Riikide ja omavalitsuste võrdlusportaalid on aina populaarsemad

Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna nõunik Andrus Jõgi

Rahvusvahelisi ja siseriiklike võrdlusi pakkuvaid vahendeid tuleb maailmas aina juurde ning nõudlus selliste abivahendite järele kasvab.

Värskelt avaldatud riikide sotsiaalse arengu võrdlus annab hea ülevaate, mis on Eesti tugevused ja millised teemad vajavad rohkem tähelepanu. Mitmendat aastat järjest on võimalik jälgida ka riikide konkurentsivõime indeksit. Saame end võrrelda nii endast paremate kui ka tunnustelt endaga sarnaste riikidega. Igal juhul huvitav ja kasulik materjal kõikidele.

Ka omavalitsuste osas on riigid arendamas lahendusi, mis võimaldaks omavalitsusi võrrelda, ühiskonna teadlikkust ja kaasatust tõsta ning millest oleks lõppkokkuvõttes abi üleriigiliselt ühtlasema arengu tagamisel.

Olgu siin toodud mõned näited Euroopast: Holland, Austria, Norra, Soome, Taani.

Mõnikord on need lahendused loonud keskvalitsus, mõnikord omavalitsused ühistööna, mõnikord hoopis kolmas sektor. Eestis on aga loodud omavalitsuste teenuste võrdlust pakkuv veebileht minuomavalitsus.fin.ee keskvalitsuse, omavalitsuste ja vabaühenduste koostöös, tuginedes teadlaste pakutud metoodikale.

Miks selliseid võrdlemist võimaldavaid lehti tehakse?

Tõepoolest, üksik numbriline väärtus ei pruugi mingi nähtuse kohta palju paljastada. Küll aga saavad enamik näitajaid elavaks läbi nende konteksti asetamise ja võrdlemise. Isegi poes kuvatakse hinnasildil, et kui palju mingi toode maksab ühe kilogrammi või liitri kohta. See aitab nii ostjal oma ostuotsuseid paremini teha kui ka tootjal ennast positsioneerida.

Võrdlusinfot saab muidugi alati kasutada ka mitte edasiviival moel, ent tulevikuperspektiivist on oma tugevustest ja väljakutsetest ülevaatliku info ja tagasisidega omavalitsustel siiski lihtsam arenguplaane seada. Teades omavahelisi erinevusi, on võimalik leida nii neid, kellelt õppida, kui ka neid, kellega oma õppetunde jagada. Arenguvõimalusi on kõigil – nii väikestel ja suurtel Eesti omavalitsustel, nii Eestil kui ka Soome riigil.

Võrdlused töötavad seda paremini, kui on mitmeid, kellega end võrrelda. Kõigi 79 omavalitsuse seast leiab iga piirkond võrdlusteks piisavalt endale sarnaseid. Olgu see siis suuruse, asukoha, elanike jaotustiheduse või tulukuse järgi.

Raha on kindlasti oluline tegur paljude teenuste kujundamisel, kuid siiski mitte ainuke. Ka riikide võrdluses ei ole nii, et meist rikkam Soome on meist kõiges parem. On kohti, kus Eesti on samal tasemel või isegi parem.

Sama on omavalitsustega. Suurem osa minuomavalitsuse veebilehel teenuste taseme tulemustest ei ole selgitatav rahaga. Näiteks kõige kõrgema rahulolu enamike omavalitsusi teenuseid puudutavates küsimustes saavutas Muhu vald, kes sissetulekutelt jääb keskmiste hulka (rahuloluküsitluse kokkuvõte).

Minuomavalitsus.fin.ee on oodatud abivahend ja kasulik tööriist, kus kõik huvilised saavad vaadata enda kodukandi teenuste seisu. See annab ülevaate omavalitsuse teenuste olukorrast, et juhtida kohalikku arengut, soodustada kogemuste jagamist, suurendada teadlikkust ja informeerida kodanikke kohaliku elu valdkondadest. Huvitavat infot on lehel palju ning uurimismaterjali aastateks. Juba esimese nädala jooksul külastas lehte 3000 kasutajat.

Sõltumatu majandusprognoos annab suuna tulevikustsenaariumile

Ajast aega on majandusprognoos luubi all, et selle täpsus ja sõltumatus oleks tagatud. Ja see on väga oluline, sest rahandusministeeriumi prognoos annab alusinfo riigieelarve tegemiseks.

Raoul Lättemäe
rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja

Seepärast on oluline üle korrata paar olulist eeldust. Rahandusministeeriumi makromajandusprognoosi ja rahandusprognoosi koostavad teenistujad on riigieelarve alusseaduse järgi prognoosi koostamisel ja koostamise metoodika valikul sõltumatud. Sellest põhimõttest on ka kõik valitsused ja ministrid kinni pidanud.

Ka sel korral pole keegi andnud meie analüütikutele mitte ühtegi poliitilist tellimust ega suunist prognoosi sisu kohta. Praegune prognoos on meie parim erialane teadmine majanduse ja riigi rahanduse eeldatava käekäigu kohta lähema nelja aasta jooksul. Üldjoontes on rahandusministeeriumi prognoosid olnud kooskõlas ka teiste Eesti majanduse ja rahanduse arengut prognoosivate institutsioonide prognoosidega, sealhulgas Euroopa Komisjoni, Rahvusvahelise Valuutafondi, Eesti Panga, Eesti Konjunktuuriinstituudi ja kommertspankade prognoosidega.

Loe edasi »

Visioneerimas rahatargast Eestist

Rahandusministeeriumi rahatarkuse koordinaator Liisi Kirch kirjutab, mida arutati möödunud nädalal toimunud rahatarkuse strateegiapäeval.

Milline võiks välja näha ideaalne rahatark Eesti visioneerisid paarkümmend erinevate valdkondade eksperti rahatarkuse strateegiapäeval. Möödunud nädalal rahandusministeeriumi eestvedamisel toimunud mõttetalgutel koguti ja arutati uue Eesti finantskirjaoskuse programmi jaoks ideid, ettepanekuid ning tegevusi, et panna paika järgmiste aastate rahatarkuse edendamise pikk plaan ja tegevussuunad. 

Mõttetalgutele kaasati paljude erinevate valdkondade, asutuste organisatsioonide esindajad, kes üht või teistpidi rahatarkusega seotud, tegelevad või südameasjaks võtnud.

Ettevalmistuseks tegi rahandusministeerium valdkonnaga seotud paljude erinevate osapooltega intervjuud kaardistamaks rahatarkuse valdkonna hetkeseisu ning suuremaid väljakutseid. Nende intervjuude põhjal valminud kokkuvõte oli osalejatele arutelude lähtepunktiks.

Päeva sissejuhatuseks tutvustas rahandusministeeriumi rahatarkuse koordinaator Liisi Kirch viimatisi rahatarkuse valdkonna uuringuid ning tegi kokkuvõtte praegusest strateegiaperioodist, kus suurim tähelepanu ja fookus oli haridusvaldkonnal.

Loe edasi »

Eesti rahandussüsteem peab olema aus ja puhas

Põhjamaade pankadega seostatud rahapesukahtluste valguses sattus Eesti esimest korda pärast taasiseseisvumist olukorda, kus rahandusmaailmas mitmed küsisid endalt: kas väikeses ja diginutikas Eestis on riskide juhtimisega kõik korras?

Toomas Vapper,
rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna juhataja

Jättes sekundaarsena kõrvale küsimuse süüst, tuleb nentida, et kui me võimaldasime enda ärakasutamist sedavõrd suurel määral, siis riskid parimal moel juhitud ei olnud. Järelikult tuleb midagi ette võtta.

Praegused rahapesu tõkestamise süsteemid ei ole enam võrreldavad Danske juhtumi aegsetega. Ent rahapesu on pahede pahe: pestakse kuritegelikul teel kaaskodanikke pettes ja röövides saadud raha, seda pestes solgitakse ausat konkurentsi. Mingil määral jääb rahapesu igavesti alles, otsides teid, kuidas legaalsesse maailma imbuda. Riik seda sallida ei saa, peame sellele aina süsteemsemalt vastu astuma.

Loe edasi »

Kodukontori kuludest läbi maksuprisma

Paljudele teistele muudatustele lisaks mõjutas koroonaviirus suuresti ka meie tööharjumusi, inimesed püsisid võimalusel kodus ja klassikaline kontor asendus kodukontoriga. Töökohtade kolimisega kodudesse võis kaasneda kulude kasv nii sinna töökoha sisseseadmisel kui ka tavapäraste eluasemekulude, nagu näiteks elekter ja internet, suurenemine.

Dmitri Jegorov,
rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler

Kristo Madrus,
rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna peaspetsialist

See on toonud kaasa ka mitmed küsimusi ja täiendavaid ettepanekuid selle kohta, milliseid kulusid ja mil määral võivad sellistel juhtudel töötajatele kompenseerida tööandjad. Maksuõiguslikult tekivad küsimused eelkõige tulumaksu ning sotsiaalmaksu puhul erisoodustuse osas, aga ka käibemaksu osas.

Loe edasi »

Kuidas on läinud inimestel, ettevõtetel ja riigil?

Kaks kuud ja kolm päeva kestnud eriolukord on Eestis lõppenud ning selle ajal kehtestatud piirangud hakkavad samm-sammult leevenema. Mida aga teame Eesti majanduse hetketervise ja valitsuse poolt astutud meetmete kohta ning kuidas me seda kõike jälgime?

Raoul Lättemäe,
rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja

Enamik majandusstatistikat laekub pika, vähemalt kuu-kahe pikkuse, viit­ajaga. Sel põhjusel on majandusanalüütikud nii Eestis kui ka mujal alles praegu kild-killult kokku panemas pilti sellest, mis on majanduses koroonakriisi ja sellega kaasnenud piirangute tõttu toimunud ja toimumas. Palju on tehtud pingutusi nii kiiremate näitajate kasutamiseks kui ka tavaandmete tavapärasest tihedamaks avaldamiseks. Tihedasti uuenevat ja väikese viitajaga avalikke andmeid on Eesti majanduse kohta vähe.

Oleme Rahandusministeeriumi kodulehele aadressile https://www.rahandusministeerium.ee/et/koroonakriis kokku koondanud näidikulaua olulisemast majandusinfost koos viidetega teiste asutuste sarnastele infoallikatele. Kuigi mõned andmed uuenevad tihedamini, oleme praegu koondanud piltidele viimase terve kuu seisu, mis enamiku näitajate puhul on aprill. Maksulaekumise ja riigirahanduse kohta on meil viimane kinnitatud info märtsi kohta esitatud maksudeklaratsioonidest ja riigieelarve täitmise aruannetest. Uuendame neid näidikud, kui meile uuemad ametlikult kinnitatud andmed kättesaadavaks saavad. 

Loe edasi »

Mootorikütuse varumine – millal ja miks?

Mootorikütuse hind on pidevalt olnud kõrgendatud avaliku tähelepanu all. Viimastel kuudel on hind maailmaturul ning ka tanklates kõikunud, mistõttu on meedias arutletud, miks kütuse hind Eestis suhteliselt vähem langes ja millest see tuleneb. Sealjuures on käsitletud ka kütusemüüjate soetatud varusid, mis jõuavad tarbimisse aegamööda.

Merliin Laos,
rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik

Järgnevas avame viimasel poolel aastal kütuseturul toimunut:

  • Millest sõltub kütuse hind?
  • Kui palju on kütuse hind viimasel ajal muutunud?
  • Miks ja millal soetavad kütusemüüjad suuri bensiini ja diislikütuse varusid, mida siis mitu kuud tarbijatele müüakse?
  • Kui palju on kütust maksu- ja tolliametile deklareeritud?
  • Kui palju on kütusemüüjad kütust ette varunud ning mida selle varuga on tehtud?
  • Kuidas on muutunud tarbimine?
Loe edasi »

Meie inimesed, meie riik

Merje Frey,
rahandusministeeriumi riigihalduse nõunik

Eesti riik on õigusriik, demokraatlik riik, vaba riik, sõnavaba riik, mere- ja metsariik. Kindlasti on ta veel lihtsalt meie riik. Seda loetelu võib jätkata. Kuid kas teame samahästi, kes on meie riik?  Eriolukorras tõusevad esile inimesed ja ametid, kelleta ühiskond ei saa toimida. Palju siis on neid eesliini riigitöötajaid, kes iga päev töötavad meie turvalisuse, tervise ja hariduse toimimise nimel? 

Iga inimene loeb!

Statistika nagu ikka, on arvude loetelu. Kuid seekord palun näe ühe inimese kõrval mitut. Ühe õpetaja haigestumine võib mõjutada klassitäie laste õpitulemusi ehk isegi kogu eluks, näiteks abiturendi nõrgalt omandatud ainetulemus kandub kutse- või kõrgkooli sisseastumisse. Varem sai ehk asendusõpetajaga olukorra lahendada, nüüd on see kümneid kordi keerukam. Ühe päästeametniku haigestumine võib väikses linnas jätta hädaolukorda mõne kauge küla elanikud. Ühe arsti või õe haigestumine võib jätta abita nii viirushaige kui ka kodus sangpommiga vigastuse saanud tervisesportlase. Seega iga inimene loeb.

Loe edasi »

3 lihtsat sammu rahaliste raskuste ületamiseks ja vältimiseks

Liisi Kirch,
rahandusministeeriumi rahatarkuse koordinaator,
raamatu „Minu finantsplaneerija“ autor

COVID-19 viiruse kiire leviku ja selle ohjeldamiseks kehtestatud piirangute tõttu peavad paljud inimesed leppima praegu töökoormuse ja palga vähenemisega, jääma koju sundpuhkusele või võtma ennast töötuna arvele Töötukassas. Otsused piirangute kohta on meie kõigi tervise huvides, kuid nende majanduslik mõju mõjutab meid kõiki ning pingestab rahalist olukorda.  Igaüks saab aga vähendada riski, et enda või pere rahaline olukord veelgi rohkem pingeid ei tekitaks.

Samm 1: pane kirja oma tulud ja kulud

Esimese  sammuna on alati hea kaardistada tänast situatsiooni ehk stardipunkti. Kust tuleb tänasel päeval minu või meie pere raha, millistest sissetulekuallikatest? Siin tuleks üles märkida nii laste- ja peretoetused, abirahad, investeeringutelt teenitavad tulud ja üüritulud, kui neid on, sissetulekud palgatööst aga ka lisaks tehtud väiksematest tööampsudest.

Loe edasi »

Riigihanke edu võti on teadmised ja praktika

Estella Põllu,
rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja

Riigihangete korralduses on uuendused lihtsustanud mitmeid hankeprotsessi tegevusi ja hangete läbiviimisega seotud eksimuste arv on langustrendis. Iga uus seadus vajab harjumiseks ja rakenduspraktika välja kujunemiseks aega. Hangetes on edu võti teadmised ja pidev praktika. Kui asutuses korraldatakse hankeid harva, tasuks otsida koostöövõimalusi, et korraldada hange ühiselt või keskselt koos mõne teise asutuse või üksusega.

Tuletame meelde lihtsustusi, mis 2017. aasta sügisel jõustunud riigihangete seadusega lisandusid

Varasemaga võrreldes kehtivad kõrgemad piirmäärad. Näiteks asjade ja teenuste lihthanke piirmäär on 10 000 euro asemel 30 000 eurot. Piirmäärade tõstmise tulemusena on hankijatel võimalik väiksemad ostud teha lihtsamas korras, mis vähendab töökoormust.

Lisandusid täiendavad erandid, millal riigihangete seadust ei pea kohaldama. Laenu võtmiseks või kohtus esindamiseks advokaadi leidmiseks ei ole riigihange nõutav. Ka hankijate vahelise koostöö ja sisetehingute tegemise võimalused on senisest avaramad.

Loe edasi »