Artikkel on algselt avaldatud ajakirjas Juridica (2022/2)
![](https://blogi.fin.ee/static/sulev-liivik-4.jpg)
kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja
Detsentraliseerimist[1] kui avaliku võimu otsustusõiguse viimist võimalikult elanikele lähedasele tasandile on OECD hinnanud üheks olulisemaks reformiks, mida on lääne ühiskonnas teostatud viimase 50 aasta jooksul. Selle mõjud ulatuvad ühiskonna kõikidesse valdkondadesse alates elukeskkonnast valitsemise kvaliteedini, riigi rikkuse ja majandusarenguni ning mis kõige olulisem: elanike heaoluni välja.[2]
Detsentraliseerimine toob kaasa positiivseid mõjusid nagu avaliku sektori efektiivsuse kasv, suurem avalik vastutus, ühtlasem arengutase jne. Tulemus sõltub paljuski sellest, kuidas on detsentraliseerimist ellu viidud.
Üks olulisemaid järeldusi on, et riik ei saa omavalitsusüksustele üle anda ülesandeid ilma iseotsustusõiguseta (õigus otsustada lahenduse ja finantseerimise üle), sest sellisel juhul ei teki vastutust ega motivatsiooni. Puuduliku detsentraliseerimise korral ei pruugi soovitud hüved realiseeruda või on mõjud isegi negatiivsed.[3]