Valimislubaduste analüüs rahandusministeeriumi vaatevinklist

Risto Kaarna, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik

Rahandusministeerium avaldab 18. veebruaril juba neljandat korda riigikogu valimistel osalevate erakondade programmide mõjuhinnangud. Protsessi käigus on erakondadel olnud võimalik saada esialgseid mõjuhinnanguid ideede genereerimise faasis, täpsustada jooksvalt valimislubaduste sisu ja kommenteerida hinnanguid enne nende avaldamist.

Erakondade programme on võimalik analüüsida mitmel eri moel ning seda on valimiste eel eri institutsioonid, ajakirjanikud ja arvamusliidrid alati ka teinud. Näiteks vaadatakse, kelle jaoks milline teema on oluline või kuidas on erinevates programmides mõni kindel huvipakkuv valdkond kajastatud või kus erinevad erakonnad mõnel poliitspektril asuvad. Meie panus sellesse avalikku diskussiooni lähtub ennekõike meie põhifunktsioonist valitsuse ja riigikogu jaoks – riigieelarve ja nelja-aastase eelarvestrateegia koostamisest ning riigi rahanduse korraldamisest. Meie analüüsi fookus on valimislubaduste maksumusel.

Mõistagi on sellise analüüsi vastu suur avalik huvi, sest avaliku raha kasutamine puudutab suuremal või vähemal määral meid kõiki, mistõttu me selle analüüsi tulemused ka avalikustame. Isegi kui me seda ei teeks, peaksime valimiste eel igal juhul need mõjuhinnangud ette valmistama, et olla valmis vajalike hinnangutega toetama uue valitsuse koalitsioonilepingu koostamist ning sellele järgnevat riigi eelarvestrateegiat.

Kuna mõjuhinnangute kohta on tavapäraselt suur avalik huvi ja ressursid on piiratud, oleme analüüsi koostanud struktureeritult ja kokkulepitud ajakava alusel, et vältida reaktiivset „kes ees, see mees“ vastamist päringutele. Erakondadele annab protsess võimaluse saada tunnetust ideede mõjuulatuse kohta ning koostada valimisprogramm seeläbi finantsiliselt tasakaalustatumalt. Avalikkusele annab see võimaluse saada adekvaatset ja objektiivset infot valimislubaduste mõju kohta ning seeläbi tõuseb avaliku debati kvaliteet.

Kui oskaks ennustada, millised erakonnad parlamenti pääsevad, kes moodustavad valitsuse ning mis pannakse koalitsioonilepingusse, oleks meie töö kordades lihtsam. Aga kuna ei oska, võtsime ette kõik programmid eesmärgiga hinnata ära kõik neis sisalduvad lubadused, mille mõju eelarvele on võimalik hinnata. Mõistagi on see suur töö, lubadusi on seekord kokku ligi 2900, millest nii mõnigi koosneb mitmetest tegevustest, mis tähendab, et põhjalikkus ei saa olla sama kui pikalt valmiva üksiku seaduseelnõu puhul, kuid siiski lähtume oma parimast teadmisest ning väljakujunenud hindamismetoodikast.

Lubaduste hindamisel oleme lähtunud ennekõike sellest, mida erakonnad on programmi kirja pannud. Ei saa analüütikutelt eeldada, et nad kammivad läbi kõik lehed, jutusaated ja sotsiaalmeedia ning käivad avalikel kohtumistel valijatega, et aru saada, mida poliitikud on ühe või teise lubadusega mõelnud täpselt teha. Mõnedel põhjendatud ja selgetel juhtudel oleme siiski lähtunud erakonna varasemalt esitatud seaduseelnõudest või muust avalikust infost. Samuti oleme palunud erakondadel oma lubadusi täpsustada.

Neile, kes on valimisprogramme lugenud, on selge, et kõiki lubadusi rahasse panna ei saagi või saab seda teha vaid tinglikult või suisa meelevaldselt. Seetõttu leidsime, et enne rahalist hinnangut on mõistlik lubadusi ka kvalitatiivselt avada.

Kõigepealt vaatasime, kas lubadust üldse rahasse panna saab. Lubadused, mis on sõnastatud stiilis „seisame selle eest, et /…/“, „kaalume /…/“, „toetame /…/“, „vaatame üle /…/“ jätsime rahalise hinnanguta, kui polnud selge, mis on need konkreetsed tegevused, mida toetatakse või mille eest seistakse.

Järgmiseks oli osa lubadusi sellised, mis sisaldasid arusaadavaid tegevusi. Need on sõnastatud stiilis: „loome toetusprogrammi /…/“ või „töötame välja meetme eesmärgiga /…/“. Kui need olid põhimõtteliselt uued tegevused, mille juures oli palju lahtisi valikuid ning detailid teadmata, jätsime need rahalise hinnanguta.

Kui riik juba praegu teeb lubaduse tegevusi, kuid erakond soovib selles midagi muuta (nagu näiteks „parandame /…/ kättesaadavust“, „suurendame /…/ stipendiumeid“, „tõstame /…/ palka“ või „suuname rohkem raha /…/“), andsime sellele rahalise hinnangu. Kuid siin jõuame ühe selle analüüsi kõige keerulisema ja potentsiaalselt vääriti mõistetava koha juurde. Kui erakond oli konkreetse muudatuse ulatuse sõnastanud, näiteks „suurendame /…/ 100 euro võrra“ või „tõstame /…/ palga /…/ keskmiseni“, andsime sellele ka konkreetse rahalise hinnangu vastavalt sõnastusele. Ja nagu eelpool öeldud, andsime ka erakondadele võimaluse oma lubadusi täpsustada.

Samas on selge, et paljudel juhtudel sõltub lubaduse teostamise maht nii-öelda vabast rahast või koalitsiooniläbirääkimiste tulemustest, mistõttu erakond ei pruugigi tahta liiga konkreetne olla, kartes valmistada valijale pettumust või vähendada oma läbirääkimisruumi koalitsioonikõnelustel ja edasistes eelarveläbirääkimistes. Selliste lubaduste osas oleme vaid välja toonud selle rahalise mahu, mida riik praegu valdkonda panustab, et anda lugejale aimu, mis suurusjärgu muudatusega tegemist oleks.

Osa lubadustest on küll piisavalt konkreetsete tegevustega, kuid ei eelda muudatusi avaliku raha kasutuse mahus, kuna sisaldub kas osaliselt või tervikuna kehtivas seaduses või eelarvestrateegias, või siis on tegemist korralduslikku laadi muudatusega, mille saab ära teha kehtivate eelarvete piires. Need oleme eraldi ära märkinud. Samuti toome välja, kui lubaduse täitmisele on oluline takistus. Näiteks võib lubadus olla vastuolus mõne kõrgema taseme seaduse või direktiiviga, täitmise tähtaeg on ebarealistlik või ei pruugi asja tegemiseks olla piisavalt reaalset ressurssi. Mõne suurema valimislubadusega kaasneks lisaks suurele eelarvemõjule ka laiem sotsiaalmajanduslik mõju, nagu näiteks hindadele, tööhõivele, majanduskasvule või tulujaotusele. Oleme sellist mõju hinnanud ning tulemused esitanud.
Lubaduse rahaline maksumus on tabelis ühe arvuna, ühikuks miljonid eurod. See arv näitab, kuidas lubaduse elluviimine esimesel rakendumise täisaastal (tüüpiliselt aastal 2020) mõjutaks valitsussektori eelarvepositsiooni võrreldes kehtiva riigi eelarvestrateegiaga. See tähendab, et kulu kasv on miinusmärgiga, tulu kasv plussmärgiga ning vastupidi – kulu vähenemine plussmärgiga ja tulu vähenemine miinusmärgiga. Toetuse saaja või maksumaksja vaatevinklist võib need märgid mõttes vastavalt ümber pöörata.

Kui lubadus rakendub pikema aja vältel ning eri aastatel on rahaline mõju oluliselt erinev, oleme selle eraldi ära märkinud. Eraldi selgitada tuleb, miks oleme lubaduse mõjuhinnangus aluseks võtnud kehtiva eelarvestrateegia. Selleks, et muudatuse mõju hinnata, on vaja baasstsenaariumit, mis sõnastaks, mis juhtuks, kui muudatust ei oleks. Riigi eelarvestrateegia on ainus kõiki valitsussektori tasandeid hõlmav mitmeaastane finantsplaan, mis usutavasti suurel määral teostub. Teisisõnu: kui hüpoteetiliselt valimisi ei oleks ja uut valitsust ei moodustataks, tegutseks praegune valitsus kõige tõenäolisemalt just selle plaani järgi.

Eraldi peab ka märkima, et eelarvestrateegia sisaldab lisaks olemasolevate tegevuste jätkamisele ning plaanitud muudatustele hinnangut sellele, kui palju valitsusel nende tegevuste teostamiseks raha kasutada on. See hinnang tugineb meie majandus- ja rahandusprognoosile. Kõige tähtsam on ära märkida, et rahandusministeeriumi tulevase maksutulu ja muu riigi tulu prognoos sisaldab juba seda, mis majanduskasvu ja teiste tegurite mõjul praegu teadaolevalt praegusele tulule lisandub.

Mõjuhinnangutele oleme lisanud vastavad metoodilised lähtekohad. Näiteks: mis andmeid oleme kasutanud ning mida muud täpsemalt eeldanud. Üldisi eeldusi, mis kehtivad kõikide hinnangute puhul, me eraldi ära märkinud pole, kuid teeme seda siin: tugineme kasutatud näitajates (palgakasv, hõive, tarbijahinnaindeks jms) oma viimasele majandus- ja rahandusprognoosile, võrdleme kõike kehtiva eelarvestrateegiag;, samuti eeldame, et iga üksiku lubaduse puhul jäävad muud asjad muutumatuks. Muudatuste puhul, mis mõjutavad inimeste kasutatavat sissetulekut, arvestame ka tarbimise muutusega ning sellest tuleneva täiendava maksutuluga (niinimetatud teise ringi mõju). Samuti oleme välja toonud olulised viited dokumentidele ja õigusaktidele või muudele olulistele infokildudele, kui oleme leidnud, et see aitab lugejat edasi. Peab ka ära märkima, et antud mõjuhinnangud pole lõplik tõde. Lubaduse sõnastamisest seadusesse jõudmiseni on pikk jada, mille jooksul võivad paljud detailid ning ka keskkond muutuda. Paljusid riigi tegevusi võivad mõjutada riigi muud tegevused. Samuti võib muutuda inimeste käitumismuster. Seega on mõjuhinnangutel oma usaldusvahemik, palume neid käsitleda ka selliselt.

Me ei anna lubadustele väärtushinnanguid ning ei kajasta oma poliitilisi eelistusi. Kõiki erakondi teavitati sellise analüüsi teostamisest juba varakult. Kõigile andsime soovi korral täpsema ülevaate protsessist ja põhimõtetest ning kõigil on olnud võimalus oma lubadusi täpsustada. Samuti on saanud erakonnad tutvuda oma programmi mõjuhinnangutega enne nende avaldamist.

Kuna meie analüüs lisab valimislubadustele mõõtme, mida – nagu julgen oletada – paljudel lugejatel neid lubadusi uurides pole, loodame kokkuvõttes, et see aitab erakondadel paremaid programme koostada, kodanikel ning ajakirjanikel neid terviklikumalt hinnata ning valitsusel kiiremini töö kallale asuda.

Miks ei prognoosita majanduslangust?

Madis Aben, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik

Tähelepanelikule vaatajale ei ole jäänud märkamatuks, et rahandusministeeriumi pikas majandusprognoosis aastani 2070 kestab sujuv majanduskasv ilma ühegi katkestuseta. Samas näitab majandusajalugu, et pikale tõusule kipub varem või hiljem järgnema langus. Keskeltläbi iga kaheksa aasta tagant on lääneriikide majandused viimase 50 aasta jooksul kogenud aastases arvestuses majanduslangust. Seega peaks 50 prognoosiaasta sisse neid mahtuma vähemalt kuus tükki. Miks neid ministeeriumi prognoosis ei ole?

Lühidalt ja lihtsustatult võib öelda, et lühiajalise – ühe aasta – prognoosi tegemine on trendi pikendamine: nii nagu läheb täna, läheb tõenäoliselt ka homme. Rahvamajandus on üpris inertne, kui just mingid ootamatud sündmused või sõnumid ei pane inimesi üleöö kõvasti kokku hoidma või muul moel oma käitumist radikaalselt muutma.

Kuni viie aasta prognoosi puhul eeldatakse, et selle aja jooksul võimalikud „tasakaalustamatused“ taanduvad ja majandus saavutab oma potentsiaalse taseme. Näiteks ülemäärane tööpuudus väheneb, hinnakasv normaliseerub ja majanduskasv läheneb jätkusuutlikule kiirusele. Pika prognoosi puhul, mis vaatab mitukümmend aastat ette, lähtutakse kahest tegurist. Esiteks tööjõu hulgast, mis tuleneb rahvastikuprognoosidest. Ja teiseks tööviljakuse kasvupotentsiaalist, mis Eesti puhul sõltub meie konvergentsi tasemest ehk sellest, kui lähedale oleme rikkamatele riikidele jõudnud.

Loe edasi »

Ka riigitööd saab teha kaugtööna

Raido Roop, rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna juhataja

Riigi heaks saab töötada kõikjal Eestis, pealinn pole selleks kindlasti ainuvõimalik koht. Kuidas seda aga ka päriselus niimoodi korraldada, et riigitöö ei oleks asukohapõhine ja pealinnakeskne? Kaugtöötamise võimaluste loomisest riigimajades kirjutab lähemalt rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna juhataja Raido Roop. 

Kontoritöö ei tähenda enam üheksast viieni kindlas asukohas laua taga töötamist. Infotehnoloogia areng loob võimaluse muuta paindlikumaks töökorraldust nii era- kui riigisektoris. Kaasaegsed ja töötajaid väärtustavad asutused loovad töötamiseks nn liikuvad/mobiilsed kaugtöökohad.

Turvaline arvutiühendus võimaldab töötada ametnikel väljaspool kontorit. Tulemusena tekivad uued võimalused isikliku ja tööelu ühendamiseks. Seda eesmärki silmas pidades loodi pilootprojektina riigitöötajatele kaugtöötamise võimalused neljas Eesti linnas: Haapsalus, Raplas, Paides ja Viljandis.  Loe edasi »

Pensionivalemist enne ja pärast reformi

Tõnu Lillelaid, rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist 

Riigikogu võttis vastu 12. detsembril riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatused, mis sisaldasid mitut põhimõttelist muudatust:

  1. pensioniga seotakse oodatava elueaga alates 2027. aastast;
  2. pensionile minek muutub paindlikumaks ja sõltumata tehtud valikutest pensioni kogusumma ei suurene ega vähene;
  3. I samba pensionivalem muutub senisest solidaarsemaks.

Pensioniea tõus tundub olevat vananeva rahvastiku tingimustes sedavõrd loomulik, et avalik tähelepanu on olnud üllatavalt tagasihoidlik. Pensioniiga on Eestis tõusnud pidevalt aastaid ehk siis tegemist ei ole ka millegi erakordsega. Siiski on pensioniea tõus olulisim ja suurima mõjuga muudatus kogu reformi paketis – suurendades tulusid ja vähendades kulusid, võimaldab see tulevikus hoida pensioni ja palga suhet olemasoleval tasemel. Loe edasi »

Maksuvaba tulu reform 2018: esialgsed tulemused

Margus Tuvikene, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik  

2018. aasta on lõppenud ja on paras aeg teha esialgne kokkuvõte maksuvaba tulu reformi tulemustest ja selgitada lähemalt, mis olid maksuvaba tulu tõstmise taotletavad eesmärgid ning millised olid ootused tulemuste osas. Tuleb siiski rõhutada, et järgnev ülevaade on esialgne ega anna tervikpilti maksureformi esimese aasta mõjudest. See selgub alles pärast lõplike tulude esitamist tuludeklaratsioonides käesoleva aasta kevadel.

Peamised järeldused:

  • Rahandusministeeriumi 2018. aasta suvise prognoosi kohaselt laekub maksuvaba tulu reformi tulemusel riigieelarvesse tulumaksu vähem 2018. aastal ca 92 mln eurot ja 2019. aastal ca 152 mln eurot. Sama summa võrra kasvavad peamiselt madalat ja keskmist palka saavate inimeste sissetulekud. Täpsemad järeldused saame teha peale tuludeklaratsioonide esitamist.
  • Maksu- ja Tolliametile esitatud 2018. aasta esimese 11 kuu deklaratsioonide põhjal tegelik tulumaksumäär langes või ei muutunud 87 protsendil tulusaajatel. Tulumaks tõusis 13 protsendil inimestest.
  • Suur hulk inimesi on otsustanud maksuvaba tulu kättesaamise lükata tulumaksutagastusena 2019. aasta kevadesse, sest andmed näitavad, et inimesed ei kasuta jooksvalt 100 protsendiliselt ära oma maksuvaba tulu. Prognooside kohaselt saavad inimesed 2019. aastal täiendavalt tagasi ca 70 miljonit eurot 2018. aastal makstud tulumaksu.
  • Samas on ka inimesi, kes peavad peale tulude deklareerimist juurde maksma. Maksimaalne juurdemakse maksuvaba tulu tõttu on 1200 eurot inimese kohta, kuid enamik peavad juurde maksma mõni kuni mõnikümmend eurot. Siin tuleb arvestada seda, et inimesed saavad kasutada ka muid mahaarvamisi, mis vähendavad tulumaksukohustust.
  • Madalam tegelik maksumäär tõenäoliselt kasvatab motivatsiooni töötada ja vähendab ka palgavaesust. Mõju hindamine tööturukäitumisele eeldab pikemat vaatlusperioodi.

Loe edasi »

Kohustuslik kogumispension: kuidas hinnata pensionifondide tootlust?

Tõnu Lillelaid, rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist 

Pensionifondi tootlus on II samba tulususe olulisim indikaator. Tootluse kohta leidub tuhandeid lehekülgi teooriaid, analüüse ja võrdlusi. Tootlus on saanud II sambas ka kõige rohkem tähelepanu – ikka ja jälle kirjutatakse, kuidas raha põleb. Käesolevas postituses vaatan, mis on tootluse puhul üldse oluline, miks on pensionifondide tootlus selline nagu on ning kas kriitika sel teemal on olnud asjakohane.

Kuidas tootlust mõõdetakse?

Selleks, et postituse põhisisu oleks arusaadavam, selgitan lühidalt tootluse mõõtmise metoodikat kogumisfaasis. Tootlus on vara väärtuse kasv (protsendina) võrreldes sissemakstud rahaga. Näiteks pannes täna fondi summa X, on selle väärtus 4% aastatootluse korral 40 aastaga tõusnud kumulatiivselt 380%. Oluline on ka meeles pidada, et pensionifondide puhul räägime Eestis alati netotootlusest, kust tasud ja kulud on juba maha arvestatud. Loe edasi »

Kuidas investeeringuid targemini juhtida?

Joonas Pärenson, rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik

Kas te teadsite, et igal aastal läheb investeeringuteks ligikaudu 10 protsenti Eesti riigieelarvest, mis on kokku peaaegu lausa üks miljard eurot? Praegu riigikogus menetletavas 2019. aasta riigieelarve eelnõus on investeeringuteks kavandatud 988 miljonit eurot.

Investeeringute abil rajame uut koolivõrku, ehitame teid ja sildu, loome uusi infotehnoloogilisi lahendusi, edendame ettevõtlust ja palju muud. Investeeringutega püüame suurendada majandusaktiivsust ning lahendada olulisi ühiskondlikke probleeme. Pikemas vaates aitavad investeeringud haridusse, tervishoidu ning teadus- ja arendustegevusse tõsta meie kõigi elatustaset.

Loe edasi »

Kohustuslik kogumispension: demograafia väljakutsed

Tõnu Lillelaid, rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist 

Proloog

Käesolev postitus on esimene osa II samba teemalistest artiklitest, mis selgitavad seniste pensionipoliitiliste otsuste tagamaid Rahandusministeeriumi vaatevinklist. Samuti on kavas avada pensionisüsteemi tuleviku väljavaateid ning seda peamiste pensionipoliitika elementide valguses, mille üle on tekkinud viimasel ajal meedias elav arutelu. Demograafia, tootlus, pensioni suurus ja väljamaksed väärivad kindlasti kõik eraldi käsitlust, nagu ka mõned teised teemad. Seekord aga keskendume demograafiale.

Kui paljud Eesti inimestest julgevad suure summa peale kihla vedada, milline on järgmisel kolmel aastal täpne majanduskasv, tootlus või intressimäärad? Ilmselt on isegi ühe leidmine keeruline, kuna tulemust on lihtne juba lähiaastatel kontrollida. Aga millised on demograafia, majanduskasvu ja fondide tootluse numbrid 30, 40, 50 või enama aasta pärast? Eeldatavasti kasvab määramatus kordades, kuna väikeses avatud majanduses peab arvestama tegureid alates meditsiini saavutustest kuni Aasia/Aafrika migratsiooni ja majandusarenguni. Loe edasi »

Iseteenindusportaal – bürokraatia vähendamise abivahend

Tuhanded töötajad, üks süsteem ja isetegemise võlu reformivad tugiprotsesse. Riigi Tugiteenuste Keskuse personaliteenuste osakonna juhataja Janika Terve ja riiginõuete osakonna juhataja Erki-Paul Ridal kirjutavad pikemalt, kuidas asutuste ülese süsteemi kasutuselevõtt reformis riigiasutuste tugitegevuste korraldust.  

Digiajastu fenomen on võimalus korraldada ise ja kiirelt oma asju, mida seni tegid teised Sinu eest. Kui oma asju korraldavad ise tuhanded saab muuta protsesse tervikuna. Seda võimalust on edukalt kasutanud riik, et korrastada oma tugisüsteeme. Riik jagas puhkuste, lähetuste, asendamise vormistamise ja töövahendite haldamise oma töötajate vahel ära, võttis kasutusele keskse majandustarkvara ning reformis kogu süsteemi paremaks.

Riigi ülesannete täitmiseks toimivad asutuste üleselt süsteemid, mille kasutusele võtmine on vähendanud märkimisväärselt bürokraatiat, töö hulka ning säästnud maksumaksja raha. Üks neist on riigitöötaja iseteenindusportaal (RTIP). Riigiasutuste rohkem kui 32 000 töötajat saavad nüüd sisestada igapäevaselt ise oma puhkuste, lähetuste, koolituste ja varade infot ning andmed liiguvad süsteemis läbi kooskõlastajate personaliarvestaja või raamatupidaja andmekogusse – majandustarkvarasse SAP. Kogu seda süsteemi toetab keskselt Riigi Tugiteenuste Keskus ja vabastab nii asutused nn tugitööst. Kuna tegemist on tuhandete töötajate andmetega, siis kokku tekib väga arvestatav kokkuhoid. Loe edasi »

Tegelikud juhid peavad hakkama tankistide kõrval vastutama

Taavi Juul, rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna peaspetsialist

Vastulauseks Eesti võlausaldajate liidu juhi Marie Rosina arvamusele on Rahandusministeerium veendunud, et maksukorralduse seaduse muudatus on ühiskonna huvides. See on mõjus vahend võitluses variisikutega, loob eeldused maksulaekumiste paranemiseks ja aitab ennetada maksupettusi.

Eelnõuga on kavas jõustada 2019. aasta jaanuarist muudatus, mille järgi võib maksukohustuslasele endale, tema seaduslikule esindajale, vara valitsejale või maksuesindajale lisaks maksuvõlga sisse nõuda ka isikult, kelle tahtliku, eesmärgipärase ja sihiliku tegevuse tulemusel on riigile põhjustatud maksukahju. Sellisel juhul vastutab tegelik juht tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Kindlasti ei saa maksuhaldur tulevikus seetõttu lihtsustatud korras mis tahes maksuvõla olemasolu korral valimatult vastutusele võtta isikuid, kelle puhul on maksukohustus tekkinud tavapärase ettevõtlusriski korral. Loe edasi »