Näpunäited: kuidas korraldada firma raamatupidamist ja mida teadma peaks?

Kui olete asutanud ettevõtte, tasub kohe mõelda ka selle peale, kuidas raamatupidamine korraldada: kui see jätta hilisemaks, on asi märksa keerulisem ja kulukam. Anname siin artiklis mõned näpunäited, kuidas raamatupidamist lihtsalt korraldada.

Kui ettevõte luua paari minutiga äriregistris, siis võib jääda märkamata, et juhatuse liikmel on hulk kohustusi, muuhulgas vastutus korraldada raamatupidamist. See tähendab, et juhatuse liikme vastutada on, et  raamatupidamine oleks korraldatud vastavalt raamatupidamise seadusele ja finantsaruandluse standardile ning majandusaasta lõppedes ka ettevõtjaportaalis aruanne esitatud.

Olen ise olnud alustav ettevõtja ning tean, et uut äriideed katsetades on oluline hakata kiiresti tulu teenima ning keskenduda põhitegevusele. Raamatupidamine selles staadiumis võib näida tüütu lisakoormusena, millest on lisaks ka keeruline aru saada.

Samas tean oma kogemusest alustavale ettevõtjale südamele panna: ärge jätke raamatupidamise korraldamist mingile hilisemale perioodile. Pange kohe paika, kas hakkate seda ise tegema, ostate teenuse sisse või palkate raamatupidaja. Hiljem bilanssi kokku saada on kordades keerulisem ja kulukam.

Ise või mitte?

Kui omate põhiteadmisi raamatupidamisest ning olete puutunud kokku mõne raamatupidamisprogrammiga, siis loomulikult on alguses alustava ettevõtjana kõige odavam teha oma raamatupidamist ise. Algust tuleks teha raamatupidamisprogrammi valimisega.

Turul on väga häid ja lihtsaid tarkvaralahendusi, mis on pilvepõhised ja ligipääsetavad igast nutiseadmest. Ka Eesti riik on loonud just alustavale ettevõtjale mõeldes väga odava raamatupidamisprogrammi e-arveldaja, mille kasutamine on esimesel aastal tasuta.

Samas maksab ka teie enda aeg raha – aeg, mille saaksite suunata põhitegevusega tegelemiseks. Kui te pole kindel oma raamatupidamisalastes teadmistes, siis on võib olla mõistlikum tellida teenus professionaalilt. Tellime ju ka elektrikult elektritööd ja torumehelt torutööd.

Raamatupidamisteenus ei ole tänapäeval enam sugugi kallis. Seda hinnastatakse kannete või töötundide alusel. Samuti ei pea te kulutama oma aega, et valida raamatupidamisprogrammi, ka see on teenusepakkujal olemas.

Küll aga tasub meeles pidada, et isegi kui te tellite teenuse või palkate raamatupidaja, siis vastutus raamatupidamise korraldamise eest lasub juhatuse liikmel, seega valige targalt. Nii nagu igas sektoris, võib ka raamatupidamisteenuse pakkuja kvaliteet kõikuda. Tasub võtta mitmeid pakkumisi ning teha valimisel põhjalikult eeltööd ja küsida soovitusi.

Uurida tasub nii raamatupidaja hariduse kui ka kogemuse kohta, üksnes hinna järgi ei tasu valikut langetada. Kindlasti tasub vaadata raamatupidajate kutseühenduse Eesti Raamatupidajate Kogu kodulehelt, millised teenusepakkujad on saanud nende ametliku tunnustuse ning uurida, kas raamatupidamisteenuse pakkujal on lisaks ka raamatupidaja ametlik kutsetase.

Mida peate kindlasti ise teadma ja tegema?

Ka raamatupidaja palkamine ei muuda seadusesätet, et lõplik vastus lasub ettevõtjal endal. Koostöö raamatupidajaga on seega väga tähtis. Kindlasti tasub silmas pidada järgmist:

Säilitage hoolega kõik ettevõtlusega seotud arved, tšekid, lepingud ja teised dokumendid. Pidage meeles, et raamatupidamise dokumente tuleb säilitada 7 aastat selle majandusaasta lõpust, kui tehing raamatupidamises kajastus.

Looge süsteem ja tegelege algusest peale kõikide dokumentidega süsteemselt, paigutage need vastavatesse kaustadesse: näiteks jaotage eraldi tšekid ja arved, vajadusel ka projektide või klientide kaupa. Kõige mugavam on seda teha digitaalselt.

Viige ennast kurssi, kuidas vormistada korrektselt algdokumente. Üldjuhul peab dokument vastama kaheksale tingimusele, mis on loetletud raamatupidamisseadus.

Hoidke ettevõtte raha ja isiklik raha eraldi. Ettevõtte pangakaarti ei tohiks kunagi kasutada isiklike kulutuste eest maksmiseks.

Kaaluge, kas registreerida end käibemaksukohustuslaseks. Kui teie ettevõtte käive ületab 40 000 eurot, tuleb teil ennast registreerida käibemaksukohustuslasena ja see tähendab igakuist aruandluskohustust. Registreerida saab ka siis, kui käive on väiksem.

Käibemaksukohustuslaseks tasub vabatahtlikult registreeruda näiteks siis, kui teie ettevõte pakub teenuseid või tooteid põhiliselt teistele ettevõtetele ning vajab selleks ka ise teiste ettevõtete tooteid või teenuseid. Kasulik on see seetõttu, et tõenäoliselt on enamik aktiivseid ettevõtteid, kes turul tegutsevad, juba käibemaksukohustuslased ja nende müüdavatele kaupadele või teenustele on juba käibemaks lisatud.

Kui olete maksukohustuslane, saate teha tasaarvelduse müügikäibemaksu ja ostukäibemaksu vahel. Samuti on teil õigus ostudelt makstud käibemaks maksuametilt tagasi küsida. Täpsemalt saab maksukohustuse kohta lugeda siit.

Jälgige, mis aruandeid on vaja riigile esitada ning tehke selleks aegsasti ettevalmistusi. Kui olete näiteks käibemaksukohustuslane, on tarvis igakuiselt esitada käibedeklaratsioon (KMD). Kui teil on töötajad, tuleb esitada igakuiselt tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioon (TSD).

Kõigil ettevõtetel (ka nendel, mis aktiivselt ei tegutse) tuleb esitada riigile majandusaasta aruanne – sellega tasub tegeleda aegsasti, et viimasel hetkel palju tööd poleks. Kui esitate majandusaasta aruande õigeaegselt, annate partneritele signaali, et olete usaldusväärne ettevõtja. Aruanne on ka väga vajalik selleks, et riik saaks koostada õiget statistikat ning suunata näiteks toetused sinna, kus neid on vaja.

Miks see kõik oluline on?

Eestis on palju tublisid hakkajaid ettevõtjaid, keda tuleb aina juurde. Kui 2018. aastal  registreeriti pea 23 300 uue äriühingu ja füüsilisest isikust ettevõtja, siis 2020. aastal ulatus arv juba üle 24 700.

Rahandusministeeriumi üks oluline ülesanne usaldusväärse ja läbipaistva majanduskeskkonna loomine ning hoidmine. Selle eelduseks on korrektne ja õigeaegne informatsioon kõikide ettevõtete kohta.

Kui riigini jõuab õige info, sealhulgas läbi majandusaasta aruannete, on õige ka statistika, mida kasutab iga ettevõtja oma äritegevuses. Riik teab, mis sektoril läheb paremini ja kellel on seis kehvem – nii jõuavad toetused sinna, kuhu neid on päriselt vaja. Kui riigini jõudvad andmed on vigased, ei pruugi ka abi jõuda õigesse kohta.

Õige pildi saamiseks on tähtis iga ettevõte. Kui esitate majandusaasta aruande õigeaegselt, annate  oma panuse sellesse, et Eesti riik ja majandus toimiks ning meie majanduskeskkond oleks usaldusväärne ning Eesti vastu tunneksid huvi investorid nii kodumaalt kui mujalt maailmast.

Mis kasu on elanikul omavalitsuse rahast?

Ära räägi mulle oma väärtustest. Näita oma eelarvet ja ma ütlen, et mis su väärtused on.
Joe Biden

Andrus Jõgi
kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna nõunik


Kui kõigi 79 omavalitsuse 2020. aasta kulud liita, teeb see kokku 2,46 miljardit eurot. See on niivõrd suur summa, et seda on enamikel meist raske hoomata.
Näiteks saaks selle eest ehitada kolm KUMU muuseumit, osta peaaegu 10 Tallinki MyStar laeva või omandada
umbes 14% Swedbank pangandus-kontsernist. Ilmselt on rahasummat lihtsam hoomata, kui mõelda: palju see teeb iga elaniku kohta kuus?


Omavalitsused kulutavad igas kuus ühe elaniku kohta 153 eurot. See jaotub väga paljude tegevuste vahel, kuid suurim osa ehk 71 eurot kuus kulub haridusele. Sellest 23 eurot lasteaedadele, 43 eurot üldhariduse andmisele ning neli eurot noorte huvitegevuseks. Hariduskulud moodustavad pea poole omavalitsuste kogukuludest. Kuigi 23 eurot kuus lasteaiale ühe elaniku kohta tundub väike summa, siis ühe lasteaialapse kohta teeb see ca 430 eurot kuus (millest elanik kattis tasudena keskmiselt 11%). Teisel kohal on majandusvaldkond, kus 10 eurot kulub kohalike teede hoiuks ning seitse eurot ühistranspordile. Ülejäänud osas edendatakse turismi ning rahastatakse teadus- ja arendustegevusi.

Loe edasi »

Kuidas saaks korrastada pakenditurgu?

Velda Buldas, tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna peaspetsialist

Viimastel kuudel on mitmed autorid kirjutanud artikleid pakendite ja jäätmete teemal. Nendest jääb kõlama, et kellelgi ei ole Eestis ülevaadet turule suunatud tegelikest pakendikogustest ega pakendijäätmetega toimuvast, et turu järelevalve on nõrk ning statistika, millele tugineb iga-aastane ringlusse võtmata pakendil põhinev omavahendi makse Euroopa Liidu ühiskassasse, lonkab oma alusnumbrites. Ei ole selge, kas õiglaseks summaks on ikka 23,6 miljonit või peaks see summa olema suurem või väiksem ning kas õiglane oleks koguda see kokku valdkonnast või tuleks summa katta riigi muudest tuludest.

Sellisena maalitud pilt pakendivaldkonna kohta ei tekita usaldust ei riigi ega ka valdkonnas tegutsevate ettevõtete vastu. Kahjuks tuleb tõdeda, et riigil ei ole täna täit selgust turule suunatud pakendite kogumassi ega ka ringlusse võetud tegelike pakendikoguste kohta ning et järelevalve turu üle on nõrgavõitu. Püüan järgnevalt selgitada, miks on turule suunatud pakendite kogumassi kohta kaks oluliselt erinevat hinnangut ning miks järelevalve turule suunatud ja ringlusse võetud pakendikoguste üle on praeguste regulatsioonide alusel keeruline. Artikli lõpuosas pakun välja ühe võimaluse, kuidas riigi ja ettevõtjate koostöös saaks olukorda oluliselt parandada.

Loe edasi »

II sambaga liitumine ja I samba pension

Tõnu Lillelaid, kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist

Eesti riiklik pension koosneb I ja II sambast. Mõlemat finantseeritakse sotsiaalmaksust, mistõttu I samba pensioni suurus sõltub osaliselt sellest, kas inimene on II sambaga liitunud või mitte. Järgnevalt vaatame, kuidas on I samba pensioni suurus seotud sotsiaalmaksuga ja II sambaga liitumisega. See seos on oluline just II samba reformi valguses, kus enne otsuste tegemist, olgu see siis II sambast lahkumine, maksete peatamine või II sambaga liitumine, on kasulik mõista otsuse mõju pensioni suurusele. Blogipostitus keskendub eelkõige pensionivalemist tulenevatele mõjudele ja tuleviku prognoose otseselt ei vaadata.


Loe edasi »

Digipöörde nõuete uurimine tõi konkursil auhinna

Arvestusala uurimustööde konkursil parima finantsarvestust käsitleva töö auhinna võitnud Leila Joosepson uuris Eestis kasutatavate raamatupidamise tarkvarade vastavust digipöördest tulenevatele nõuetele ja ootustele.  

Tallinna Tehnikakõrgkooli teenusmajanduse instituudi majandusarvestuse eriala lõpetanud Leila Joosepsoni lõputöö eesmärk oli hinnata Eestis kasutusel olevate raamatupidamise tarkvarade vastavust infotehnoloogia hüppelisest arengust tulenevatele nõuetele ja ootustele. 

Leila Joosepson
Loe edasi »

Üksi saab kiiremini, ühiselt kaugemale

Sulev Valner
regionaalhalduspoliitika osakonna nõunik

Euroopa mõistes on keskmine Eesti kohalik omavalitsus pärast 2017. aasta haldusreformi juba küllaltki suur. Mitte veel kõige suurem, aga selgelt suuremate poolel. Kas see tähendab, et suuremaks ühinenud omavalitsuste vahel polegi nüüd enam vaja erilist koostööd, igaüks saagu ise edaspidi kõigega hakkama?

Ilmselt päris nii ikka ei ole. Ka keskmisest suuremad linnad ja vallad pole üksi nii suured ja nii tugevad, et teha kõike parimal viisil üksinda. Ei meil ega teistes riikides.

Meie keskmine omavalitsus on Euroopa mõistes täiesti võrreldav, näitavad andmed (Tabel), mida tõi oma ettekandes sel nädalal elektrooniliselt peetud rahvusvahelisel omavalitsuste koostöö konverentsil välja OECD analüütik Maria-Varinia Michalun.

Loe edasi »

Kuidas teha ettevõtte aruanne informatiivsemaks?

Arvestusala uurimustööde konkursil magistri- ja doktoritööde kategoorias parimaks pärjatud töö, Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud Vaiva Kiaupaite-Grušniene doktoritöö analüüsis rahakäibe aruannet ja selle ajalugu ning pakkus välja mudeli, mis võimaldab seda informatiivsemaks teha. 

Kuigi rahavoogude ehk rahakäibe aruanne on ettevõtete aruandluses nüüdseks kohustuslik olnud üle 30 aasta, on isegi rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite koostajad möönnud, et rahakäibe aruandele pole kaua aega tähelepanu pööratud, märgib autor. Seda hoolimata asjaolust, et möödaniku rahakäive võimaldab edaspidist paremini prognoosida kui kasum ja rahakäive on vähem manipuleeritav kui tekkepõhised näitarvud.

Vaiva Kiaupaite-Grušniene ütles allpool avaldatud intervjuus, et arvestusala uurimistööde konkurss on vajalik, kuna aitab muuta raamatupidamise valdkonda huvitavamaks, kummutades paljude inimeste eelarvamusi. 

Vaiva Kiaupaite-Grušniene (keskel) koos oma töö juhendajate Lehte Alveri ja Jaan Alveriga.
Loe edasi »

Kümme asja, mida võiks teada II samba reformist

Siiri Tõniste, kindlustuspoliitika osakonna juhataja

Kui uudised II samba reformist on su pea pulki täis ajanud, siis siin on kümme esmast asja, mis võivad su jälle järje peale aidata. Detaile on kaugelt rohkem, kui kümnesse punkti ära mahub, seega ära piirdu vaid ajalehest loetu või sõbralt kuulduga. Külasta kindlasti ka oma kodupanga või pensionikeskus.ee lehekülgi ning mõtle läbi, mis on sulle parim.

Loe edasi »

Spaade finantsseisu uurimine tõi võidu konkursil

Arvestusala uurimustööde konkursil parima bakalaureusetöö auhinna võitnud Tartu Ülikooli majandusteaduskonna lõpetanud Liisbet Rannast uuris oma töös 27 Eesti spaaettevõtte finantstulemuslikkust aastatel 2009-2018. 

Liisbet Rannast

Muu hulgas järeldas ta töös, et analüüsitud andmete põhjal asuvad kõige paremate finantstulemustega spaaettevõtted Lääne-Eestis. Kuid ühtlasi märkis autor, et tulevik on koroonakriisi tõttu prognoosimatu. Kogu tööd on võimalik lugeda siit.

Liisbet Rannast ütles allpool avaldatud intervjuus, et tema hinnangul on arvestusala uurimistööde konkurss väga tore ja vajalik ning paljudest neist konkursile esitatud töödest on kasu valdkonna arenguks. 

Loe edasi »