Mida teha kiire hinnatõusuga?

Avaldatud: 6. mai 2022 | Kommenteeri

Viimaste kuude kiire hinnatõus nii Eestis kui maailmas tervikuna on olnud ootamatult järsk ja enamikule meist rohkemal või vähemal määral probleemne. Seetõttu on täiesti loogiline, et ühiskonna pilgud on suunatud riigi poole ja oodatakse vastuseid, kuidas hinnatõusu leevendada ning sellega kaasnevate probleemidega toime tulla.

**Raoul Lättemäe**
rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja

Majandusteooria alustõdesid nõudluse-pakkumise kohta praegune hinnatõus ümber ei lükka: kui kaupade ja teenuste pakkumine väheneb ja nõudlus suureneb, siis hinnad kasvavad ning vastupidi.

Samuti pole majandusteadlaste teadmised inflatsiooniga toime tulemisel COVIDi või Venemaa poolt algatatud sõja tõttu minetanud oma olulisust. Seetõttu tasub üle vaadata, mida majandusteadus inflatsiooni kohta teab ning mida selle põhjal saab ja ei saa inflatsiooniga ette võtta, sh milline on valitsuste ja milline keskpankade roll hinnakasvu ohjamisel.

Loe edasi »

Detsentraliseeritud valitsemiskorralduse määr Eesti põhiseaduses ja praktikas

Avaldatud: 29. aprill 2022 | Kommenteeri

Artikkel on algselt avaldatud ajakirjas Juridica (2022/2)

**Sulev Liivik**
kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja

Detsentraliseerimist[1] kui avaliku võimu otsustusõiguse viimist võimalikult elanikele lähedasele tasandile on OECD hinnanud üheks olulisemaks reformiks, mida on lääne ühiskonnas teostatud viimase 50 aasta jooksul. Selle mõjud ulatuvad ühiskonna kõikidesse valdkondadesse alates elukeskkonnast valitsemise kvaliteedini, riigi rikkuse ja majandusarenguni ning mis kõige olulisem: elanike heaoluni välja.[2]

Detsentraliseerimine toob kaasa positiivseid mõjusid nagu avaliku sektori efektiivsuse kasv, suurem avalik vastutus, ühtlasem arengutase jne. Tulemus sõltub paljuski sellest, kuidas on detsentraliseerimist ellu viidud.

Üks olulisemaid järeldusi on, et riik ei saa omavalitsusüksustele üle anda ülesandeid ilma iseotsustusõiguseta (õigus otsustada lahenduse ja finantseerimise üle), sest sellisel juhul ei teki vastutust ega motivatsiooni. Puuduliku detsentraliseerimise korral ei pruugi soovitud hüved realiseeruda või on mõjud isegi negatiivsed.[3]

Loe edasi »

Rahatarkuse kuu 10!

Avaldatud: 18. aprill 2022 | Kommenteeri

*Kadrina Keskkooli õpilased vaatamas rahatarkuse konverentsi*

Äsja lõppes märts ehk rahatarkuse kuu, millel on Eestis juba arvestavalt pikk traditsioon. Rahatarkuse kuud veab Pangaliit, kelle kaudu on külalistunde antud juba 10 aastat, ja rahatarkuse kuule pandi vägev punkt teist korda korraldatud rahatarkuse konverentsiga.

Loe edasi »

Planeerimise digipööre – Euroopa riikide jaoks loomulik ja vajalik muutus

Avaldatud: 8. aprill 2022 | Kommenteeri

**Triin Lepland**
planeeringute osakonna juhataja asetäitja
Tartu Planeerimiskonverentsi rahvusvahelise sessiooni juht

Eestis on valmimas planeeringute andmekogu, mis hakkab peatselt koondama kõikide maismaal ja merealal kehtivate planeeringute andmeid. Tänases digimaailmas tundub loomulik, et planeeringuinfo on elektrooniliselt olemas, lihtsasti käsitsetav ja ühilduv muude andmekeskkondadega.

Ent digiajastu ei eksisteeri ainult Eestis – kui kaugel me võrreldes teiste riikidega täna oleme?

Loe edasi »

Süsiniku piirimeede – mis see on, miks vajalik ja kuidas mõjutab Eesti majandust

Avaldatud: 2. märts 2022 | Kommenteeri

**Velda Buldas**, Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika peaspetsialist

Euroopa Liit on välja tulnud mahuka kliima- ja energiameetmete paketiga “Eesmärk 55”, mille üheks osaks on süsinikdioksiidi kohandusmehhanism. Selle peamiseks eesmärgiks on mitmesuguste meetmete kaudu vähendada teatud kaupade tootmisjälge nii EL-is kui kolmandates riikides.

Kirjutan järgnevas postituses lahti, mida see mehhanism endas täpsemalt kujutab, kuidas on see seotud heitkogustega kauplemise süsteemiga ning millised on selle võimalikud mõjud Eesti majandusele.

Arutelud vastava EL eelnõu üle on alles käimas ja enne meetme vastuvõtmist võib seal nii mõnigi asi veel ka muutuda.

Loe edasi »

Planeerimises aitab „päriselt“ kaasamine vältida hilisemaid probleeme

Avaldatud: 28. veebruar 2022 | Kommenteeri

**Katri-Liis Ennok**
planeeringute osakonna juhataja

Igapäevapraktikas näeb tihtilugu, et planeerimisametnikud täidavad vaid kaasamise miinimumnõudeid ja seda vahel ka täiesti objektiivsetel põhjustel. Vajadus oleks aga panustada enam ja teadlikumalt. Miks? Sest tegelikele vajadustele mittevastavast kaasamisest saavad tihti alguse probleemid – menetluse venimine, kogukonna protestid, mitmekordne kooskõlastamise vajadus jne. Kui kaasamine pole menetluses olnud sisuline, kanduvad probleemid tihtipeale edasi ka loamenetlusse.

Sestap on Rahandusministeeriumi eestvedamisel valminud kaasamise meelespea, mis on ennekõike suunatud omavalitsuse ametnikele, kes detailplaneeringute menetluses teemaga kokku puutuvad.

Loe edasi »

Sõjalise konflikti mõju Eesti majandusele ja toormeturgudele

Liisi Poll | Avaldatud: 24. veebruar 2022 | Kommenteeri

Raoul Lättemäe, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja

Eesti majandust võib Kremli agressioon Ukraina suhtes mõjutada kolmel moel. Esiteks väheneb sanktsioonide, vastusanktsioonide ja sõjategevuse tõttu kaupade ja teenuste eksport ja import Venemaalt, Valgevenest ja Ukrainast. Teiseks mõjutab meid maailma finants- ja toormeturgudel ning maailmamajanduses toimuv. Ning kolmandaks kahjustab sõjategevus kindlustunnet maailmas, Euroopas ning Venemaaga piirnevates riikides.

Loe edasi »

Uurimistöö annab vastuse: kuidas uue meetodiga pensionifondide tootlust mõõta?

Avaldatud: 31. jaanuar 2022 | Kommenteeri

2021. aastal toimus juba kümnendat aastat üliõpilaste arvestusalaste uurimistööde konkurss, mille üks korraldajatest on rahandusministeerium. Eriauhinna uudse ja huvitava arvestusalase teemakäsitluse eest pälvis TalTechi tudeng Margarita Vladimirskaja, kes uuris võimalust Eestis küllaltki uudsel meetodil mõõta teise pensionisamba tootlust.

**Margarita Vladimirskaja** pälvis arvestusala uurimistööde konkursil eriauhinna

Laias maailmas on andmeraja analüüs ehk DEA (data envelopment analysis) üsna levinud, ent Eestis pole see Vladimirskaja sõnul väga tuntav ning tootluse hindamisel seda eriti kasutatud pole. Tegu on andmetel põhineva meetodiga, mille keskmes on niinimetatud otsustusüksused ehk DMUd, mis tegelevad sisendite muutmisega väljunditeks. Igale otsustusüksusele leitakse mudeli järgi efektiivsusnäitaja. Meetodi algne idee on pärit viiekümnendatest, tänapäevase kuju sai see seitsmekümnendate lõpus.

Loe edasi »

Kohaliku volikogu saadiku koondportree

Avaldatud: 17. jaanuar 2022 | Kommenteeri

**Rachel Sarapuu**
kohalike omavalitsuste poliitika osakonna praktikant

Eelmise aasta sügisel valisime oma kohalikesse volikogudesse kokku 1717 inimest. Milline on see keskmine saadik, kellele Eesti inimeste poolt usaldati tulevaks neljaks aastaks kohaliku elu juhtimise mandaat?

Selgub, et keskmine volinik on kõrgharitud keskealine mees, kes üsna tõenäoliselt valimiste ajal oma parteilise kuuluvusega vangerdama kipub.

Loe edasi »

Ülevaade: kas ja kui palju on energiahindade kallinemine toonud riigile lisaraha?

Avaldatud: 14. jaanuar 2022 | Kommenteeri

2021. aasta sügisel algas energiahindade kallinemine, mis tähendas märkimisväärset inflatsiooni kiirenemist. Riigi vaatest tähendab see mõnevõrra suuremaid maksulaekumisi, mille maht jääb siiski tunduvalt alla hinnatõusu leevendamiseks käivitatud toetuste maksumusele.

Detsembris oli Eestis tarbijahindade kasv 12,2% aastatagusega võrreldes, millest ligikaudu 60% tulenes energia kallinemisest. Globaalselt on hinnatõusu taga nii koroonakriisist taastumisega seotud optimism majandus ja suurenenud nõudlus, kuid ka gaasimahutite madal täitumus Euroopas.

Eesti detsembrikuiste elektrihinna tippude taga oli mitme asjaolu kokkulangemine: elektridefitsiit, kõrge gaasi hind ning ka tavapärasest veidi külmem ilm. Detsembri algupoolel oli Balti piirkonnas korraga hoolduses neli elektrijaama, sealhulgas rikke tõttu ka Auvere jaam.

Eesti sõltub väga palju mujal Euroopas ja maailmas toimuvast. Energia hinnataseme püsivamat langust ei ole oodata enne kütteperioodi lõppu.

Loe edasi »