi »

Maksuvaba tulu reform 2018: esialgsed tulemused

Margus Tuvikene, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik  

2018. aasta on lõppenud ja on paras aeg teha esialgne kokkuvõte maksuvaba tulu reformi tulemustest ja selgitada lähemalt, mis olid maksuvaba tulu tõstmise taotletavad eesmärgid ning millised olid ootused tulemuste osas. Tuleb siiski rõhutada, et järgnev ülevaade on esialgne ega anna tervikpilti maksureformi esimese aasta mõjudest. See selgub alles pärast lõplike tulude esitamist tuludeklaratsioonides käesoleva aasta kevadel.

Peamised järeldused:

  • Rahandusministeeriumi 2018. aasta suvise prognoosi kohaselt laekub maksuvaba tulu reformi tulemusel riigieelarvesse tulumaksu vähem 2018. aastal ca 92 mln eurot ja 2019. aastal ca 152 mln eurot. Sama summa võrra kasvavad peamiselt madalat ja keskmist palka saavate inimeste sissetulekud. Täpsemad järeldused saame teha peale tuludeklaratsioonide esitamist.
  • Maksu- ja Tolliametile esitatud 2018. aasta esimese 11 kuu deklaratsioonide põhjal tegelik tulumaksumäär langes või ei muutunud 87 protsendil tulusaajatel. Tulumaks tõusis 13 protsendil inimestest.
  • Suur hulk inimesi on otsustanud maksuvaba tulu kättesaamise lükata tulumaksutagastusena 2019. aasta kevadesse, sest andmed näitavad, et inimesed ei kasuta jooksvalt 100 protsendiliselt ära oma maksuvaba tulu. Prognooside kohaselt saavad inimesed 2019. aastal täiendavalt tagasi ca 70 miljonit eurot 2018. aastal makstud tulumaksu.
  • Samas on ka inimesi, kes peavad peale tulude deklareerimist juurde maksma. Maksimaalne juurdemakse maksuvaba tulu tõttu on 1200 eurot inimese kohta, kuid enamik peavad juurde maksma mõni kuni mõnikümmend eurot. Siin tuleb arvestada seda, et inimesed saavad kasutada ka muid mahaarvamisi, mis vähendavad tulumaksukohustust.
  • Madalam tegelik maksumäär tõenäoliselt kasvatab motivatsiooni töötada ja vähendab ka palgavaesust. Mõju hindamine tööturukäitumisele eeldab pikemat vaatlusperioodi.

Loe edasi »

Kohustuslik kogumispension: kuidas hinnata pensionifondide tootlust?

Tõnu Lillelaid, rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist 

Pensionifondi tootlus on II samba tulususe olulisim indikaator. Tootluse kohta leidub tuhandeid lehekülgi teooriaid, analüüse ja võrdlusi. Tootlus on saanud II sambas ka kõige rohkem tähelepanu – ikka ja jälle kirjutatakse, kuidas raha põleb. Käesolevas postituses vaatan, mis on tootluse puhul üldse oluline, miks on pensionifondide tootlus selline nagu on ning kas kriitika sel teemal on olnud asjakohane.

Kuidas tootlust mõõdetakse?

Selleks, et postituse põhisisu oleks arusaadavam, selgitan lühidalt tootluse mõõtmise metoodikat kogumisfaasis. Tootlus on vara väärtuse kasv (protsendina) võrreldes sissemakstud rahaga. Näiteks pannes täna fondi summa X, on selle väärtus 4% aastatootluse korral 40 aastaga tõusnud kumulatiivselt 380%. Oluline on ka meeles pidada, et pensionifondide puhul räägime Eestis alati netotootlusest, kust tasud ja kulud on juba maha arvestatud. Loe edasi »