Maa hindamine ei too enamikule inimestest kaasa muutusi

Sulev Liivik,
kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja

Eraisikud, ettevõtted, omavalitsused ja riik vajavad maade hinna kohta õiget infot, et tehingud ja maksustamine saaksid toimuda maa väärtusega kooskõlas. Järgmine maa hindamine viiaksegi läbi 2022. aastal ning uued maahinnad hakkavad kehtima 2024. Keda see aga tegelikult puudutab?

Maade hindamine uute maksumääradega ei mõjuta koduomanikke. Seaduses säilib kodualuse maa maksuvabastus nii, nagu see 2012. aastal kehtestati. Kodusaluse maa maksuvabastust hoopis laiendatakse maadele, mis on nii elamu- kui ärimaa otstarbega üheskoos. See tähendab, et kui kortermaja esimesel korrusel asub näiteks äripind, siis seaduse vastuvõtmisel ei pea selle maja korteriomanikud alates 2024. aastast ärimaa osa eest enam maamaksu maksma. See muudatus mõjutab umbes 9700 kodu.

Loe edasi »

Ülevaade: kuidas on koroonakriis mõjutanud Eesti teenuste eksporti?

  • Teenuste eksport on Eestis geograafilise eelise ning tugeva äri ja IKT sektori tõttu tunduvalt suurem kui EL-is.
  • Viimasel kahel kümnendil on toimunud selge nihe veo- ja reisiteenuste kesksest teenuste sektorist kõrgema lisandväärtusega teenuste kasuks, seda nii Eestis kui Euroopas laiemalt.
  • IKT sektor on buumimas mitmetes EL riikides. Kuigi Eesti tutvustab end maailmale õigustatult IT eduloona, näitavad KIE riigid veel kiiremat kasvu ning on hakanud meile kuklasse hingama.
  • Eesti on viimastel aastatel välisturgudel edukas olnud. Vaatamata kulusurvetele on nii Eesti kaupade kui teenuste turuosa välisturgudel suurenenud.  
  • Koroonakriisi aeg on aga põhjustanud K-tähe kujulise arengu – kui kaupade eksport on kiirelt taastunud, siis teenuste eksport on turismi suure osakaalu tõttu majanduses kannatanud rohkem kui EL-is keskmiselt.
  • Siseturismi osatähtsus kogu turismis on Eestis OECD riikide üks madalamaid, ehk piiride suletuse korral ei kompenseeri siseturismi elavnemine välisturistide kulutuste vähenemist. 
  • IKT ja äriteenuste eksport on kriisist hoogsamalt taastunud, kuid see ei ole suutnud kompenseerida turismitulude sügavat langust.
  • Tulenevalt välisturismi suurest osakaalust tähendab piiride avanemine ja reisimise taastumine 2022. aastal teenuste ekspordi kiiremat kasvu kui Euroopas laiemalt ning ühtlasi teenuste turuosa suurenemist välisturgudel. 

Kristjan Pungas, rahandusministeeriumi analüütik

Loe edasi »

Riigi rahapesu riske tuleb teadvustada ja riskiisu juhtida

Toomas Vapper,
Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna juhataja

Ettevõtliku ühiskonna arendamiseks, mis põhineb ausal ja innovaatilisel konkurentsil, on tähtis tõkestada Eesti majandusruumi ärakasutamist rahapesuks. Turvalise ühiskonna arendamiseks on oluline tõkestada selle kasutamist terrorismi rahastamiseks. Selleks peab Eesti ärikeskkond olema läbipaistev ja usaldusväärne. Meie tänased rahapesu ja terrorismi rahastamise tõrjesüsteemid tulevad peaasjalikult vastavasisulisest rahvusvahelisest raamistikust. Ja ehkki me väikese riigina peame hoolikalt jälgima nende tõrjesüsteemide kulutõhusat ülesehitust, on meie esmaseks ülesandeks nii siseriiklikult kui rahvusvahelises koostöös nende toimimise tulemuslikkuse tagamine.

Loe edasi »

Ambitsioonikas visioon paigas – rahatark Eesti!

Rahatarkuse edendamises tahab riik olla suunanäitaja, et toetada Eesti elanikke teadmiste ja oskuste omandamisel. Sellest, mida tahetakse saavutada 2030. aastaks ja kuidas selleni jõutakse, kirjutab rahandusministeeriumi rahatarkuse spetsialist Bret Klemm.  

Uut hoogu Eesti elanikkonna rahatarkuse edendamisele annab värskelt valminud „Rahatark Eesti. Eesti elanike rahatarkuse edendamise strateegia aastateks 2021–2030“ ja tegevuskava. See on jätk eelmisele, 2013.–2020. aasta strateegiaprogrammile.  

Vastvalminud strateegial on kolm peamist eesmärki: rahatarkus peab olema kättesaadav kõigile, seda kasutatakse igapäevaelu otsuste tegemisel ja toetav keskkond julgustab seda kasutama. Kõiki neid eesmärke toetavad mõõdikud ja tegevusplaan, mida uuendatakse iga 1–2 aasta tagant. Väga tähtis osa nende eesmärkide saavutamisel on koostöö avaliku, era- ja kolmanda sektori partneritega, kelle kaasabil saavad need tegevused võimalikuks.

Kõigile kättesaadav rahatarkus

Selleks, et rahatarkus aina enam leviks ja seda kasutataks, peab see olema võimalikult laialdaselt kättesaadav ja seda kogu inimese elu vältel. See tähendab, et rahatarkust peab õpetama süsteemselt juba alates lasteaiast, kogu koolitee jooksul ja õppevõimalused peavad olema loodud ka täiskasvanud inimestele.

Sama oluline on õppematerjalide ja täiendõppevõimaluste olemasolu õpetajatele, kes saavad rahatarkuse teemasid kõikides õppeainetes oma tundides lõimida. Praegu õpetatakse rahatarkusega seotud teemasid inimese- ja ühiskonnaõpetuses ning ettevõtlus- ja majandusõppe valikaine raames. Lõiminguvõimalused on olemas aga igas aines: tehnoloogiaõpetuses, keeleõppes, matemaatikas, geograafias, tööõpetuses jt õppeainetes. Samas oleneb rahatarkuse õpetamine väga palju õpetajate enda huvist ja motivatsioonist, seega on tähtis keskenduda ka nende toetamisele. Näiteks on esimest aastat koos käimas õpetajate mentorklubid, kus eksperdid õpetavad õpetajatele rahatarkuse eri aspektidega seotud teooriat ja õpetajad saavad omavahel suheldes mõtteid, kuidas saadud teadmisi õpilastele edasi anda. Edaspidi on plaan tekitada sellised mentorklubid igasse maakonda. Süsteemselt uuendatakse ka olemasolevaid õppematerjale ja luuakse uusi materjale, sh lasteaedadele.  

Igapäevaelu otsuste abimees

Rahatarkus võiks olla inimestes nii juurdunud, et sellega arvestataks igapäevaelu otsuste tegemisel. Selleks, et saavutada elus soovitud eesmärgid ja heaolu, on tähtis planeerida finantsiliselt oma elu nii lühi- kui ka pikaajaliselt: mida tahad teha ja saavutada ühe, viie või 30 aasta pärast? Kui planeerid oma tegemisi ja tead sissetulekut, siis saad teadlikult ka otsustada, milline saab olema Su elukvaliteet pensionieas.

Strateegia eesmärk on ka, et inimesed teadvustaksid regulaarse raha kõrvalepanemise ehk puhvri olemasolu vajalikkust. Eriti on seda näidanud ootamatult saabunud Covid-19 kriis: keerulisem on olnud neil, kellel ei olnud vajalikku säästupuhvrit ja vähendati palka või töökoormust. Rahapuhvri olemasolul saab teha ka vabamaid valikuid, näiteks sobimatu töökoha vahetusel, või kergemalt hingata ootamatuste korral, näiteks kui ilmneb mõni kulukam terviseprobleem, kaob töökoht või läheb katki kodumasin. Kui rahaline puhver on olemas, ei teki ka sundust kiiresti ja ootamatult võtta laenu. Hea oleks ka teadvustada, et kui asja ei saa kohe välja osta, ei tasu seda ka laenuga võtta, v.a mõned erandid, näiteks kodu ostmine pangalaenuga. Samas tasub enne pangalaenu võtmist ning ka teiste toodete ja teenuste tarbimist erinevaid pakkumisi omavahel võrrelda ning valida soodsaim ja parimate tingimustega teenus.

Kui aga on laenu tasumisega satutud raskustesse, oleks hea, kui võlanõustamisteenus on kättesaadav kõigile. Kahjuks ei ole see veel nii laialt levinud, samuti ei julgeta alati võlanõustaja poole pöörduda valehäbi tõttu või kuna ei usuta teenuse tõhususse. Järgmiste aastate eesmärk on muuta võlanõustamisteenus kättesaadavamaks. Pikemas perspektiivis võiks olla eesmärgiks selline riik, kus täiturid, inkassoteenused ja ka võlanõustajad jäävad töötuks, sest inimesed ei satu raskustesse – nende rahaasjad on lihtsalt nii korras.

Kui rahaasjad on korras, säästupuhver loodud ja piisavalt teadmisi hangitud, tasub oma olemasolevat vara hoidmise või kasvatamise eesmärgil investeerida. Selleks peab olema piisavalt teadmisi, julgust ning ka mugavaid, taskukohaseid ja lihtsaid võimalusi. Lähiaastatel on plaanis mh analüüsida investeerimiskontode senist kasutamist, et muuta seda süsteemi veelgi atraktiivsemaks. Samuti on plaan analüüsida ja teha ettepanekuid, kuidas motiveerida inimesi kasutama maksusoodsaid pikaajalise investeerimise võimalusi kogumispensionide raames.

Inimesi on ka vaja julgustada tegelema ettevõtlusega ning anda neile teadmisi, kuidas alustada ja kust leida oma ettevõtte kasvatamiseks puuduolevaid ressursse, kui isiklikest enam ei piisa.   

Keskkond peab rahatarku tegevusi toetama

Peale selle, et inimene peab ise oma otsuste eest vastutama, peavad ka teenusepakkujad olema vastutustundlikud ja lähtuma klientide heaolust. Järgmiste aastate eesmärk on mh luua lahendused, mis toetavad vastutustundlikku laenamist nii teenusepakkuja kui ka inimese vaates, et mõlemad teaks, millised on inimese kohustused enne, kui ta võtab uusi. Samuti on plaan luua finantsteenuste vaidluste kohtuvälise lahendamise süsteem.

Väga tähtis on ka see, et inimesed tunneksid ära finantspettuseid. Selle jaoks on plaanis koostöötegevused finantspettuste ennetamiseks ja elanikkonna teavitamiseks.

Koostöö partneritega

Meie partnerid on juba aastaid meiega rahatarkuse teemadel kaasa mõelnud, seda oma tegevusvaldkonna kaudu edendanud ja erinevaid algatusi teinud. Kohtume kõik koos kord aastas, et teha kokkuvõtteid strateegia tegevusplaani tegevuste täitmisest ja leppida kokku järgnevate aastate tegevused, mis viivad lähemale strateegia eesmärkide täitumisele – rahatargale Eestile. Vahepealsel ajal toimuvad ümarlauad erinevate temaatiliste ja valdkondlike töögruppidega.

Loodud koostöövõrgustik on rahatarkuse edendamise suurimaid trumpe Eestis, sest ühises koostöös on juba sündinud palju häid projekte ja sünnib veelgi. Täname kõiki partnereid, kes osalesid strateegia väljatöötamise juures ja oma töistes tegevustes aitavad kaasa rahatargema Eesti visiooni elluviimisele!

Finantskirjaoskus ehk rahatarkus on oskuste, teadmiste, hoiakute ja käitumise kogum, mis on vajalik arukate otsuste tegemiseks rahaasjades ja oma pere majandusliku heaolu tagamiseks.

Loe pikemalt strateegia ja 2021.-2022. aasta tegevusplaani kohta rahandusministeeriumi kodulehelt.

Ülevaade: mida tasub teada majandusaasta aruandest, kuidas seda koostada ja esitada?

Iga ettevõte peab esitama kuus kuud pärast majandusaasta lõppu äriregistrile aruande – ka siis, kui aktiivset äritegevust ei toimu. Aruande õigeaegne esitamine on tähtis nii ettevõtjale kui riigile.

Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna nõunik Mirjam Suurekivi

Millal aruanne esitada tuleb ja millal pihta hakata?

Aruanne tuleb äriregistrile esitada kuus kuud pärast majandusaasta lõppu. Üldjuhul kestab majandusaasta 12 kuud ning enamiku Eesti ettevõtete puhul langeb see kokku kalendriaastaga. See tähendab, et valdav osa firmasid peab aruande esitama 30. juuniks.

Loe edasi »

Kui täpne on riigi majandusprognoos ja kuidas seda tehakse?

Põhjalik ja hea planeerimine vähendab ootamatusi ning probleeme. Nii toimetab ka riik – riigieelarve, muude asutuste eelarved ja mitmed plaanid pannakse paika meie regulaarselt koostatud, kindlatest näitajatest koosnevast ning järjepideva metoodika aluselt tehtud prognoosi järgi. Kui täpne see õigupoolest on ja kuidas prognoos kokku pannakse?

Erki Lõhmuste, makromajanduse talituse juhataja
Risto Kaarna, fiskaalpoliitika osakonna juhativanalüütik

Loe edasi »

Riigitöötaja – ka joonealune ja levinum kui majavamm

Rahandusministeeriumi nõunik Rando Härginen

Mullu oli rahandusministeeriumi üks sihte suurendada teadlikkust riigitöötajatest ja säästa neist osa ametnike armee aktiivteenistusse arvamisest[1]. Muu hulgas selgitades, et kõik riigitöötajad pole ametnikud ja et paljud riigipalgalistest teevad isegi päris tööd. Näiteks õpetajad ja teadlased. Selle tulemusel selgus nii mõnelegi, et riigitöötaja võib olla kodudes levinum kui majavamm (kontrolli kevadel mõlema olemasolu!). Positiivsest vastukajast liigjulgeks läinuna heidame nüüd vaikselt palvetades pilgu ka osa riigitöötajate palkadele.

Loe edasi »

Näpunäited: kuidas korraldada firma raamatupidamist ja mida teadma peaks?

Kui olete asutanud ettevõtte, tasub kohe mõelda ka selle peale, kuidas raamatupidamine korraldada: kui see jätta hilisemaks, on asi märksa keerulisem ja kulukam. Anname siin artiklis mõned näpunäited, kuidas raamatupidamist lihtsalt korraldada.

Kui ettevõte luua paari minutiga äriregistris, siis võib jääda märkamata, et juhatuse liikmel on hulk kohustusi, muuhulgas vastutus korraldada raamatupidamist. See tähendab, et juhatuse liikme vastutada on, et  raamatupidamine oleks korraldatud vastavalt raamatupidamise seadusele ja finantsaruandluse standardile ning majandusaasta lõppedes ka ettevõtjaportaalis aruanne esitatud.

Loe edasi »

Mis kasu on elanikul omavalitsuse rahast?

Ära räägi mulle oma väärtustest. Näita oma eelarvet ja ma ütlen, et mis su väärtused on.
Joe Biden

Andrus Jõgi
kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna nõunik


Kui kõigi 79 omavalitsuse 2020. aasta kulud liita, teeb see kokku 2,46 miljardit eurot. See on niivõrd suur summa, et seda on enamikel meist raske hoomata.
Näiteks saaks selle eest ehitada kolm KUMU muuseumit, osta peaaegu 10 Tallinki MyStar laeva või omandada
umbes 14% Swedbank pangandus-kontsernist. Ilmselt on rahasummat lihtsam hoomata, kui mõelda: palju see teeb iga elaniku kohta kuus?


Omavalitsused kulutavad igas kuus ühe elaniku kohta 153 eurot. See jaotub väga paljude tegevuste vahel, kuid suurim osa ehk 71 eurot kuus kulub haridusele. Sellest 23 eurot lasteaedadele, 43 eurot üldhariduse andmisele ning neli eurot noorte huvitegevuseks. Hariduskulud moodustavad pea poole omavalitsuste kogukuludest. Kuigi 23 eurot kuus lasteaiale ühe elaniku kohta tundub väike summa, siis ühe lasteaialapse kohta teeb see ca 430 eurot kuus (millest elanik kattis tasudena keskmiselt 11%). Teisel kohal on majandusvaldkond, kus 10 eurot kulub kohalike teede hoiuks ning seitse eurot ühistranspordile. Ülejäänud osas edendatakse turismi ning rahastatakse teadus- ja arendustegevusi.

Loe edasi »

Kuidas saaks korrastada pakenditurgu?

Velda Buldas, tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna peaspetsialist

Viimastel kuudel on mitmed autorid kirjutanud artikleid pakendite ja jäätmete teemal. Nendest jääb kõlama, et kellelgi ei ole Eestis ülevaadet turule suunatud tegelikest pakendikogustest ega pakendijäätmetega toimuvast, et turu järelevalve on nõrk ning statistika, millele tugineb iga-aastane ringlusse võtmata pakendil põhinev omavahendi makse Euroopa Liidu ühiskassasse, lonkab oma alusnumbrites. Ei ole selge, kas õiglaseks summaks on ikka 23,6 miljonit või peaks see summa olema suurem või väiksem ning kas õiglane oleks koguda see kokku valdkonnast või tuleks summa katta riigi muudest tuludest.

Sellisena maalitud pilt pakendivaldkonna kohta ei tekita usaldust ei riigi ega ka valdkonnas tegutsevate ettevõtete vastu. Kahjuks tuleb tõdeda, et riigil ei ole täna täit selgust turule suunatud pakendite kogumassi ega ka ringlusse võetud tegelike pakendikoguste kohta ning et järelevalve turu üle on nõrgavõitu. Püüan järgnevalt selgitada, miks on turule suunatud pakendite kogumassi kohta kaks oluliselt erinevat hinnangut ning miks järelevalve turule suunatud ja ringlusse võetud pakendikoguste üle on praeguste regulatsioonide alusel keeruline. Artikli lõpuosas pakun välja ühe võimaluse, kuidas riigi ja ettevõtjate koostöös saaks olukorda oluliselt parandada.

Loe edasi »