Teine sammas on lastud vabaks, mis muutub pensionile mineja jaoks?

Kertu Fedotov, rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna nõunik

6. novembril jõustuvad seadusemuudatused, mille järel muutub raha kogumine teises sambas uuest aastast vabatahtlikuks. Lisaks küsimusele, kas sambas raha koguda või mitte, tekib juurde mitmeid teisigi valikuid. Kõik uued võimalused on vabatahtlikud – tahan kasutan, ei taha, ei tee midagi. Pensioni kogumine muutub paindlikumaks ja tekib juurde uusi võimalusi, et omale tulevikuks väärikas sissetulek kindlustada.

Rohkem valikuid pensionieas

Kuigi üldiselt saab uusi valikuid teises sambas kasutada järgmisel aastal, jõustuvad mitmed pensioni väljavõtmist puudutavad muudatused koheselt. Kõige olulisem muudatus puudutab pensioni maksmise tingimusi. Kui seni oli pension teisest sambast eluaegne, nagu riiklik vanaduspensiongi, siis nüüd jääb iga inimese enda otsustada, mil viisil oma teise sambasse kogutud raha välja võtta. Lubatud on nii eluaegne kui tähtajaline pension, aga ka kogu raha korraga välja võtta.

Eluaegse pensioni saamiseks tuleb jätkuvalt sõlmida pensionileping elukindlustusseltsiga. Tähtajalist pensioni pakuvad nii elukindlustusseltsid kui pensionifondid fondipensioni kujul. Fondipensioni või ühekordse väljamakse taotlemiseks saab avalduse esitada pensioniregistri pidajale või kontohaldurile.

Eluaegse pensioni puhul ei pea inimene muretsema, et tema teise samba raha ühel hetkel ära kulub ja ta enam teisest sambast pensioni ei saa. Tähtajalist pensioni makstakse aga lepingu sõlmimisel kokkulepitud tähtaja saabumiseni. Pärast seda pension teisest sambast lõpeb. Kui pikale perioodile teise samba raha tähtajalise pensioni puhul jaotada, saab igaüks ise otsustada. Mida pikem on tähtaeg, seda väiksem on kuine pension, kuid seda kauem pensioni makstakse ja seda väiksem on oht, et kogutud raha liiga vara otsa saab.

Tähtaja määramisel tuleb tähele panna, et maksusoodustused jõustuvad jaanuarist 2021. Eluaegne pension ja pikk tähtajaline pension, kus tähtaja määramisel on arvestatud, et see oleks vähemalt keskmiselt elada jäänud aastate pikkune, on alates jaanuarist 2021 maksuvabad. Lühemate tähtajaliste pensionide puhul ja kogu summa korraga väljavõtmisel tuleb tasuda tulumaksu 10 protsenti. Uuest aastast ei mõjuta teise samba pension enam ka inimese maksuvaba tulu suurust.

Kui teise sambaga liitunud inimene on juba pensionile läinud või teeb seda veel käesoleva aasta lõpus, kohalduvad talle uuest aastast automaatselt uued maksureeglid. Aga nagu öeldud, sõltub see, kas pensionilt tulumaksu maksta tuleb või mitte, pensioni välja võtmise viisist. Inimese jaoks, kellel on tingimata vaja kogutud raha korraga kätte saada, sõltub tulumaksu suurus sellest, kas ta võtab raha välja veel selle aasta lõpus või uue aasta alguses. 

Uuest aastast muutub ka teisest sambast pensionile minemise aeg. Kui seni saab inimene teisest sambas pensionile minna riikliku vanaduspensioni eas, siis jaanuarist muutub see pisut paindlikumaks. Pensionile võib siis minna kuni viis aastat varem. 2021. aastal on riiklik vanaduspensioni iga 64 aastat, mis tähendab, et teisest sambast võib siis pensionile minna juba 59-aastaselt. Sõltumata vanusest tekib teisest sambast pensionile jäämise võimalus puuduva töövõimega isikutel ja teise samba väljamaksed neile muutuvad kõik maksuvabaks.

Seega ei tasu inimestel, kes tunnevad, et teises sambas raha kogumine neile mingil põhjusel ei sobi, kuid kellel ei ole vanaduspensioni ikka jõudmiseni enam palju jäänud, enne vanaduspõlve jõudmist oma raha väljavõtmisega kiirustada.

Praegused teise samba pensionärid

Inimeste jaoks, kes juba saavad teisest sambast pensioni, ei muutu vaikimisi midagi. Kõik kokku lepitud fondipensionid ja sõlmitud pensionilepingud kehtivad senisel kujul edasi. Küll kohalduvad neile jaanuarist 2021 uued maksureeglid. Sõltuvalt pensioni saamise tingimustest muutub pension kas maksuvabaks või tuleb sellelt tasuda tulumaksu 10 protsenti.      

Kui olemasolev fondipension on määratud liiga lühikeseks tähtajaks, võib selle ka ära lõpetada ja alustada näiteks uut, juba pikema tähtajaga fondipensioni, mis on tulumaksuvaba. Fondipensioni lõpetamise järel on lubatud sõlmida ka tähtajalise või eluaegse pensioni leping kindlustusseltsiga, aga vajadusel ka kogu järele jäänud raha korraga välja võtta.

Pensionileping on sellist liiki elukindlustusleping, millest lihtsalt välja astuda ei saa. Teise samba reformimisel on aga mõeldud kõigi sambaga liitunud inimeste peale ja jõustunud seadusemuudatused lubavad pensionile jäänud inimestel sõlmitud pensionilepingu erandkorras lõpetada. Kes soovivad pensionit oma elu lõpuni edasi saada, ei pea midagi tegema. Kelle jaoks on aga oluline sambast lahkumine, siis pensionilepingu ülesütlemise avaldust saab oma kindlustusseltsile esitada 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 31. märtsini. Pensioni maksmine jätkub siis veel augusti lõpuni, seejärel leping lõpeb ning selle tagastusväärtus makstakse välja septembris 2021.   

Oma vajadused ja võimalused tuleb hoolega läbi mõelda

Enne valikute tegemist teises sambas tasub läbi mõelda, millised on vanaduspõlves inimese täiendavad sissetulekud ja kas need kestavad elu lõpuni. Selle põhjal saab hinnata, kas teise samba pension võiks olla eluaegne või võib siin rahulduda tähtajalise pensioniga või selle raha sootuks korraga välja võtta.

Kui vanaduspõlveni pole enam kaua jäänud, aitab pensioni suurust muu hulgas tõsta pensionile mineku edasilükkamine. Otsuste tegemiseks tasub ammutada lisainformatsiooni Pensionikeskuse veebilehelt www.pensionikeskus.ee ja Sotsiaalkindlustusameti pensionilehelt www.pensioniplaan.ee.

Ida-Virumaal oodatakse tööstusarengut ja häid töökohti

Tarmo Kivi
regionaalpoliitika talituse nõunik



Ida-Virumaa üks teravamaid probleeme kohalike elanike silmis on töökohtade nappus, selgus suve lõpus korraldatud piirkondlikust arvamuskorjest. See aga esitab väljakutse tuleviku tegevussuundadele maakonnas, eeldades kaevandus- ja tööstusmaadele uue funktsiooni leidmist, tööstussektori arendamist ning uute ettevõtete loomist.

Läbiviidud küsitluse eesmärk oli selgitada õiglase ülemineku tegevusi planeerides välja kohalike ning Ida-Virumaaga seotud inimeste hoiakud ja tulevikunägemus piirkonnast oma elu- või tegevuskohana.

Mis on hästi?

Üldiselt on ida-virulased täna rahul puhta looduse ning atraktiivsete külastus- ja turismiobjektidega. Seda, et piirkonnas elavad haritud, töökad ja ettevõtlikud inimesed ning Ida-Virumaa on kultuuriliselt rikas, leiab kolmandik vastanuid.

Selgub, et kohalikud noored hindavad eelkõige aktiivset ja kokkuhoidvat kogukonda. Samuti on nad rahul neile pakutavate võimalustega, küll aga tunnevad alla 30aastased puudust heast avalikust ruumist.

Kogukonna ühtsust märgivad ka väljaspool maakonda elavad inimesed, kes on piirkonnaga mingil viisil seotud. Just nemad on toonud välja ka kohalike vaatamisväärsuste tähtsuse.

Mis võiks olla paremini?

Millised on inimeste arvates tänased kitsaskohad? Täna ei olda rahul Ida-Virumaa töövõimalustega, iseäranis on see teema terav madalama haridusega inimeste jaoks. Ka ei nähta kohalikke omavalitsusi piisavalt tugevate piirkonna arengu eestvedajatena.

Transpordiühendusete ja avaliku ruumi osas lähevad arvamused lahku – kui venekeelne vastajaskond on transpordivõimalustega rahul, siis eesti keeles vastanud näevad siin arenguruumi.

Kuhu tähelepanu suunata?

Enamasti peetakse oluliseks keskenduda tööstussektori arendamisele ning uute ettevõtete loomisele. Ehk siis neile tegevustele, mis soodustavad tulevikus töökohtade teket. Kõiki teisi tegevusi märgiti küsitluses vähem.

Suund Ida-Virumaal peaks järgmise 10 aasta jooksul olema seotud ettevõtluse ja tööstuse arendamisega.

Huvipakkuv on asjaolu, et kui eesti keeles vastanud peavad oluliseks hoonete energiatõhusust ja kvaliteetset avalikku ruumi ning vähemoluliseks põlevkivitööstuse kaasajastamist,  siis venekeelsed vastajad seavad esikohale just põlevkivitööstuse ümberkorraldamise ja tööstussektori arendamise. Vähem oluliseks peab venekeelne vastajaskond avalikku ruumi.

Väljaspool Ida-Virumaad elavad inimesed arvavad, et pigem oleks vajalik põlevkivisektori töötajate ümberõpe ning tehnoloogiaalane teadus-arendustegevus. Samuti nähakse perspektiivi taastuvenergia tootmise suurendamisel –  seda valdkonda tähtsustavad just nooremapoolesed vastajad.

Kuhu edasi? 10 aasta nägemus

Arvamuskorjes küsiti muu hulgas, mis oleks kõige olulisem arendus, investeering või tegu Ida-Virumaal järgmise 10 aasta jooksul.

Kõige enam nimetati arvamuskorjes järgmisel 10 aastal vajadust uute töökohtade loomise järele, sh hästitasustatud töökohtade järele. Teiseks toodi välja, nagu mainitud, tegevused ja investeeringud tööstussektori ja ka konkreetsemalt põlevkivitööstuse kaasajastamiseks.

Kuigi nii eesti- kui ka venekeelsed vastanud näevad ühiselt vajadust töökohtade loomise järele, siis eesti keeles vastanute poolt eelistatakse järgmisena rohkem elukeskkonnaga seotud valdkondi (kvaliteetse ja mitmekesise hariduse, avaliku ruumi, transpordiühenduste ning keskkonnaseisundi parandamisega seotud tegevusi). Samas tuuakse venekeelsete vastajate hulgas töökohtade loomise järel välja ootus tööstussektori arendamiseks ning domineerib pigem ettevõtluskeskkonna arendamise suund.

Kokkuvõtvalt oodatakse ülekaalukalt, et suund Ida-Virumaal järgmise 10 aasta jooksul oleks seotud ettevõtluse ja tööstuse arendamisega, mis võimaldab luua piirkonnas uusi töökohti ning parandada pakutava töötasu konkurentsivõimelisust. Arvestades, et Ida-Virumaa tööhõive olukord on olnud pikka aega Eesti keskmiste näitajatega võrreldes negatiivsem, on töökohtade mure igati ootuspärane. 

Kes vastasid?

Küsitlusele vastasid rohkem kõrgharidusega inimesed, kes moodustavad vastanute koguhulgast 54%.

10% vastanutest ei ela Ida-Virumaal. Vastanute hulgas on Ida-Virumaa rahvastikustruktuuriga võrreldes oluliselt enam eestikeelseid vastanuid ning vähem esindatud venekeelsed vastajad.

Küsitlusele vastasid igas vanuses inimesed ning valdavalt on vastanud piirkonna tööealised elanikud.

Kõik soovijad said arvamust avaldada 3. augustist 14. septembrini 2020. Vastata sai nii interneti teel kui ka paberil maakonna raamatukogudes. Kokku osales küsitluses 1573 inimest, neist veebis 1503 ja paberil küsimustikku täites 70.

Täpsem info ja tulemused: https://www.rahandusministeerium.ee/Regionaalareng_poliitika/kusitlustulemuste_analuus.pdf

Majanduse elavdamine on omavalitsuse kätes ja huvides

Sulev Liivik ja Mari Kalma kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonnast kirjutavad, mida saavad omavalitsused ise ära teha selleks, et majandust kriisiolukorras turgutada.

Mari Kalma
Sulev Liivik

Artikli eesmärk on julgustada omavalitsusi rakendama eelarveotsuste tegemisel majanduse kõikumist tasandavat eelarvepoliitikat ning suuremat pilti tajudes mõõdukalt investeerima.


Valitsused on viimase instantsi kindlustajad, laenajad, kulutajad ja teenusepakkujad. W. Buiter

Riigi ja valitsuse roll saab tavaliselt otsustavaks siis, kui erasektor ei saa majandusolude tõttu edukalt talitada [1]. Ka kohalik omavalitsus on osa riigist – tema tulud ja kulud moodustavad riigi rahast veerandi [2]. Ehkki omavalitsusel ei ole majanduse elavdamiseks kasutada sellist tööriistakasti nagu on valitsusel, saab ta siiski anda oma panuse majanduskriisi leevendamisse ja majanduse elavdamisse.

Omavalitsustel on mõistlik majanduslanguses teha täiendavaid kulutusi ja majandustõusu ajal kulusid ohjata (ehk käituda vastutsükliliselt), sest:
* kriisis saab investeerida odavamalt kui heal ajal;
* vajalikke investeeringuid peab tegema nagunii, ent samal ajal toetatakse nii majandust, mis toob suurema maksulaekumise ja väiksemad sotsiaalkulud;
* nii toimimine aitab majandusel taastuda ja annab pikapeale kõrgema majanduskasvu [3].

Riigi roll majanduse tasakaalustamisel

Riigil on mõistlik majanduse kõikumisi tasakaalustada, et nö headel aegadel, mil erasektoris on tarbimine laes ja maksulaekumised kasvavad kiiresti, majandust mitte üle kuumendada. Seda täiendavalt kasvanud maksuraha on mõistlik säästa ja kasutada majanduslanguse ajal erasektori nõudluse vähenemise kompenseerimiseks. Lisaks ei ole riigil ja omavalitsustel mõistlik näiteks ehitusturul konkureerida erapakkujatega, sest see võib tekitada kiire hinnatõusu ja sealt edasi „kinnisvaramulli“.

Suurem laenuvõimekus oleks hea jätta majanduslanguse ajale. Halval ajal peab riik majandust turgutama täiendava raha ja tellimustega. Majandusele mitte appi tulles muutuvad majanduslangus, tööpuudus ja sotsiaalsed probleemid veelgi suuremaks ning vähenevad ka maksutulud nende probleemide lahendamiseks. Nii on riigil õige käituda majanduses vastutsükliliselt. Ka Euroopa eelarvenõukogu sõnum 2021. aasta eelarvepoliitika on ühene: vältida tuleb investeeringute kärpimist, kuna tänased investeeringud toovad positiivse mõju nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.

Majanduslanguses võimendub iga kärbitud või kulutatud euro ca 1,5 korda.
130 miljonit eurot tähendab 6000 töökohta.

Omavalitsused aitavad kaasa

Loomulikult on majanduse ergutamisel põhiroll valitsusel, ent omavalitsuste ülesanne on nendele jõupingutustele kas kaasa aidata või siis vähemalt mitte vähendada oma kulusid ja investeeringuid. Avaliku sektori investeeringutel on majandusele positiivne mõju nii lühikeses kui ka pikas vaates. Kulude kärpimise tõttu võivad omavalitsused peagi leida end kehvemas majanduskeskkonnas, mis tähendab maksude väiksemat laekumist mitte ainult majanduslanguse ajal, vaid ka pärast seda ära kaotatud töökohtade tõttu.
Võiks ju vastu väita, et ühest omavalitsusest ei sõltu suures pildis midagi ja nö ellujäämiseks tuleb teha paratamatult valusaid otsuseid. Ent kui enamik omavalitsusi tegutseks vastutsükliliselt, võidaks sellest lõpuks ka nemad ise.

Otsuste mõju

Kui valitsus võtab laenu, et toetada halval ajal ettevõtteid ja omavalitsusi ning et näiteks rohkem ehitada, loob omavalitsus samal ajal investeeringuid ja palku kärpides ning töötajaid koondades majandusse ebakindlust juurde. Kui inimestel ei ole tööd, ei ole neil raha, et tarbida, mis tähendab kokkuvõttes veelgi vähem töökohti ja suuremaid palgakärpeid. Tulemuseks on omakorda väiksem tulumaksu laekumine – tekib suletud ring.

Muutused omavalitsuste plaanides pärast eriolukorda (suveprognoos 2020 vs 2019)

Miks toetab riik majandussurutises eelkõige ehitussektorit? Sest ehitamine nõuab palju tööjõudu ja materjali. Nii on ehitusvaldkonnal majanduslangusest väljatulekul oluline osa, andes otseselt või kaudselt tööd veidi enam kui 20%-le Eesti firmadest [3].

Erasektori tellimuste ära kukkumisel on ehitushinnad ka odavamad ning riigil ja omavalitsustel on võimalik sama raha eest rohkem investeerida. Nii saab teha vähem investeeringuid buumi ajal, mil ehitushinnad on kõrged.

Kuna omavalitsutele ja riigile laekub maksutulu, on neil võimalus mõelda teistmoodi kui üksikisikul, kes ehk ei saa oma töökohas kindel olla ning on seetõttu ebakindlatel aegadel sunnitud oma kulutustega ettevaatlik olema. Valitsus ja omavalitsused jäävad aga alati avalikke teenuseid pakkudes alles – majanduslanguses tegelikult nõudlus avalikele teenustele ja tellimustele hoopis suureneb.

Lisaks on riigi investeeringutel majanduslanguses suurem positiivne mõju kui kasvu ajal, kuna need ei tõrju turult välja erasektorit. Sellised investeeringud suurendavad majandustegevust, mitte ei kasvata ehitushindu (ehk ei vähenda majanduse konkurentsivõimet). Näiteks tööd andes kasutavad needsamad töötajad sissetulekut tarbekaupade jm hädavajaliku ostmiseks. Nii on languse investeeringutel võimendav efekt: investeering tekitab ahelreaktsiooni, kus otsesed kasusaajad tarbivad omakorda kaupu ja teenuseid, tekitades käivet kolmandatele osapooltele jne. Käivitub korduv tulude-kulude-maksulaekumiste ring. Ning just investeeringutel on suurem nn võimendus kui muudel riigi kulutustel [4].

Kas ja kui palju peaks riik majandust turgutama? See oli olid küsimuseks ka eelmise majanduskriisi ajal. Tagantjärgi on leitud, et kärbete mõju Euroopa majandusele alahinnati – kärped kahandasid majandustoodangut (SKP) rohkem kui arvati [6]. Arvestades Eesti majandusstruktuuri [7] ja praegust majandusseisu, võib riigi investeeringute majanduskasvu suurendavat efekti pidada suureks. Ent tunda on ka kärbete mõju.

Kuigi erinevalt valitsusest ei saa omavalitsused SKP kasvust otsest kasu (nt hajub investeeringute mõju teistesse omavalitsustesse), tähendab elujõuline majandus laias plaanis kõigi jaoks rohkem töökohti, rohkem maksulaekumist ja vähem sotsiaaltoetusi vajavaid isikuid. Kasu sünnib sellest, kui enamik omavalitsustest panustab süsteemi täiendavate investeeringutega.

Kuidas omavalitsused seni on toiminud?

Omavalitsuste senine eelarvepoliitika

Joonis näitab, et omavalitsused oleksid pidanud aastatel 2005–2008 koguma reserve, muuhulgas selleks, et vältida majanduse ülekuumenemist. Tegelikult võtsid omavalitsused investeeringuteks suurtes summades laenu, lootes tagasimakseid katta kiiresti kasvavava maksutuluga. Mõnikord olid laenud ka põhjendatud, näiteks Tallinna ümbruse omavalitsustes uutele elanikele lasteaia- ja koolikohtade tagamiseks.

Omavalitsused oleksid võinud 2009–2010 kasutada suuremas mahus investeeringute tegemiseks varemkogutud reserve või võtta täiendavat laenu. Reserve aga ei olnud, laenukohustused olid kõrged ning ära jäid võlgade maksmiseks mõeldud maksutulud, suurenesid kulud. Sama kehtib 2017. aasta kohta, mil tulnuks koguda reserve koroonakriisi järgselt toimetulekuks. Seekord ollakse aga rahaliselt paremini valmistunud ning omavalitsuste võimekus majanduslanguses toime tulla ja investeeringuid suurendada on täiesti olemas.

Kriisist saab võtta parima

COVID-19-st põhjustatud kriisiolukorras on riik astunud vastutsüklisi samme ning riigile võetud laenuga eraldanud omavalitsustele tulude stabiliseerimiseks ja investeeringuteks kokku enam kui 130 mln eurot.

Omavalitsused saavad koroonakriisi majanduslanguses teha parima, kui:
* võtavad toetusi, kui võimalust investeerida vajalikesse kohtadesse ja vältida tegevuskulude kärpimist, mitte kui võimalust oma finantsseisu parandada;
* kasutavad vaba laenuvõimekust ja reserve, et sel ja järgmistel aastatel investeerida, selle asemel, et võlakoormust vähendada ja kulusid kärpida.

Riik saab omavalitsustele pakkuda rasketel aegadel rahalist tuge ja anda nõu, ent eelarveotsused langetavad omavalitsused ise. Kui kriisita oleksid omavalitsused jäänud puudujääki, siis kriisi mõjul on omavalitsussektor parandamas oma eelarve tasakaalu 130 miljonili euro võrra ning liikumas rekordilisse ülejääki.

Head, omavalitsused, investeerigem. Järgnevatel, rahaliselt parematel aastatel, on sellest ainult võita!


  • [1] Madis Aben on pikemalt sellel teemal arutlenud Postimehe artiklis „Madis Aben: kaks Eestit 18 aastat hiljem ehk kuidas kahte maailma ühendada“.
  • [2] Omavalitsuste tulude ja kulude osakaal valitsussektorist on ca 25%.
  • [3]„Ehitussektori tootlikkuse, lisandväärtuse ja majandusmõju analüüs“ (2018), Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringutekeskus RAKE, lk 39.
  • [4] Cournède, Boris , Antoine Goujard and Álvaro Pina (2014), “Reconciling fiscal consolidation with growth and equity”, OECD Journal: Economic Studies, Vol. 2013/1. http://dx.doi.org/10.1787/eco_studies-2013-5jzb44vzbkhd
  • [5] [7] IMF on välja töötanud metoodika, kuidas hinnata täiendavate kulutuste/kärbete mõju SKP-le. Majandusmõju hinnangud on saadud nimetatud metoodika alusel, võttes arvesse Eesti majanduse struktuuri. Metoodika järgi hinnatakse majanduse struktuuri juures järgmisi näitajaid: avatus väliskaubanduse mõttes, jäik tööturg (tugevad ametühingud, jäigad regulatsioonid), nõrgad automaatsed stabilisaatorid, fikseeritud vahetuskursi režiim, madal või turvaline valitussektori võla tase, efektiivne riigirahanduse ja maksukogumise korraldus. Kuna Eesti täidab nelja eelnimetatud tingimust, on riigipoolsetel kärbetel või kulutustel pigem suur mõju SKP-le. Majandussurutuse tingimustes selline mõju on veelgi suurem.
  • [6] Blanchard, Olivier J., and Daniel Leigh. 2013. “Growth Forecast Errors and Fiscal Multipliers.” AER, 103(3): 117–20.

Kes on riigitöötajad? Aga arstid, õpetajad või näitlejad?

Merje Frey, rahandusministeeriumi riigihalduse nõunik

Kui Sa oled näitleja riigi või omavalitsuse teatris, kokk koolis või lasteaias või ulatad riideid teatrite garderoobis, siis oled riigitöötaja. Kui Su peres on noorsoo-, rahvakultuuri- või muuseumitöötaja, õde või liikluskorraldaja, siis kuulub ta riigitöötajate hulka. Kui töötad raamatukogus, hooldad eakaid, ka siis oled ka tõenäoliselt riigitöötaja.*  

Ehk on Sul sõber või tuttav lennuliikluse järelevalvaja, epidemioloog  või erakorralise meditsiini osakonna arst? Need on väga erilised ja vajalikud tööd, mida teevad vaid riigitöötajad.  Samas hoiavad ka mitmed raamatupidajad riigi rahaasju korras, laborandid analüüsivad vett ja verd ning personalitöötajad ja it-spetsialistid teevad sarnast tööd nagu erasektoriski.

Iga kuues tööga hõivatud on riigitöötaja Eestis. Nad teevad väga erinevaid töid, mis on otse või kaudselt seotud inimese elukaarega – sünnist surmani või vajalikud riigi ja ettevõtluse toimimiseks – kaitsevad keskkonda, planeerivad ehitust või liiklust, töötavad välja seadusi, tagavad julgeolekut, õpetavad koolis ja ravivad haiglates jne.

Riigitöötaja töö on erinev, vahel hoomamatu, vahel kõigi pilkude keskmes. Meil on õpetajaid, kes õpetavad klassitäit lapsi maal või mitutsada linnas. Hädaabikõnele 112 vastavad riigitöötajad Häirekeskuses ja aastas tehakse hädaabiliinile kõnesid kokku 1 miljon! Kui üks ametnik toetab seaduse välja töötamist, mis mõjutab kogu elanikkonda – näiteks jäätmeseadus, siis väikeses omavalitsuses korraldab teine ametnik koolitoidu või koolibussi graafiku.  

Need on üksikud näited, veidi täpsemalt on valdkonnad joonisel ning lisaks toon näiteid juurdegi. Selgub, et tubli kaks viiendikku riigitöötajatest on haridustöötajad ja teadlased. Üle 48 000 inimese! Need on õpetajad lasteaias, põhikoolis, gümnaasiumis, kutsekoolis ja täiskasvanute täiendkoolitustel.  Õppejõud kõrgkoolides. Huvijuhid. Koolitoidu ja koolitranspordi korraldajad. Nad toetavad otse või kaudselt hariduse omandamist Eestis.

Näiteks ligi 7 700 lasteaiaõpetaja tööd toetab teist pea sama palju ehk 7 000 spetsialisti ja töötajat – kokku töötab alushariduses 14 725 inimest. Üldhariduskoolides õpetab 14 616 õpetajat ja koos (tugi)spetsialistidega töötab koolides 19 304 inimest. Kutseõppesse panustab  2 628 töötajat. Kõrg-, rakendus- ja ülikoolides töötab 6 061 töötajat, kellest kaks kolmandikku on õppejõud.

Joonisel on valdkonna töötajate arv, koos tugitöötajate, ministeeriumi teenistujate ja omavalitsuse spetsialistidega. Mitmed ministeeriumid ja omavalitsused panustavad erinevatesse valdkondadesse. Joonisel ja tekstis on kasutatud Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteemi, riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu, HaridusSilma, Tervise Arengu Instituudi, Statistikaameti 2019. aasta andmeid.

Neljandik riigitöötajatest ehk üle 27 000 töötab tervishoius ja sotsiaalhoolekandes. Meie tervise eest hoolitsevad 20 044 tervishoiutöötajat ehk arstid, õed, hooldajad ja nende tööd toetavad spetsialistid ja tugitöötajad. Nad töötavad 13 üldhaiglas (12 709), hooldus- ja taastusravihaiglates, kiirabis ja osutavad erimeditsiiniteenuseid. Üksi Põhja-Eesti Regionaalhaiglas tehti 2019. aastal kokku 382 456 vastuvõttu, neist 68 139 erakorralist. Lisaks töötavad 155 spetsialisti teadus- ja arendusasutustes.

Sotsiaalhoolekandes osutavad 7 002 spetsialisti erinevaid (sotsiaal)teenuseid eakatele, puuetega inimestele, lastele, töötutele ja riskirühmadele. Puuetega inimeste teenuste ja toetustega tegeleb  ligi 1600 spetsialisti. Enamasti hooldekodudes, kuid ka linna- ja vallavalitsustes töötab 2 034 sotsiaaltöötajat.

Kümnendik ehk üle 10 000 inimese tagab meie avalikku korda ja julgeolekut. Nad on politsei, päästeteenuse, kohtute, kinnipidamisasutuste töötajad. Joonisel on näha, et meil on 3726 politseinikku, kelle tööd eesliinil toetavad üle 1000 spetsialisti. Politseis registreeriti möödunud aastal üle 23 000 kuritegu ning 123 000 väärtegu. Igal aastal antakse inimestele välja pool miljonit isikut tõendavat dokumenti. Kinnipidamisasutuste tegevust korraldavad 1163 inimest, sh vanglateenistujad, arestimajade töötajad kui ka justiitsministeeriumi teenistujad. Päästeameti 2206 päästjal oli eelmisel aastal oli 26647 väljakutset.

Kultuur on mitmekülgne ja sellega tegeleb pea 9000 inimest! Nad töötavad muuseumites, teatrites, raamatukogudes, muinsuskaitses, loomaaias ja kahes botaanikaaias ning tegelevad kirjanduse, spordi, muusika, kino, vaba aja, ringhäälingu– ja kirjastamisteenuse ning religiooniga.

Kõige rohkem (1519)  töötab teatrites, näiteks on Rahvusooper Estonias 430 ja SA Ugala teatris 94 töötajat. Eesti elanike lugemisvara aitavad rikastada raamatukogude 1 490  töötajat, näiteks Eesti Rahvusraamatukogus on neid  236. Muuseumides töötab 1 228 töötajat, näiteks SA Eesti Kunstimuuseumis 120 ning SA Eesti Meremuuseumis 76 inimest. Rahvakultuuriga on meist seotud 1 114 ja näiteks Tallinna botaanikaaias töötab 47 inimest ning  Eesti Rahvusringhäälingus 625 töötajat.

Riigi toimimiseks on vaja seadusi, mis annavad selguse ja kindluse, kuidas on valdkond korraldatud. Neid loovad spetsialistid ministeeriumites ning viivad ellu erinevad ametid. Näiteks riigi rahaasju, makse, statistikat ja tugiteenuseid korraldab Rahandusministeerium ning saab selleks olulist infot teiste asutuste kõrval ka Statistikaametist. Maksu- ja tolliamet viib maksuseadusi ellu ja on selleks kohal riigipiiril ja mitmes kohas üle Eesti. Riigi tugiteenuste keskus korraldab riigihankeid, euroraha jagamist ja palju muud raamatupidamise ning personaliarvestuse vallas. Kokku töötab nendes asutustes 2512 inimest.

Seadusi võtab vastu riigikogu, kinnitab president. Seaduste järgimise kohta annab hinnangu õiguskantsler ja teemasid saab vaidlustada riigikohtus. Kõigi nende töösse panustavad kokku 646 töötajat.

Kokku tegelevad pisut üle 8000  töötaja omavalitsuste, põhiseaduslike asutuste, ministeeriumite jt asutuste töö ja üldiste teenustega. Nende seas on ka näiteks 15  linna- ja 64 vallavalitsuse 3460 inimest.

Ligi 8000 riigi spetsialisti korraldavad ja toetavad Eesti majanduse edendamist. Maantee-, õhu-, vee- ja raudteetranspordis töötavad 1281 töötajat.  Ühistranspordikorraldusega tegeleb 1 917 inimest. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Lennuamet, Maanteeamet jt valdkonna ametid panustavad 1 232 töötajaga. Põllu- ja metsamajanduses, kalanduses, jahinduses, energia- ja soojamajanduses on 1 676 töötajat. Majandus- ja kaubanduspoliitika heakäigu eest aitavad kaasa Ettevõtluse Arendamise SA 269, SA KredEx 43 ja Maaelu Edendamise SA 35 töötajaga.

Riigikaitses töötab ligi 4800 inimest ehk 4 protsenti riigitöötajatest. Neist ligikaudu kolmveerand neist töötab sõjalise riigikaitse valdkonnas. Siin tuleb ehk kõige paremini välja inimressurssi ja eelarve vaheline osakaal, sest riik panustab valdkonda 2% SKPst ehk möödunud aastal 560 miljoni euroga. 

Ja lõpuks keskkond – 1 protsent  riigitöötajatest ehk 1 374 inimest tegeleb keskkonnakaitsega. Seda korraldavad Keskkonnaamet, -agentuur ja -ministeerium jt 875 inimesega ning SA Keskkonnainvesteeringute Keskus 58 töötajaga.

Kõiki ameteid ja töid ei jõudnud üles lugeda, aga kui nüüd numbrid kokku liita, siis saab pea 117 000 riigitöötajat. Riigitöö iseloom ja ülesanded muutuvad ajas pidevalt. Nii nagu tekib vajadus uute riigitöökohtade järele, nii neid ka kaob. Nii nagu ettevõtlus areneb ja inimeste vajadused muutuvad, nii muutub ka riigitöö. Digitaalsus vähendab või kaotab paljud senised tööd, näiteks raamatupidajatel tööd tehniliste andmetega – võtsime selle asemel kasutusele e-arved. Samas on tekkinud vajadus uute tööde järele – näiteks kasvab riigitööl nõudlus it-spetsialistide järele. 

Kas nägid hiljuti mõnda head etendust?* Kas vaatasid lapse e-kooli ning digiretseptiga said vajalikud rohud apteegist kätte? Kas tänavavalgustus valgustab su linnatänavaid ja külas on teed korda tehtud ning koolibuss käib? Neid ja teisi töid teeb riigitöötaja.

Kui Sa tundsid ennast ära või mõne sõbra ja tuttava, siis aitäh teile olulise panuse ning töö eest! Kui tunned huvi mõne põneva riigitöö vastu, siis tööpakkumisi vaata riigi ja omavalitsuste tööpakkumiste portaalist https://www.rahandusministeerium.ee/et/avalikud-konkursid .  

* mõeldud siin ja kogu tekstis riigi poolt pakutavaid töid ja teenuseid. Sarnaseid töid võidakse teha ka erasektoris.

Riikide ja omavalitsuste võrdlusportaalid on aina populaarsemad

Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna nõunik Andrus Jõgi

Rahvusvahelisi ja siseriiklike võrdlusi pakkuvaid vahendeid tuleb maailmas aina juurde ning nõudlus selliste abivahendite järele kasvab.

Värskelt avaldatud riikide sotsiaalse arengu võrdlus annab hea ülevaate, mis on Eesti tugevused ja millised teemad vajavad rohkem tähelepanu. Mitmendat aastat järjest on võimalik jälgida ka riikide konkurentsivõime indeksit. Saame end võrrelda nii endast paremate kui ka tunnustelt endaga sarnaste riikidega. Igal juhul huvitav ja kasulik materjal kõikidele.

Ka omavalitsuste osas on riigid arendamas lahendusi, mis võimaldaks omavalitsusi võrrelda, ühiskonna teadlikkust ja kaasatust tõsta ning millest oleks lõppkokkuvõttes abi üleriigiliselt ühtlasema arengu tagamisel.

Olgu siin toodud mõned näited Euroopast: Holland, Austria, Norra, Soome, Taani.

Mõnikord on need lahendused loonud keskvalitsus, mõnikord omavalitsused ühistööna, mõnikord hoopis kolmas sektor. Eestis on aga loodud omavalitsuste teenuste võrdlust pakkuv veebileht minuomavalitsus.fin.ee keskvalitsuse, omavalitsuste ja vabaühenduste koostöös, tuginedes teadlaste pakutud metoodikale.

Miks selliseid võrdlemist võimaldavaid lehti tehakse?

Tõepoolest, üksik numbriline väärtus ei pruugi mingi nähtuse kohta palju paljastada. Küll aga saavad enamik näitajaid elavaks läbi nende konteksti asetamise ja võrdlemise. Isegi poes kuvatakse hinnasildil, et kui palju mingi toode maksab ühe kilogrammi või liitri kohta. See aitab nii ostjal oma ostuotsuseid paremini teha kui ka tootjal ennast positsioneerida.

Võrdlusinfot saab muidugi alati kasutada ka mitte edasiviival moel, ent tulevikuperspektiivist on oma tugevustest ja väljakutsetest ülevaatliku info ja tagasisidega omavalitsustel siiski lihtsam arenguplaane seada. Teades omavahelisi erinevusi, on võimalik leida nii neid, kellelt õppida, kui ka neid, kellega oma õppetunde jagada. Arenguvõimalusi on kõigil – nii väikestel ja suurtel Eesti omavalitsustel, nii Eestil kui ka Soome riigil.

Võrdlused töötavad seda paremini, kui on mitmeid, kellega end võrrelda. Kõigi 79 omavalitsuse seast leiab iga piirkond võrdlusteks piisavalt endale sarnaseid. Olgu see siis suuruse, asukoha, elanike jaotustiheduse või tulukuse järgi.

Raha on kindlasti oluline tegur paljude teenuste kujundamisel, kuid siiski mitte ainuke. Ka riikide võrdluses ei ole nii, et meist rikkam Soome on meist kõiges parem. On kohti, kus Eesti on samal tasemel või isegi parem.

Sama on omavalitsustega. Suurem osa minuomavalitsuse veebilehel teenuste taseme tulemustest ei ole selgitatav rahaga. Näiteks kõige kõrgema rahulolu enamike omavalitsusi teenuseid puudutavates küsimustes saavutas Muhu vald, kes sissetulekutelt jääb keskmiste hulka (rahuloluküsitluse kokkuvõte).

Minuomavalitsus.fin.ee on oodatud abivahend ja kasulik tööriist, kus kõik huvilised saavad vaadata enda kodukandi teenuste seisu. See annab ülevaate omavalitsuse teenuste olukorrast, et juhtida kohalikku arengut, soodustada kogemuste jagamist, suurendada teadlikkust ja informeerida kodanikke kohaliku elu valdkondadest. Huvitavat infot on lehel palju ning uurimismaterjali aastateks. Juba esimese nädala jooksul külastas lehte 3000 kasutajat.

Sõltumatu majandusprognoos annab suuna tulevikustsenaariumile

Ajast aega on majandusprognoos luubi all, et selle täpsus ja sõltumatus oleks tagatud. Ja see on väga oluline, sest rahandusministeeriumi prognoos annab alusinfo riigieelarve tegemiseks.

Raoul Lättemäe
rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja

Seepärast on oluline üle korrata paar olulist eeldust. Rahandusministeeriumi makromajandusprognoosi ja rahandusprognoosi koostavad teenistujad on riigieelarve alusseaduse järgi prognoosi koostamisel ja koostamise metoodika valikul sõltumatud. Sellest põhimõttest on ka kõik valitsused ja ministrid kinni pidanud.

Ka sel korral pole keegi andnud meie analüütikutele mitte ühtegi poliitilist tellimust ega suunist prognoosi sisu kohta. Praegune prognoos on meie parim erialane teadmine majanduse ja riigi rahanduse eeldatava käekäigu kohta lähema nelja aasta jooksul. Üldjoontes on rahandusministeeriumi prognoosid olnud kooskõlas ka teiste Eesti majanduse ja rahanduse arengut prognoosivate institutsioonide prognoosidega, sealhulgas Euroopa Komisjoni, Rahvusvahelise Valuutafondi, Eesti Panga, Eesti Konjunktuuriinstituudi ja kommertspankade prognoosidega.

Loe edasi »

Visioneerimas rahatargast Eestist

Rahandusministeeriumi rahatarkuse koordinaator Liisi Kirch kirjutab, mida arutati möödunud nädalal toimunud rahatarkuse strateegiapäeval.

Milline võiks välja näha ideaalne rahatark Eesti visioneerisid paarkümmend erinevate valdkondade eksperti rahatarkuse strateegiapäeval. Möödunud nädalal rahandusministeeriumi eestvedamisel toimunud mõttetalgutel koguti ja arutati uue Eesti finantskirjaoskuse programmi jaoks ideid, ettepanekuid ning tegevusi, et panna paika järgmiste aastate rahatarkuse edendamise pikk plaan ja tegevussuunad. 

Mõttetalgutele kaasati paljude erinevate valdkondade, asutuste organisatsioonide esindajad, kes üht või teistpidi rahatarkusega seotud, tegelevad või südameasjaks võtnud.

Ettevalmistuseks tegi rahandusministeerium valdkonnaga seotud paljude erinevate osapooltega intervjuud kaardistamaks rahatarkuse valdkonna hetkeseisu ning suuremaid väljakutseid. Nende intervjuude põhjal valminud kokkuvõte oli osalejatele arutelude lähtepunktiks.

Päeva sissejuhatuseks tutvustas rahandusministeeriumi rahatarkuse koordinaator Liisi Kirch viimatisi rahatarkuse valdkonna uuringuid ning tegi kokkuvõtte praegusest strateegiaperioodist, kus suurim tähelepanu ja fookus oli haridusvaldkonnal.

Loe edasi »

Eesti rahandussüsteem peab olema aus ja puhas

Põhjamaade pankadega seostatud rahapesukahtluste valguses sattus Eesti esimest korda pärast taasiseseisvumist olukorda, kus rahandusmaailmas mitmed küsisid endalt: kas väikeses ja diginutikas Eestis on riskide juhtimisega kõik korras?

Toomas Vapper,
rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna juhataja

Jättes sekundaarsena kõrvale küsimuse süüst, tuleb nentida, et kui me võimaldasime enda ärakasutamist sedavõrd suurel määral, siis riskid parimal moel juhitud ei olnud. Järelikult tuleb midagi ette võtta.

Praegused rahapesu tõkestamise süsteemid ei ole enam võrreldavad Danske juhtumi aegsetega. Ent rahapesu on pahede pahe: pestakse kuritegelikul teel kaaskodanikke pettes ja röövides saadud raha, seda pestes solgitakse ausat konkurentsi. Mingil määral jääb rahapesu igavesti alles, otsides teid, kuidas legaalsesse maailma imbuda. Riik seda sallida ei saa, peame sellele aina süsteemsemalt vastu astuma.

Loe edasi »

Kodukontori kuludest läbi maksuprisma

Paljudele teistele muudatustele lisaks mõjutas koroonaviirus suuresti ka meie tööharjumusi, inimesed püsisid võimalusel kodus ja klassikaline kontor asendus kodukontoriga. Töökohtade kolimisega kodudesse võis kaasneda kulude kasv nii sinna töökoha sisseseadmisel kui ka tavapäraste eluasemekulude, nagu näiteks elekter ja internet, suurenemine.

Dmitri Jegorov,
rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler

Kristo Madrus,
rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna peaspetsialist

See on toonud kaasa ka mitmed küsimusi ja täiendavaid ettepanekuid selle kohta, milliseid kulusid ja mil määral võivad sellistel juhtudel töötajatele kompenseerida tööandjad. Maksuõiguslikult tekivad küsimused eelkõige tulumaksu ning sotsiaalmaksu puhul erisoodustuse osas, aga ka käibemaksu osas.

Loe edasi »

Kuidas on läinud inimestel, ettevõtetel ja riigil?

Kaks kuud ja kolm päeva kestnud eriolukord on Eestis lõppenud ning selle ajal kehtestatud piirangud hakkavad samm-sammult leevenema. Mida aga teame Eesti majanduse hetketervise ja valitsuse poolt astutud meetmete kohta ning kuidas me seda kõike jälgime?

Raoul Lättemäe,
rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja

Enamik majandusstatistikat laekub pika, vähemalt kuu-kahe pikkuse, viit­ajaga. Sel põhjusel on majandusanalüütikud nii Eestis kui ka mujal alles praegu kild-killult kokku panemas pilti sellest, mis on majanduses koroonakriisi ja sellega kaasnenud piirangute tõttu toimunud ja toimumas. Palju on tehtud pingutusi nii kiiremate näitajate kasutamiseks kui ka tavaandmete tavapärasest tihedamaks avaldamiseks. Tihedasti uuenevat ja väikese viitajaga avalikke andmeid on Eesti majanduse kohta vähe.

Oleme Rahandusministeeriumi kodulehele aadressile https://www.rahandusministeerium.ee/et/koroonakriis kokku koondanud näidikulaua olulisemast majandusinfost koos viidetega teiste asutuste sarnastele infoallikatele. Kuigi mõned andmed uuenevad tihedamini, oleme praegu koondanud piltidele viimase terve kuu seisu, mis enamiku näitajate puhul on aprill. Maksulaekumise ja riigirahanduse kohta on meil viimane kinnitatud info märtsi kohta esitatud maksudeklaratsioonidest ja riigieelarve täitmise aruannetest. Uuendame neid näidikud, kui meile uuemad ametlikult kinnitatud andmed kättesaadavaks saavad. 

Loe edasi »