Rahatarkuse edendamises tahab riik olla suunanäitaja, et toetada Eesti elanikke teadmiste ja oskuste omandamisel. Sellest, mida tahetakse saavutada 2030. aastaks ja kuidas selleni jõutakse, kirjutab rahandusministeeriumi rahatarkuse spetsialist Bret Klemm.  

Uut hoogu Eesti elanikkonna rahatarkuse edendamisele annab värskelt valminud „Rahatark Eesti. Eesti elanike rahatarkuse edendamise strateegia aastateks 2021–2030“ ja tegevuskava. See on jätk eelmisele, 2013.–2020. aasta strateegiaprogrammile.  

Vastvalminud strateegial on kolm peamist eesmärki: rahatarkus peab olema kättesaadav kõigile, seda kasutatakse igapäevaelu otsuste tegemisel ja toetav keskkond julgustab seda kasutama. Kõiki neid eesmärke toetavad mõõdikud ja tegevusplaan, mida uuendatakse iga 1–2 aasta tagant. Väga tähtis osa nende eesmärkide saavutamisel on koostöö avaliku, era- ja kolmanda sektori partneritega, kelle kaasabil saavad need tegevused võimalikuks.

Kõigile kättesaadav rahatarkus

Selleks, et rahatarkus aina enam leviks ja seda kasutataks, peab see olema võimalikult laialdaselt kättesaadav ja seda kogu inimese elu vältel. See tähendab, et rahatarkust peab õpetama süsteemselt juba alates lasteaiast, kogu koolitee jooksul ja õppevõimalused peavad olema loodud ka täiskasvanud inimestele.

Sama oluline on õppematerjalide ja täiendõppevõimaluste olemasolu õpetajatele, kes saavad rahatarkuse teemasid kõikides õppeainetes oma tundides lõimida. Praegu õpetatakse rahatarkusega seotud teemasid inimese- ja ühiskonnaõpetuses ning ettevõtlus- ja majandusõppe valikaine raames. Lõiminguvõimalused on olemas aga igas aines: tehnoloogiaõpetuses, keeleõppes, matemaatikas, geograafias, tööõpetuses jt õppeainetes. Samas oleneb rahatarkuse õpetamine väga palju õpetajate enda huvist ja motivatsioonist, seega on tähtis keskenduda ka nende toetamisele. Näiteks on esimest aastat koos käimas õpetajate mentorklubid, kus eksperdid õpetavad õpetajatele rahatarkuse eri aspektidega seotud teooriat ja õpetajad saavad omavahel suheldes mõtteid, kuidas saadud teadmisi õpilastele edasi anda. Edaspidi on plaan tekitada sellised mentorklubid igasse maakonda. Süsteemselt uuendatakse ka olemasolevaid õppematerjale ja luuakse uusi materjale, sh lasteaedadele.  

Igapäevaelu otsuste abimees

Rahatarkus võiks olla inimestes nii juurdunud, et sellega arvestataks igapäevaelu otsuste tegemisel. Selleks, et saavutada elus soovitud eesmärgid ja heaolu, on tähtis planeerida finantsiliselt oma elu nii lühi- kui ka pikaajaliselt: mida tahad teha ja saavutada ühe, viie või 30 aasta pärast? Kui planeerid oma tegemisi ja tead sissetulekut, siis saad teadlikult ka otsustada, milline saab olema Su elukvaliteet pensionieas.

Strateegia eesmärk on ka, et inimesed teadvustaksid regulaarse raha kõrvalepanemise ehk puhvri olemasolu vajalikkust. Eriti on seda näidanud ootamatult saabunud Covid-19 kriis: keerulisem on olnud neil, kellel ei olnud vajalikku säästupuhvrit ja vähendati palka või töökoormust. Rahapuhvri olemasolul saab teha ka vabamaid valikuid, näiteks sobimatu töökoha vahetusel, või kergemalt hingata ootamatuste korral, näiteks kui ilmneb mõni kulukam terviseprobleem, kaob töökoht või läheb katki kodumasin. Kui rahaline puhver on olemas, ei teki ka sundust kiiresti ja ootamatult võtta laenu. Hea oleks ka teadvustada, et kui asja ei saa kohe välja osta, ei tasu seda ka laenuga võtta, v.a mõned erandid, näiteks kodu ostmine pangalaenuga. Samas tasub enne pangalaenu võtmist ning ka teiste toodete ja teenuste tarbimist erinevaid pakkumisi omavahel võrrelda ning valida soodsaim ja parimate tingimustega teenus.

Kui aga on laenu tasumisega satutud raskustesse, oleks hea, kui võlanõustamisteenus on kättesaadav kõigile. Kahjuks ei ole see veel nii laialt levinud, samuti ei julgeta alati võlanõustaja poole pöörduda valehäbi tõttu või kuna ei usuta teenuse tõhususse. Järgmiste aastate eesmärk on muuta võlanõustamisteenus kättesaadavamaks. Pikemas perspektiivis võiks olla eesmärgiks selline riik, kus täiturid, inkassoteenused ja ka võlanõustajad jäävad töötuks, sest inimesed ei satu raskustesse – nende rahaasjad on lihtsalt nii korras.

Kui rahaasjad on korras, säästupuhver loodud ja piisavalt teadmisi hangitud, tasub oma olemasolevat vara hoidmise või kasvatamise eesmärgil investeerida. Selleks peab olema piisavalt teadmisi, julgust ning ka mugavaid, taskukohaseid ja lihtsaid võimalusi. Lähiaastatel on plaanis mh analüüsida investeerimiskontode senist kasutamist, et muuta seda süsteemi veelgi atraktiivsemaks. Samuti on plaan analüüsida ja teha ettepanekuid, kuidas motiveerida inimesi kasutama maksusoodsaid pikaajalise investeerimise võimalusi kogumispensionide raames.

Inimesi on ka vaja julgustada tegelema ettevõtlusega ning anda neile teadmisi, kuidas alustada ja kust leida oma ettevõtte kasvatamiseks puuduolevaid ressursse, kui isiklikest enam ei piisa.   

Keskkond peab rahatarku tegevusi toetama

Peale selle, et inimene peab ise oma otsuste eest vastutama, peavad ka teenusepakkujad olema vastutustundlikud ja lähtuma klientide heaolust. Järgmiste aastate eesmärk on mh luua lahendused, mis toetavad vastutustundlikku laenamist nii teenusepakkuja kui ka inimese vaates, et mõlemad teaks, millised on inimese kohustused enne, kui ta võtab uusi. Samuti on plaan luua finantsteenuste vaidluste kohtuvälise lahendamise süsteem.

Väga tähtis on ka see, et inimesed tunneksid ära finantspettuseid. Selle jaoks on plaanis koostöötegevused finantspettuste ennetamiseks ja elanikkonna teavitamiseks.

Koostöö partneritega

Meie partnerid on juba aastaid meiega rahatarkuse teemadel kaasa mõelnud, seda oma tegevusvaldkonna kaudu edendanud ja erinevaid algatusi teinud. Kohtume kõik koos kord aastas, et teha kokkuvõtteid strateegia tegevusplaani tegevuste täitmisest ja leppida kokku järgnevate aastate tegevused, mis viivad lähemale strateegia eesmärkide täitumisele – rahatargale Eestile. Vahepealsel ajal toimuvad ümarlauad erinevate temaatiliste ja valdkondlike töögruppidega.

Loodud koostöövõrgustik on rahatarkuse edendamise suurimaid trumpe Eestis, sest ühises koostöös on juba sündinud palju häid projekte ja sünnib veelgi. Täname kõiki partnereid, kes osalesid strateegia väljatöötamise juures ja oma töistes tegevustes aitavad kaasa rahatargema Eesti visiooni elluviimisele!

Finantskirjaoskus ehk rahatarkus on oskuste, teadmiste, hoiakute ja käitumise kogum, mis on vajalik arukate otsuste tegemiseks rahaasjades ja oma pere majandusliku heaolu tagamiseks.

Loe pikemalt strateegia ja 2021.-2022. aasta tegevusplaani kohta rahandusministeeriumi kodulehelt.