Veel lasteaiatasudest – kuidas kujunevad omavalitsustes kohatasude suurused?

Mari Kalma, rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna peaspetsialist

Suve alguses võrdlesime lasteaedade kohatasude maksumusi erinevate omavalitsuste lõikes. Tulemused avaldasime blogipostituses, mis on leidnud küllaltki suurt vastukaja. Muuseas saime ka tagasisidet, kus kaheldi meie kasutatud metoodika otstarbekuses. Peamiseks kriitikanooleks oli, et uurimise aluseks olnud kõrgeim kohatasu ei anna adekvaatset ülevaadet, sest ei arvesta omavalitsuse väiksemate tasudega lasteaedadega. Seetõttu otsustasime vaadata lähemalt andmete sisse ning veelkord üle analüüsida, kuivõrd hästi sobis sellise analüüsi tegemiseks kasutatud lähenemine. Andmete põhjalikum ülevaatamine võimaldas leida ka huvitavaid seoseid, mis loodetavasti toovad teemasse uusi vaatenurki.

Maksimaalne versus reaalne kohatasu

Maksimaalset kohatasu kirjeldasin juba eelmises postituses. Nimelt uurisin omavalitsuste kodulehtedelt, millised kohatasud nad on kehtestanud ning analüüsisin neid tasusid nii koos erinevate soodustustega kui ka suhtena keskmisesse sissetulekusse omavalitsuses. Kuigi kohatasu võib lasteaiati erineda ühe omavalitsuse lõikes, võtsin oma analüüsis aluseks just kõrgeima kohatasu.

Kuigi kohatasu võib lasteaiati erineda ühe omavalitsuse lõikes, võtsin oma analüüsis aluseks just kõrgeima kohatasu.

Leidmaks seekord, kui palju lapsevanemad aga reaalselt maksid kohatasu lapse kohta, kasutasin avalikult kättesaadavaid andmeid Riigiraha portaalist (finantsandmed), lasteaialaste arvu andmeid on võimalik leida HaridusSilmast.

Jooniselt¹ nähtub, et omavalitsuse kõrgeima kehtestatud kohatasu ja inimeste reaalselt makstud keskmise tasu vahel on mitmetes omavalitsustes nn käärid. Vahede põhjusteks on soodustused mitmelapselistele (joonisel on vaadatud tasu pere puhul, kust käib lasteaias korraga üks laps² ) ja vähekindlustatud peredele. Ka võib omavalitsuse osades lasteaedades olla madalam tasu. Viimane on tõene eelkõige haldusreformi käigus ühinenud omavalitsustes, kus ei ole veel kohatasusid ühtlustatud. Lisaks on punase joonega eraldi välja toodud viis suurimate kääridega omavalitsust.

Kuidas võib olukorda joonise põhjal kommenteerida?

Ühelt poolt on suured käärid makstud ja kehtestatud kohatasu vahel tervitatavad, kuna see tähendab, et suure tõenäosusega on omavalitsus kehtestanud paljulapselistele ja vähekindlustatutele soodustusi³. Ka tavainimese vaatepunktist on suured käärid head, kuna lisaks soodustustele leidub omavalitsuses tõenäoliselt lasteaedu, kus tasu on madalam⁴.
Teisalt, olenemata sellest, kui suured on käärid, leidub ikka elanikke, kes peavad maksma kõrgeimat kehtestatud kohatasu⁵. Lisaks, nagu ka jooniselt nähtub, on väga tugev korrelatsioon kehtestatud maksimaalse kohatasu ja keskmiselt makstud kohatasu vahel. Seega, mida kõrgem on kehtestatud maksimaalne kohatasu omavalitsuses, seda rohkem maksavad lapsevanemad keskmiselt kohatasu. Ehk paika ei pea ka väide, nagu kõrgeimat kohatasu maksaks vaid mõned üksikud elanikud.

Kuidas kujuneb vanematelt võetava tasu suurus?

Analüüsisime ka lapsevanemate ja omavalitsuste lasteaiakulusid⁶, et vastata küsimusele, kas kohamaksumus ehk kulu lapse kohta mõjutab oluliselt kohatasu suurust. Kuna omavalitsuste kulud sisaldavad ka toidukulu, hõlmasime vanemate lasteaiakulude hulka ka toiduraha. Analüüsides kogukulusid selgus, et lapsevanemad katavad keskmiselt umbes 10% ühe lasteaiakoha kogukulust ning ülejäänud 90% katab omavalitsus. Eelmisel aastal jäi omavalitsuste kaetav osa vahemikku 80% kuni 99% kogukuludest.

Analüüsides kogukulusid selgus, et lapsevanemad katavad keskmiselt umbes 10% ühe lasteaiakoha kogukulust ning ülejäänud 90% katab omavalitsus.

Nagu ka jooniselt selgub, ei sõltu pigem üllatuslikult vanema kaetav osa (kohatasu ja toiduraha summa) omavalitsuse kuludest lasteaialapse ehk lasteaiakoha kohta. Seoseid uurides leidsime, et lapsevanemate kaetava osa suuruse kujunemisel on oluline hoopis see, kui suur on (munitsipaallasteaedades käivate) lasteaialaste osakaal kõigist elanikest omavalitsuses.

Nimelt on tugev ja positiivne⁸ seos nende kahe näitaja vahel ehk mida suurem on lasteaialaste osakaal omavalitsuses, seda suurema osa lasteaiakoha kogukulust lapsevanemad katavad. Seda tõenäoliselt põhjusel, et sellistes omavalitsustes on lasteaedade kogukulude osakaal omavalitsuse kõigist kuludest suurem ning selle kompenseerimiseks peavad omavalitsused oma elanikelt kõrgemat tasu küsima. Ka on elanikud sellistes piirkondades enamasti jõukamad ehk võimekamad seda tasu maksma⁹. Seega mõjutavad just valdkonna kogukulud, mitte näiteks kulu lasteaialapse kohta, millist tasu lapsevanematelt võetakse.

Mida suurem on lasteaialaste osakaal omavalitsuses, seda suurema osa lasteaiakoha kogukulust lapsevanemad katavad.

Kokkuvõttes võib öelda, et omavalitsuse kehtestatud maksimaalne kohatasu näitab elanikule suhteliselt hästi, milliseks tema tasu kujuneb: mida kõrgem on maksimaalne tasu, seda kõrgemat tasu peab ka tõenäoliselt maksma. Lapsevanema kaetav osa kogukulust on siiski tagasihoidlik: omavalitsuse kanda on keskmiselt 90% lasteaiakoha maksumusest.  Kui suure osa kogumaksumusest on elanike kanda, sõltub aga lasteaialaste osakaalust omavalitsuses ehk sellest, kui suur on lasteaedade kogukulu.

Loodame, et meie analüüs annab avalikkusele laiema pildi, kuidas jagunevad omavalitsuse ja lapsevanemate lasteaedade peale minevad kulud. Samuti aitab see omakorda mõista linnade ja valdade võimalusi ja sellest tulenevaid juhtimisotsuseid.

Arvutuste aluseks olnud andmetega saab tutvuda siit.

Viited:

¹ Joonise paremas osas on näha ka omavalitsusi, kus reaalselt makstud kohatasu ületab maksimaalset kehtestatud tasu. Põhjuseks võib olla nii lapsevanemate sissekirjutuse puudumine, mis tähendab kõrgemat kohatasu, kui ka võimalikud muutused lasteaialaste arvus keset aastat (kasutatud andmed olid kooliaasta alguse seisuga), mis võib mõjutada lõpptulemust.

² Soodustused on enamasti lasteaias käivate laste arvu põhised ehk pere saab kohatasu soodustust siis, kui korraga käivad lasteaias näiteks kaks last.

³ Viiest joonisel välja toodud omavalitsusest neljas on soodustus kahe lasteaialapsega perele ja kahes omavalitsuses on loodud eraldi kohatasu soodustus. Neljas omavalitsuses kehtivad ka lasteaiati erinevad tasumäärad.

⁴ On loogiline, et käärid on suuremad kõrgema kohatasuga omavalitsustes, kuna neil on absoluutnumbrites võimalik luua suuremaid erisusi (soodustused ja tasu erisused lasteiaiati). Samuti on mõndades omavalitsustes madal kohatasu juba iseeneses sotsiaalmeede, mistõttu suuri soodustusi ei pakuta, ka ei saa kohatasu nii tugevalt varieeruda.

⁵ Korrelatsioonikordaja väärtus on 0,94. Korrelatsiooni peetakse väga tugevaks, kui kordaja väärtus on üle 0,8.

⁶ Omavalitsuste kogukulude leidmiseks on summeeritud (lasteaia tegevusaladel) põhitegevuse kulud ja amortisatsioon ning sellest lahutatud antud toetused jooksvateks kuludeks ja lasteaiateenused (vastavalt erasektorilt ja teistelt omavalitsustelt ostetud lasteaiateenus).

⁷ 2018. aastal oli lasteaiakoha kuine kogukulu keskmiselt 390 eurot, millest lapsevanemate kaetav osa oli keskmiselt 37 eurot.

⁸ Korrelatsioonikordaja väärtus on 0,68.

⁹ Omavalitsuse elanike keskmise palga (2018 a andmete põhjal) ja lasteaialaste osakaalu korrelatsioonikordaja väärtus on 0,59 ehk korrelatsiooni tugevus on keskmine.

Kohalike omavalitsuste finantstervis on hea

Sulev Liivik, rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja

Riigi finantside juhtimisel ja suunamisel ei ole vaatluse all ainult riigieelarve, vaid arvesse tuleb võtta kõiki valitsussektori üksusi¹, kes täidavad avalikke ülesandeid ja keda rahastatakse enamjaolt maksumaksja rahaga.

Üheks oluliseks mõjutajaks on omavalitsussektor, kelle tulude osakaal valitsussektori kogutuludest on umbes 25%. Kui omavalitsusel tekivad tõsisemad finantsraskused võib tekkida olukord, kus riik peab riigieelarve rahaga appi tulema tagamaks inimestele avalikud teenused. Seetõttu on väga oluline jälgida omavalitsuste finantstegevust ning seada reeglid hea finantstervise tagamiseks.

Loe edasi »

Lasteaia kohatasud kohalikes omavalitsustes

Mari Kalma, rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna peaspetsialist

Ühiskonnas on päevakorral lasteaedade kohatasude suurused omavalitsustes. On kuulda olnud kriitikat, et omavalitsused võtavad peredelt liiga suurt tasu lasteaedade ülalpidamiseks ega arvesta piisavalt perede majandusliku olukorraga. Seetõttu analüüsis rahandusministeerium, kui suured on omavalitsustes lasteaia kohatasud ja missuguseid soodustusi ning vabastusi praktiseeritakse.

Kohatasu suurus

Ühelapselised pered tasuvad kohatasu eest keskmiselt 32 eurot kuus (6%¹ miinimumpalgast²). Kui kahe lasteaialapsega³ pere jaoks on tasu mõlema lapse eest kokku keskmiselt 54 eurot (10%), siis kolme lasteaialapsega peres kõigest 2 eurot kallim ehk 56 eurot. See tähendab, et kohatasu kolmanda lasteaialapsega enamustes omavalitsustes ei tõuse ning paljudes koguni väheneb. Põhjus seisneb pakutavates soodustustes: kui kahe lasteaialapse puhul vähendavad pooled omavalitsused kohatasu, siis kolme lapse puhul ligi kolmveerand.

Joonis 1. Lasteaias käivate laste arv, keskmine kohatasu (osakaal miinimumpalgast) kõigi laste peale kokku ning kolm kõrgeima ja madalaima tasuga omavalitsust. Allikas: omavalitsuste kodulehed, Riigi Teataja.

Loe edasi »

Ühinenud omavalitsustes toimunud muutuste trend näitab haldusreformi positiivset efekti

Ave Viks, regionaalhalduspoliitika osakonna nõunik

Haldusreformi läbiviimise järgselt vastutab Rahandusministeerium ka haldusreformi tulemuste analüüsimise eest. Kuigi täna – kui ühinenud omavalitsuste ametiasutused on töötanud veidi üle 16 kuu – on haldusreformi mõjude hindamiseks veel vara, saab siiski teha esmaseid ülevaateid ja järeldusi mõtestamaks toimunud muudatusi.

Loe edasi »

Mida arvavad väliseksperdid Eesti avaliku sektori investeeringute korraldusest?

Eesti riigi investeeringute juhtimist käisid 2018. aasta lõpul hindamas eksperdid Rahvusvahelisest Valuutafondist (IMF) ja Maailmapangast. Aeg on anda ülevaade, mis on hästi ja mis mitte nii hästi.

Joonas Pärenson, rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik

Investeeringud taristusse, uude tehnikasse ja inimestesse loovad arengu ja elatustaseme tõusu aluse. Ligikaudu kümnendik Eesti riigieelarvest läheb igal aastal investeeringuteks, mis on kokku peaaegu üks miljard eurot. Ka 2019. aasta riigieelarves on investeeringuteks kavandatud 988 mln eurot. Lisaks sellele, millesse ja kui palju investeerida, on oluline, kui efektiivselt investeeringuid rakendatakse. Just seda aitasidki väliseksperdid hinnata. 

Loe edasi »

Rahvusvaheline tunnustus: Eestis on efektiivne riigivalitsemine ja edumeelsed digiteenused

Astrid-Helena Teär, riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna nõunik
Riin Kobin, riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna peaspetsialist

Hiljuti avaldatud rahvusvaheline võrdlustabel tunnustab Eesti riigi korraldust ja juhtimist olulistes valdkondades ning  juhib tähelepanu, kus on veel arenguruumi võrreldes teiste riikidega. Rahvusvahelise avaliku teenistuse tulemuslikkuse indeksis International Civil Service Effectiveness[1] on  Eesti 38 riigi võrdluses kõrgel 12. kohal. Balti riikidest on Leedu 20 ja Läti 23. kohal.

OECD, Maailmapanga, Transparency International, Euroopa Komisjoni jt andmete põhjal koostatud edetabeli eesmärk on esile tõsta riike, kellelt erinevates valdkondades õppida ning anda kodanikele, ametnikele ja poliitikutele infot keskvalitsuse tulemuslikkuse kohta. 2017. aastal viidi läbi esimene pilootprojekt 31 riigiga.

Loe edasi »

Kolme miljardi jagamise küsimus

Magnus Urb, rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna pikaajalise strateegilise planeerimise juht

Möödunud aastal alustasid riigikantselei ja rahandusministeerium valitsuse otsuse alusel riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ loomist. Sellega seoses ootame aadressil eesti2035.ee inimeste mõtteid, millises Eestis me soovime elada aastal 2035 ning kuidas me sinna jõuame.

Oleme analüüsinud, mis toimub meie ümber Euroopas ja maailmas, millised on globaalsed trendid ja kuidas mõjutavad Eestit näiteks kliimamuutused, tehnoloogia areng või jõujoonte muutumine maailmapoliitikas. Selle tulemusena oleme tuvastanud üheksa peamist arenguvajadust, mis Eestis elu mõjutavad ja millega tuleks aktiivselt Eesti arengu ja inimeste heaolu tagamiseks tegeleda:

  • Edukas kohanemine muutustega rahvastikus
  • Ühiskondlike lõhede vähendamine
  • Eelduste loomine targa ettevõtluse kasvuks
  • Julgeoleku ja turvalisuse tagamine
  • Ühiskonna vajadustele vastava ruumi ja taristu kujundamine
  • Paindlike ja inimeste vajadusi arvestavate õppimisvõimaluste loomine kogu eluea jooksul
  • Inimeste tervise parandamine ja tervena elatud eluea pikendamine
  • Puhta looduskeskkonna hoidmine
  • Riigi tark juhtimine koostöös rahvaga

Loe edasi »

Kesk-Läänemere programm eraldab piiriüleseks koostööks 8 miljonit eurot

Ingel Türk, Kesk-Läänemere programmi Eesti teabepunkti infojuht, Riigi Tugiteenuste Keskuse toetuste rakendamise osakond

Eesti ja Läti matkateekondade täiustamine, töökohtade loomine kodu lähedal Alutagusel ja Setomaal, sotsiaalse tõrjutuse ohus emadele toetusvõrgustiku loomine ning inimtekkeliste saasteainete vähendamise algatus kõik saavad toetust Euroopa Liidu Kesk-Läänemere programmist.

Kesk-Läänemere programm rahastab koostööprojekte Eesti, Läti, Rootsi ja Soome asutuste, ühenduste ja ettevõtete vahel Euroopa Regionaalarengu Fondist. Rahastatakse projekte, mis otsivad ühiseid lahendusi ühistele väljakutsetele üle riigipiiride.

Sügisel sulgunud taotlusvoorus esitati Kesk-Läänemere programmile kokku 37 taotlust piiriülese koostöö tegemiseks, millest heaks kiideti 16. Neist 12 projektil on kasusaajaid Eestis ja seejuures rahastatakse heakskiidetud majanduse, turismi, logistika ja sotsiaalse sidususe projekte kokku ligikaudu kaheksa miljoni euroga. Loe edasi »

Haldusreformi õnnestumised ja õppetunnid

Sulev Liivik, kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja
Sulev Valner, regionaalhalduspoliitika osakonna nõunik
Ave Viks, regionaalhalduspoliitika osakonna nõunik

Eitamata ka juhuse või õnne võimalikku rolli protsessis, on mitmeid aspekte või võtmetegureid, mida nii ametnike kui erinevate ekspertide hinnangul saab pidada seekordse haldusreformi läbiviimise edukusel määravaks. Artiklis võtamegi lühidalt kokku, mis haldusreformi ettevalmistamises ja läbiviimisel läks hästi[1] ning mis on mõned õppetunnid tulevikuks.

Peagi täitub kaks aastat sellest, kui valitsus kinnitas viimased haldusreformi käigus toimunud ühinemised. Uued 51 linna- ja vallavalitsust on kokku saanud tänaseks tegutseda veidi üle 15 kuu. Eurobaromeetri usaldusväärsuse küsitluse põhjal[2] on Eestis politsei järel just kohalikud omavalitsused (KOV) üks enim usaldatud institutsioone. Seejuures on kolme viimase aastaga omavalitsuste usalduse näitaja tõusnud kümme protsenti (2016 – 53%, 2017 – 57%, 2018 – 63%). Sidumata seda tõusu otseselt toimunud haldusreformiga, on vähemasti  tegu ühe lootustandva märgiga, et reformi järgne kohalike omavalitsuste süsteem tõepoolest töötab.

Loe edasi »

Riigieelarve uus vaade annab igale eurole eesmärgi

Eneken Lipp, rahandusministeeriumi tegevuspõhise eelarve projektijuht

Järgmisest aastast on riigil uue ülesehitusega eelarve. Varasema, kulude lõikes kirjeldatud eelarve kõrval koosneb 2020. aasta riigieelarve ministrite juhitavatest programmidest. See tähendab, et valitsus seab tulemuseesmärgid programmidele ja nende saavutamiseks osutavad riigiasutused teenuseid, mille kvaliteet, maht ja hind on kokku lepitud. Iga euro programmis on seotud teenusega, igal eurol on eesmärk.

Eelarvet peab saama klotsideks lahti võtta

Teenustest, programmidest ja valdkondadest koosnev eelarve annab võimaluse paremini jälgida, et riigi raha kulub sinna, kus seda kõige rohkem vaja on. Nii saame leida üles dubleerivad tegevused või teenused ja hinnata, millise teenuse osutamine on mõistlikum välja delegeerida või millise teenuse osutamine ei aita kaasa eesmärgi täitmisele. Selline, klotsideks lahti võetav eelarve on suurema läbipaistvusega ja võimaldab ministeeriumidel teha koostööd ühiste eesmärkide saavutamiseks ning vajadusel asutuste funktsioone ümber tõsta, et paremini arvestada kodanike vajadustega. Loe edasi »