Milliseks kujuneb sissetulek tulevikus, sõltub väga paljus iga inimese enda valikutest. Investeerimine teises ja kolmandas sambas on kõigile vabatahtlik ning raha koguneb sinna just sellises tempos, kuidas keegi panustab. Uuest aastast saab 2 protsendi asemel teise sambasse lasta kanda 4 või 6 protsenti palgast.
Loe edasi
11 aastat on möödunud sellest, mil Eesti sai endale esimese rahatarkuse strateegia. 2021. aastal värskendatud programmiga seati juba uued sihid: rahatarkus on kõigile kättesaadav, seda kasutatakse igapäevaelus ning rahatargad otsused sünnivad neid soodustavas keskkonnas.
Kui kindlalt need rahatarga Eesti kolm sammast täna seisavad?
On selge, et riigi rahanduse keeruline olukord tekitab ühiskonnas diskussiooni. Kahjuks jäävad tihtipeale argumendid ja väited võimendatult emotsionaalseks ning ei säti head lähtekohta arutelu aluseks. Nii võime meediast pea igapäevaselt lugeda lugusid tohutust konkurentsivõime kaotusest maksutõusude tõttu, müstilistesse mõõtmetesse paisunud ametnike armeest ja sellest kuidas väikseimgi kärbe tähendab tohutuid tagasilööke ühes või teises valdkonnas.
Loe edasi
Viimastel aastatel on rahatarkus teinud Eestis omamoodi tiigrihüppe. Rahateadmiste propageerimine on hüppeliselt kasvanud, tarkust jagatakse sotsiaalmeedias, erinevates klubides ja väljaannetes, saadete ja podcastide kaudu. Ekslikult võib jääda mulje, et rahatarkuse olulisimaks mõisteks on finantsvabadus ja eesmärgiks selle saavutamine, ent siinkohal võtaksin natuke hoogu maha. Sõltumatus palgatööst on absoluutselt kiiduväärt siht, mille poole püüelda, ent tundub, et tavakodaniku vaates on see natuke liiga suurejooneline ja ambitsioonikas moesõna, mis tegelikult enamikele Eesti peredele igas mõttes kaugeks jääb.
Loe edasi
Rahatargast ühiskonnast on palju räägitud, kuid kas riik ise oma asutuste, poliitikate ja tegevustega saab olla rahatark? Eeldused selleks on Eestis kindlasti olemas ja tegeleda tuleb vähemalt kolme suunaga – mõjusus, tõhusus ja valmisolek ootamatusteks. Ehk vaja on otsida vastust küsimustele, kas maksumaksja raha loob oodatud väärtust (mõjusus), kas ressursid selleks kuluvad parimal viisil (tõhusus) ja kas on olemas riskianalüüs, mis tervikuna riigi fiskaalriske hindab ja maandab (valmisolek ootamatusteks)?
Loe edasi
Eelmise aasta novembris kinnitati riigihangete strateegilised põhimõtted, mis on edaspidi suunanäitajaks väärtuspõhiste hangete korraldamisel. Eesmärk on suunata riigihangete korraldajaid arvestama tulevikus senisest enam ka teisi väärtusi ja mitte lähtuma üksnes maksumusest.
Mis saab edasi?
Kuid elluviijad teadsid, et kuigi eelarved täituvad, on võit veel kaugel. Tallinn – see Rahandusministeeriumi auditite pesa – on vaja võtta, murda riigihankeseadused ja muuta STSi paragrahve personali- ja kaudse kulu osas. Murda on vaja audiitorite võim tõlgendada seadusi, et saabuks vabadus, kus tegevusi võib teha lähtuvalt eesmärgist, mitte paindudes nagu loog abikõlbmatuse piitsa alla. http://kontoris.blogspot.com.ee
Loe edasi
.
On üsna tavaliseks saanud, et kui jutuks tuleb maksumaksja raha ja seda eriti keerulistel finantsaegadel, on sõnavõtjatel keelel avalik sektor. Nüüd, mil riigirahandus on pingelises seisus, on taas mitmelt poolt kuulda arvamusi ja ettepanekuid ametnike arvu teemal.
Eesti riigil on tänaseks turul kolm pikaajalist võlakirja. Peaaegu kahekümneaastase vahega emiteeriti esimene võlakiri 2020. aastal. Kuigi nüüdseks on emiteeritud veel kaks võlakirja, ei ole sellest ajast palju möödas, teema on avalikkuse jaoks uudne ning tekitab erinevaid arvamusi. Riigikassa on nende aastate jooksul paljude inimeste koostöös üles ehitanud päris korraliku võlakohustuste haldamise vundamendi, mille baasilt on väga hea edasi liikuda. Võlakirjade emiteerimine on lähematel aastatel tavapärane riigi eelarvepuudujäägi finantseerimise vahend. On mõistetav, et kõrvaltvaatajail puudub kogu raamistikust hea ülevaade, aga kindlasti püüame omalt poolt seda lünka täita. Järgnevalt ongi käsitletud mõningaid viimasel ajal ajakirjanduses tõstatatud küsimusi. Alati saab täiendavat infot otsida riigikassa veebilehelt või kui sellest ei piisa, siis küsida Rahandusministeeriumilt.
Loe edasi
Eesti majandus on juba poolteist aastat olnud languses, mis on meie senise arengu taustal ja naaberriikidega võrreldes pretsetenditu. Majanduse mõõtmine praegusel kiire ja muutliku hinnatõusu ajastul on keeruline ja on võimalik, et tegelikult ei lähe Eesti majandusel siiski nii kehvasti. Asjaolusid arvestades oleme mitmete näitajate põhjal viimastel aastatel arenenud võimetekohaselt.
Loe edasi