Alates 2024. aasta 1. jaanuarist saab valida, kas maksta oma brutopalgast II sambasse jätkuvalt 2 protsenti või suurendada maksemäära 4 või 6 protsendile. 2024. aasta novembri lõpuni esitas üle 74 000 inimese avalduse maksemäära tõstmiseks ja nende valitud määrad hakkasid kehtima 2025. aastast. Vaatame, kes need inimesed olid.
Loe edasi
Ettevõtluskonto kasutamine on viimastel aastatel muutunud aina populaarsemaks ja kasutajate arv on jõudsalt kasvanud. Kui 2019. aastal avas ettevõtluskonto 1702 inimest, siis 2025. aasta 3. jaanuari seisuga oli kasutuses juba 29 370 ettevõtluskontot.
Seda on soodustanud nii üldised muutused ettevõtluskeskkonnas kui Covid-pandeemia. Palju on juurde kerkinud uusi töö tegemise viise – platvormitöö, virtuaalne töö, diginomaadlus, iseendale tööandjaks olemine ja iseseisvad lepingupartnerid.
Ühtlasi on selle aja jooksul praktikas esile kerkinud mitmed kitsaskohad, mis mullu korda tehti, et mitte pidurdada konto kasutamist. Edasi nendest täpsemalt.
Loe edasi
Eesti kaubaekspordi sihtturgude arv maailmas on viimase kümne aasta jooksul suurenenud. Eesti kaubaekspordi turuosa Euroopa Liidu turul on viimastel aastatel langenud. Samas on Eesti jaoks väga olulistel turgudel nagu Euroopa Liidu elektriseadmete turul või puittoodete turul Eesti ekspordi turuosa viimastel aastatel kasvanud.
Eesti majanduse konkurentsivõime on olnud tähelepanu all juba mõnda aega. Viimaste aastate majanduslangus on tekitanud küsimusi, kui suures osas on see olnud põhjustatud meie eksporditurgude ajutisest nõrkusest ning kui suures osas Eesti majanduse struktuursetest probleemidest. Selles artiklis on vaatluse all Eesti kaubaekspordi konkurentsivõime.
Loe edasi
Jõulude eel, kingituste tegemise perioodil, on sobiv hetk võtta teemaks eestlaste võlad ja maksekohustused.
Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja andmetel oli meil eelmise aasta lõpus üle 100 000 makseraskustes inimese ning number on pigem kasvutrendis.
See viitab suhteliselt tõsisele probleemile ühiskonnas, mille lahendamiseks on vaja nii individuaalseid kui ka süsteemseid muutusi.
Milliseks kujuneb sissetulek tulevikus, sõltub väga paljus iga inimese enda valikutest. Investeerimine teises ja kolmandas sambas on kõigile vabatahtlik ning raha koguneb sinna just sellises tempos, kuidas keegi panustab. Uuest aastast saab 2 protsendi asemel teise sambasse lasta kanda 4 või 6 protsenti palgast.
Selleks, et teise sambasse jõuaks rohkem raha, on vaja esitada maksemäära muutmise avaldus. Kõrgema maksemäära rakendumiseks juba jaanuarist saab avaldusi teha veel novembri lõpuni.
Loe edasi
11 aastat on möödunud sellest, mil Eesti sai endale esimese rahatarkuse strateegia. 2021. aastal värskendatud programmiga seati juba uued sihid: rahatarkus on kõigile kättesaadav, seda kasutatakse igapäevaelus ning rahatargad otsused sünnivad neid soodustavas keskkonnas.
Kui kindlalt need rahatarga Eesti kolm sammast täna seisavad?
On selge, et riigi rahanduse keeruline olukord tekitab ühiskonnas diskussiooni. Kahjuks jäävad tihtipeale argumendid ja väited võimendatult emotsionaalseks ning ei säti head lähtekohta arutelu aluseks. Nii võime meediast pea igapäevaselt lugeda lugusid tohutust konkurentsivõime kaotusest maksutõusude tõttu, müstilistesse mõõtmetesse paisunud ametnike armeest ja sellest kuidas väikseimgi kärbe tähendab tohutuid tagasilööke ühes või teises valdkonnas.
Loe edasiViimastel aastatel on rahatarkus teinud Eestis omamoodi tiigrihüppe. Rahateadmiste propageerimine on hüppeliselt kasvanud, tarkust jagatakse sotsiaalmeedias, erinevates klubides ja väljaannetes, saadete ja podcastide kaudu. Ekslikult võib jääda mulje, et rahatarkuse olulisimaks mõisteks on finantsvabadus ja eesmärgiks selle saavutamine, ent siinkohal võtaksin natuke hoogu maha. Sõltumatus palgatööst on absoluutselt kiiduväärt siht, mille poole püüelda, ent tundub, et tavakodaniku vaates on see natuke liiga suurejooneline ja ambitsioonikas moesõna, mis tegelikult enamikele Eesti peredele igas mõttes kaugeks jääb.
Loe edasi
Rahatargast ühiskonnast on palju räägitud, kuid kas riik ise oma asutuste, poliitikate ja tegevustega saab olla rahatark? Eeldused selleks on Eestis kindlasti olemas ja tegeleda tuleb vähemalt kolme suunaga – mõjusus, tõhusus ja valmisolek ootamatusteks. Ehk vaja on otsida vastust küsimustele, kas maksumaksja raha loob oodatud väärtust (mõjusus), kas ressursid selleks kuluvad parimal viisil (tõhusus) ja kas on olemas riskianalüüs, mis tervikuna riigi fiskaalriske hindab ja maandab (valmisolek ootamatusteks)?
Loe edasi
Eelmise aasta novembris kinnitati riigihangete strateegilised põhimõtted, mis on edaspidi suunanäitajaks väärtuspõhiste hangete korraldamisel. Eesmärk on suunata riigihangete korraldajaid arvestama tulevikus senisest enam ka teisi väärtusi ja mitte lähtuma üksnes maksumusest.
Mis saab edasi?