Mari Kalma, rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna peaspetsialist

Suve alguses võrdlesime lasteaedade kohatasude maksumusi erinevate omavalitsuste lõikes. Tulemused avaldasime blogipostituses, mis on leidnud küllaltki suurt vastukaja. Muuseas saime ka tagasisidet, kus kaheldi meie kasutatud metoodika otstarbekuses. Peamiseks kriitikanooleks oli, et uurimise aluseks olnud kõrgeim kohatasu ei anna adekvaatset ülevaadet, sest ei arvesta omavalitsuse väiksemate tasudega lasteaedadega. Seetõttu otsustasime vaadata lähemalt andmete sisse ning veelkord üle analüüsida, kuivõrd hästi sobis sellise analüüsi tegemiseks kasutatud lähenemine. Andmete põhjalikum ülevaatamine võimaldas leida ka huvitavaid seoseid, mis loodetavasti toovad teemasse uusi vaatenurki.

Maksimaalne versus reaalne kohatasu

Maksimaalset kohatasu kirjeldasin juba eelmises postituses. Nimelt uurisin omavalitsuste kodulehtedelt, millised kohatasud nad on kehtestanud ning analüüsisin neid tasusid nii koos erinevate soodustustega kui ka suhtena keskmisesse sissetulekusse omavalitsuses. Kuigi kohatasu võib lasteaiati erineda ühe omavalitsuse lõikes, võtsin oma analüüsis aluseks just kõrgeima kohatasu.

Kuigi kohatasu võib lasteaiati erineda ühe omavalitsuse lõikes, võtsin oma analüüsis aluseks just kõrgeima kohatasu.

Leidmaks seekord, kui palju lapsevanemad aga reaalselt maksid kohatasu lapse kohta, kasutasin avalikult kättesaadavaid andmeid Riigiraha portaalist (finantsandmed), lasteaialaste arvu andmeid on võimalik leida HaridusSilmast.

Jooniselt¹ nähtub, et omavalitsuse kõrgeima kehtestatud kohatasu ja inimeste reaalselt makstud keskmise tasu vahel on mitmetes omavalitsustes nn käärid. Vahede põhjusteks on soodustused mitmelapselistele (joonisel on vaadatud tasu pere puhul, kust käib lasteaias korraga üks laps² ) ja vähekindlustatud peredele. Ka võib omavalitsuse osades lasteaedades olla madalam tasu. Viimane on tõene eelkõige haldusreformi käigus ühinenud omavalitsustes, kus ei ole veel kohatasusid ühtlustatud. Lisaks on punase joonega eraldi välja toodud viis suurimate kääridega omavalitsust.

Kuidas võib olukorda joonise põhjal kommenteerida?

Ühelt poolt on suured käärid makstud ja kehtestatud kohatasu vahel tervitatavad, kuna see tähendab, et suure tõenäosusega on omavalitsus kehtestanud paljulapselistele ja vähekindlustatutele soodustusi³. Ka tavainimese vaatepunktist on suured käärid head, kuna lisaks soodustustele leidub omavalitsuses tõenäoliselt lasteaedu, kus tasu on madalam⁴.
Teisalt, olenemata sellest, kui suured on käärid, leidub ikka elanikke, kes peavad maksma kõrgeimat kehtestatud kohatasu⁵. Lisaks, nagu ka jooniselt nähtub, on väga tugev korrelatsioon kehtestatud maksimaalse kohatasu ja keskmiselt makstud kohatasu vahel. Seega, mida kõrgem on kehtestatud maksimaalne kohatasu omavalitsuses, seda rohkem maksavad lapsevanemad keskmiselt kohatasu. Ehk paika ei pea ka väide, nagu kõrgeimat kohatasu maksaks vaid mõned üksikud elanikud.

Kuidas kujuneb vanematelt võetava tasu suurus?

Analüüsisime ka lapsevanemate ja omavalitsuste lasteaiakulusid⁶, et vastata küsimusele, kas kohamaksumus ehk kulu lapse kohta mõjutab oluliselt kohatasu suurust. Kuna omavalitsuste kulud sisaldavad ka toidukulu, hõlmasime vanemate lasteaiakulude hulka ka toiduraha. Analüüsides kogukulusid selgus, et lapsevanemad katavad keskmiselt umbes 10% ühe lasteaiakoha kogukulust ning ülejäänud 90% katab omavalitsus⁷. Eelmisel aastal jäi omavalitsuste kaetav osa vahemikku 80% kuni 99% kogukuludest.

Analüüsides kogukulusid selgus, et lapsevanemad katavad keskmiselt umbes 10% ühe lasteaiakoha kogukulust ning ülejäänud 90% katab omavalitsus⁷.

Nagu ka jooniselt selgub, ei sõltu pigem üllatuslikult vanema kaetav osa (kohatasu ja toiduraha summa) omavalitsuse kuludest lasteaialapse ehk lasteaiakoha kohta. Seoseid uurides leidsime, et lapsevanemate kaetava osa suuruse kujunemisel on oluline hoopis see, kui suur on (munitsipaallasteaedades käivate) lasteaialaste osakaal kõigist elanikest omavalitsuses.

Nimelt on tugev ja positiivne⁸ seos nende kahe näitaja vahel ehk mida suurem on lasteaialaste osakaal omavalitsuses, seda suurema osa lasteaiakoha kogukulust lapsevanemad katavad. Seda tõenäoliselt põhjusel, et sellistes omavalitsustes on lasteaedade kogukulude osakaal omavalitsuse kõigist kuludest suurem ning selle kompenseerimiseks peavad omavalitsused oma elanikelt kõrgemat tasu küsima. Ka on elanikud sellistes piirkondades enamasti jõukamad ehk võimekamad seda tasu maksma⁹. Seega mõjutavad just valdkonna kogukulud, mitte näiteks kulu lasteaialapse kohta, millist tasu lapsevanematelt võetakse.

Mida suurem on lasteaialaste osakaal omavalitsuses, seda suurema osa lasteaiakoha kogukulust lapsevanemad katavad.

Kokkuvõttes võib öelda, et omavalitsuse kehtestatud maksimaalne kohatasu näitab elanikule suhteliselt hästi, milliseks tema tasu kujuneb: mida kõrgem on maksimaalne tasu, seda kõrgemat tasu peab ka tõenäoliselt maksma. Lapsevanema kaetav osa kogukulust on siiski tagasihoidlik: omavalitsuse kanda on keskmiselt 90% lasteaiakoha maksumusest.  Kui suure osa kogumaksumusest on elanike kanda, sõltub aga lasteaialaste osakaalust omavalitsuses ehk sellest, kui suur on lasteaedade kogukulu.

Loodame, et meie analüüs annab avalikkusele laiema pildi, kuidas jagunevad omavalitsuse ja lapsevanemate lasteaedade peale minevad kulud. Samuti aitab see omakorda mõista linnade ja valdade võimalusi ja sellest tulenevaid juhtimisotsuseid.

Arvutuste aluseks olnud andmetega saab tutvuda siit.

Viited:

¹ Joonise paremas osas on näha ka omavalitsusi, kus reaalselt makstud kohatasu ületab maksimaalset kehtestatud tasu. Põhjuseks võib olla nii lapsevanemate sissekirjutuse puudumine, mis tähendab kõrgemat kohatasu, kui ka võimalikud muutused lasteaialaste arvus keset aastat (kasutatud andmed olid kooliaasta alguse seisuga), mis võib mõjutada lõpptulemust.

² Soodustused on enamasti lasteaias käivate laste arvu põhised ehk pere saab kohatasu soodustust siis, kui korraga käivad lasteaias näiteks kaks last.

³ Viiest joonisel välja toodud omavalitsusest neljas on soodustus kahe lasteaialapsega perele ja kahes omavalitsuses on loodud eraldi kohatasu soodustus. Neljas omavalitsuses kehtivad ka lasteaiati erinevad tasumäärad.

⁴ On loogiline, et käärid on suuremad kõrgema kohatasuga omavalitsustes, kuna neil on absoluutnumbrites võimalik luua suuremaid erisusi (soodustused ja tasu erisused lasteiaiati). Samuti on mõndades omavalitsustes madal kohatasu juba iseeneses sotsiaalmeede, mistõttu suuri soodustusi ei pakuta, ka ei saa kohatasu nii tugevalt varieeruda.

⁵ Korrelatsioonikordaja väärtus on 0,94. Korrelatsiooni peetakse väga tugevaks, kui kordaja väärtus on üle 0,8.

⁶ Omavalitsuste kogukulude leidmiseks on summeeritud (lasteaia tegevusaladel) põhitegevuse kulud ja amortisatsioon ning sellest lahutatud antud toetused jooksvateks kuludeks ja lasteaiateenused (vastavalt erasektorilt ja teistelt omavalitsustelt ostetud lasteaiateenus).

⁷ 2018. aastal oli lasteaiakoha kuine kogukulu keskmiselt 390 eurot, millest lapsevanemate kaetav osa oli keskmiselt 37 eurot.

⁸ Korrelatsioonikordaja väärtus on 0,68.

⁹ Omavalitsuse elanike keskmise palga (2018 a andmete põhjal) ja lasteaialaste osakaalu korrelatsioonikordaja väärtus on 0,59 ehk korrelatsiooni tugevus on keskmine.