Maksutõusud või kärped: kuhu peaksime ankurdama oma ootused riigi rahanduse korrastamisel?

Avaldatud: 27. september 2024 | Kommenteerimine suletud

Raoul Lättemäe,
rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja

On selge, et riigi rahanduse keeruline olukord tekitab ühiskonnas diskussiooni. Kahjuks jäävad tihtipeale argumendid ja väited võimendatult emotsionaalseks ning ei säti head lähtekohta arutelu aluseks. Nii võime meediast pea igapäevaselt lugeda lugusid tohutust konkurentsivõime kaotusest maksutõusude tõttu, müstilistesse mõõtmetesse paisunud ametnike armeest ja sellest kuidas väikseimgi kärbe tähendab tohutuid tagasilööke ühes või teises valdkonnas.

Loe edasi »

Rahatarkuses sihiks rahaline stabiilsus

Avaldatud: 21. mai 2024 | Kommenteerimine suletud

Marge Aasalaid,
rahatarkuse koordinaator

Viimastel aastatel on rahatarkus teinud Eestis omamoodi tiigrihüppe. Rahateadmiste propageerimine on hüppeliselt kasvanud, tarkust jagatakse sotsiaalmeedias, erinevates klubides ja väljaannetes, saadete ja podcastide kaudu. Ekslikult võib jääda mulje, et rahatarkuse olulisimaks mõisteks on finantsvabadus ja eesmärgiks selle saavutamine, ent siinkohal võtaksin natuke hoogu maha. Sõltumatus palgatööst on absoluutselt kiiduväärt siht, mille poole püüelda, ent tundub, et tavakodaniku vaates on see natuke liiga suurejooneline ja ambitsioonikas moesõna, mis tegelikult enamikele Eesti peredele igas mõttes kaugeks jääb.

Loe edasi »

Teekond rahatarga riigini

Avaldatud: 27. veebruar 2024 | Kommenteerimine suletud

Sven Kirsipuu,
eelarvepoliitika asekantsler

Rahatargast ühiskonnast on palju räägitud, kuid kas riik ise oma asutuste, poliitikate ja tegevustega saab olla rahatark? Eeldused selleks on Eestis kindlasti olemas ja tegeleda tuleb vähemalt kolme suunaga – mõjusus, tõhusus ja valmisolek ootamatusteks. Ehk vaja on otsida vastust küsimustele, kas maksumaksja raha loob oodatud väärtust (mõjusus), kas ressursid selleks kuluvad parimal viisil (tõhusus) ja kas on olemas riskianalüüs, mis tervikuna riigi fiskaalriske hindab ja maandab (valmisolek ootamatusteks)?

Loe edasi »

Abiks väärtuspõhiste riigihangete teekonnal – mis ja kuidas?

Avaldatud: 22. veebruar 2024 | Kommenteerimine suletud

Maarika Tork,
riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna nõunik

Eelmise aasta novembris kinnitati riigihangete strateegilised põhimõtted, mis on edaspidi suunanäitajaks väärtuspõhiste hangete korraldamisel. Eesmärk on suunata riigihangete korraldajaid arvestama tulevikus senisest enam ka teisi väärtusi ja mitte lähtuma üksnes maksumusest.
Mis saab edasi?

Loe edasi »

Juuksekarva poolitamisest ehk hankekontrollist europrojektides

Avaldatud: 12. veebruar 2024 | Kommenteeri

Kaur Siruli,
finantskontrolli osakonna juhataja

Kuid elluviijad teadsid, et kuigi eelarved täituvad, on võit veel kaugel. Tallinn – see Rahandusministeeriumi auditite pesa – on vaja võtta, murda riigihankeseadused ja muuta STSi paragrahve personali- ja kaudse kulu osas. Murda on vaja audiitorite võim tõlgendada seadusi, et saabuks vabadus, kus tegevusi võib teha lähtuvalt eesmärgist, mitte paindudes nagu loog abikõlbmatuse piitsa alla. http://kontoris.blogspot.com.ee

Loe edasi »

Ametnike vähendamine kedagi ei aita, vaja on vaadata riiki sisse

Avaldatud: 5. veebruar 2024 | Kommenteerimine suletud

Ametnikud teevad päriselt tööd
Kui tahame oma riiki, vajame ka riigitöötajaid
Personal kahaneb ja kasvab vastavalt riigi vajadustele
Riik saab end koomale tõmmata –
kas teenuste arvelt?
Bürokraatiat võib vähendada ametkond ise, suurteks muutusteks on vaja poliitilist initsiatiivi

On üsna tavaliseks saanud, et kui jutuks tuleb maksumaksja raha ja seda eriti keerulistel finantsaegadel, on sõnavõtjatel keelel avalik sektor. Nüüd, mil riigirahandus on pingelises seisus, on taas mitmelt poolt kuulda arvamusi ja ettepanekuid ametnike arvu teemal.

Loe edasi »

Kas Eesti oleks võinud saada laenu madalama intressiga?

Avaldatud: 25. jaanuar 2024 | Kommenteeri

**Janno Luurmees**, riigikassa osakonna juhataja

Eesti riigil on tänaseks turul kolm pikaajalist võlakirja. Peaaegu kahekümneaastase vahega emiteeriti esimene võlakiri 2020. aastal. Kuigi nüüdseks on emiteeritud veel kaks võlakirja, ei ole sellest ajast palju möödas, teema on avalikkuse jaoks uudne ning tekitab erinevaid arvamusi. Riigikassa on nende aastate jooksul paljude inimeste koostöös üles ehitanud päris korraliku võlakohustuste haldamise vundamendi, mille baasilt on väga hea edasi liikuda. Võlakirjade emiteerimine on lähematel aastatel tavapärane riigi eelarvepuudujäägi finantseerimise vahend. On mõistetav, et kõrvaltvaatajail puudub kogu raamistikust hea ülevaade, aga kindlasti püüame omalt poolt seda lünka täita. Järgnevalt ongi käsitletud mõningaid viimasel ajal ajakirjanduses tõstatatud küsimusi. Alati saab täiendavat infot otsida riigikassa veebilehelt või kui sellest ei piisa, siis küsida Rahandusministeeriumilt.

Loe edasi »

Kas Eesti on tõesti Euroopa Liidu majanduspidur ehk kuidas suhtuda statistikasse?

Avaldatud: 7. detsember 2023 | Kommenteeri

***Madis Aben,*** *fiskaalpoliitika osakonna analüütik*

Eesti majandus on juba poolteist aastat olnud languses, mis on meie senise arengu taustal ja naaberriikidega võrreldes pretsetenditu. Majanduse mõõtmine praegusel kiire ja muutliku hinnatõusu ajastul on keeruline ja on võimalik, et tegelikult ei lähe Eesti majandusel siiski nii kehvasti. Asjaolusid arvestades oleme mitmete näitajate põhjal viimastel aastatel arenenud võimetekohaselt.

Loe edasi »

Eesti fiskaalpoliitika olukorrast, ajaloost ja pikaajalistest väljakutsetest

Avaldatud: 3. oktoober 2023 | Kommenteeri

Raoul Lättemäe, fiskaalpoliitika osakonna juhataja

Alates 2020. aastast on Eesti rakendanud tavatult sügava puudujäägiga fiskaalpoliitikat. Selline fiskaalpoliitika vajab muutmist, ühiskonnas on aga selle taustal väga palju müüte, miks probleemid tekkisid, mida korras olev riigirahandus tähendab ja kuidas selleni jõuda.

Loe edasi »

Ühekülgne kriitika ja lihtsate lahenduste illusioon viib tagasi, mitte edasi

Avaldatud: 12. september 2023 | Kommenteeri

Sven Kirsipuu, rahandusministeeriumi asekantsler

Riigikontrolöri sõnavõtud on järjekordselt teravdatud tähelepanu alla tõstnud eelarve arusaadavuse teema. Riigikontroll on alati olnud heaks kriitiliseks partneriks kitsaskohtade tuvastamisel, kuid antud juhul on sõnumid vastuolulised ja kohati isegi eksitavad. Lubage siinkohal veidi neid ebakõlasid selgitada ja ümber lükata ka mõni ilmne viga.

Loe edasi »