Kuidas investeeringuid targemini juhtida?

Joonas Pärenson, rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik

Kas te teadsite, et igal aastal läheb investeeringuteks ligikaudu 10 protsenti Eesti riigieelarvest, mis on kokku peaaegu lausa üks miljard eurot? Praegu riigikogus menetletavas 2019. aasta riigieelarve eelnõus on investeeringuteks kavandatud 988 miljonit eurot.

Investeeringute abil rajame uut koolivõrku, ehitame teid ja sildu, loome uusi infotehnoloogilisi lahendusi, edendame ettevõtlust ja palju muud. Investeeringutega püüame suurendada majandusaktiivsust ning lahendada olulisi ühiskondlikke probleeme. Pikemas vaates aitavad investeeringud haridusse, tervishoidu ning teadus- ja arendustegevusse tõsta meie kõigi elatustaset.

Selleks, et suurendada investeeringute tootlikkust ehk saada sama raha eest rohkem, on rahandusministeerium koostöös Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF) asunud hindama Eesti avaliku sektori investeeringute juhtimise tõhusust.

Ebatõhusa investeeringute juhtimise tõttu kaotavad riigid keskmiselt 30 protsenti  investeeringute tootlikkusest, selgub IMFi 2015. aasta juunis avaldatud uuringust avaliku sektori investeeringute tõhusamaks tegemise kohta (Making Public Investment More Efficient, IMF Board Paper, June 2015).

Koostöös IMFiga hakkab rahandusministeerium täpsemalt uurima, kuidas on lood Eestis ja mida saaksime paremini teha. Soovime hindamisega teada saada, mis on Eesti riigi avaliku sektori investeeringute juhtimise parenduskohad ja kuidas me paistame silma rahvusvaheliselt. Raport koos IMFi soovitustega Eestile valmib 2019. aasta alguses. Kirjutame sellel teemal juba pikemalt, kui meil on käes raport koos konkreetsete soovitustega.

Mida hinnatakse?

Hindamise raames analüüsime 15 institutsiooni toimimist (vaata joonist 1). Need kujundavad avaliku sektori investeeringute otsustamist kolmes etapis:

  1. jätkusuutlike investeeringute planeerimine kogu avalikus sektoris;
  2. investeeringute jaotamine õigetele sektoritele ja projektidele (eeldab kõikehõlmavat, ühtlustatud ja keskpikka planeerimist ning objektiivseid kriteeriume projektide hindamiseks ja valimiseks);
  3. projektide rakendamine (püsimine etteantud aja ja eelarve piires, projektide seire ja hindamine).

 

 

 

 

 

 

 

 

Joonis 1. Avaliku sektori investeeringute juhtimise süsteemi hindamise raamistik
Allikas: IMF

Kes soovib rohkem lugeda IMF-i avaliku sektori investeeringute juhtimise süsteemi hindamisest (Public Investment Management Assessment ehk lühendatult PIMA), tasub vaadata IMFi lehele.

Kes soovib täpsemalt teada, kuhu investeerib Eesti riik aastatel 2019–2022, siis tasub lugeda riigieelarve eelnõu seletuskirja lisa 5 (lk 226–232), mis on kättesaadav rahandusministeeriumi koduleheküljel. Kuna riigikogu pole veel 2019. aasta eelarvet vastu võtnud, võib investeeringute nimekirja tulla muudatusi.

Kohustuslik kogumispension: demograafia väljakutsed

Tõnu Lillelaid, rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist 

Proloog

Käesolev postitus on esimene osa II samba teemalistest artiklitest, mis selgitavad seniste pensionipoliitiliste otsuste tagamaid Rahandusministeeriumi vaatevinklist. Samuti on kavas avada pensionisüsteemi tuleviku väljavaateid ning seda peamiste pensionipoliitika elementide valguses, mille üle on tekkinud viimasel ajal meedias elav arutelu. Demograafia, tootlus, pensioni suurus ja väljamaksed väärivad kindlasti kõik eraldi käsitlust, nagu ka mõned teised teemad. Seekord aga keskendume demograafiale.

Kui paljud Eesti inimestest julgevad suure summa peale kihla vedada, milline on järgmisel kolmel aastal täpne majanduskasv, tootlus või intressimäärad? Ilmselt on isegi ühe leidmine keeruline, kuna tulemust on lihtne juba lähiaastatel kontrollida. Aga millised on demograafia, majanduskasvu ja fondide tootluse numbrid 30, 40, 50 või enama aasta pärast? Eeldatavasti kasvab määramatus kordades, kuna väikeses avatud majanduses peab arvestama tegureid alates meditsiini saavutustest kuni Aasia/Aafrika migratsiooni ja majandusarenguni.

Meediat lugedes selgub aga, et on olemas selgeltnägijad, kes teavad täpselt, mitu eurot on 2060. aastal keskmine pension, kui kiiresti kasvab Eesti majandus ja milline on protsendipunkti pealt pensionifondide tootlus järgmistel aastakümnetel. Rahandusministeeriumi ametnikud kahjuks nii võimekad ei ole. Meie lühiajalised prognoosid on siiski kõigest ennustused, rääkimata veel aastakümnete pikkustest prognoosidest.

Demograafiast tulenevad valikud

Määramatusega kaasnevad riskid ja parim viis nendega võitlemiseks on nende maandamine. Pensionisüsteemide üheks suurimaks riskiks (aga ka võimaluseks) on demograafia. Kui suur on täpselt demograafiline risk ehk siis risk, et töötajate ja pensionäride suhtarv üha halveneb? Kahjuks me ei tea seda täpselt, vaatamata isegi sellele, et demograafia on pikaajaliselt suhteliselt lihtsasti prognoositav. Kui me teaksime, siis ei kujutaks demograafia endast ka riski. Vaadates, kuidas on viimastel aastakümnetel muutunud demograafilised prognoosid erinevates riikides, on näha, et arenguid on pidevalt alahinnatud. Näiteks kasvõi alltoodud UK prognoosid meeste oodatava eluea kohta, kus iga järgmine prognoos muutub pensionisüsteemi jaoks järjest ebasoodsamaks jäädes sellegipoolest alla päris elule. Seega demograafiline määramatus on kindlasti olemas.

Joonis 1. „UK erinevatel aastatel tehtud prognoosid meeste oodatava eluea kohta“

Allikas: UK Office of National Statistics

Demograafilisi olukordi võib pensionisüsteemi vaatevinklist liigitada kolmeks: vananev, noorenev ja stabiilne rahvastik. Vananeva rahvastiku korral tööealiste arv kahaneb võrreldes pensioniealiste arvu kasvuga ning nooreneva puhul vastupidi.

Pensionisüsteeme on olemas kahte liiki – jooksvalt finantseeritav (näiteks Eesti I sammas) ja kogumispension (näiteks Eesti II sammas) ning nende kombinatsioonid. Nende süsteemide finantseerimisskeemi kirjeldab lihtsustatult alljärgnev joonis. Jooksvalt finantseeritava pensioni korral maksavad sama perioodi töötajad pensioni sama perioodi pensionäridele ja kogumispensioni korral koguvad pensionärid endale ise pensioniraha.

Joonis 2. „Rahvastikupüramiid 2013 ja 2060 aastal, joontega on näidatud, kes maksavad/koguvad kellele pensioni“

Allikas: rahandusministeerium, autori arvutused

Aastatuhande vahetusel jõuti Eestis arusaamisele, et riikliku pensionisüsteemiga senisel kujul jätkates ei suudeta tulevikus tagada enam 40% pensioni ja palga suhet. Töötajate arvu vähenemine ja pensionäride arvu suurenemine (vananev rahvastik) toob kaasa olukorra, kus tänase 2 töötaja asemel on tulevikus 1,3 töötajat ühe (vanadus)pensionäri kohta. Seepärast otsustati arenenud riikide eeskujul maandada demograafilisi riske kogumispensioniga. Osa sotsiaalmaksust suunati kogumisse ja kuna arvutused näitasid, et ainult 4% säästmisest ei piisa demograafia riskide leevendamiseks, on vajalik ka lisasääst 2% näol (ehk isiku 2% kogumispensioni makse). Lisasäästu tekitamine ei ole siiski kogumispensionist kui sellisest tingitud, vaid asjaolust, et riiklik pensionisüsteem oli muutumas jätkusuutmatuks. Nii või teisiti tulnuks seega kas suurendada makse (sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa) ja/või tõsta pensioniiga, et demograafia riskidega toime tulla.

Joonis 3. „Riikliku pensioni jagamine jooksvalt finantseeritavaks pensioniks ja riiklikuks kogumispensioniks“

Allikas: autori koostatud

Tagantjärgi tarkusena ei oleks pidanud tänast II sammast nimetama kohustuslikuks kogumispensioniks, vaid hoopis riikliku pensioni kogumisosaks. Tundub, et nimetusest tulenevalt võrreldakse Eesti I samba kogumisosa (II sammast) teiste riikide täiendavate pensioniskeemidega (näiteks UK tööandjapensioniga, mis on Eesti pensionisüsteemis paralleel pigem III sambaga). Samuti on inimestel tekkinud ootus, et II samba raha võib kasutada kohe jooksvateks kuludeks, samas kui riikliku pensioni jooksvalt finantseeritavale osale sellist ootust millegipärast ei teki. Tõenäoliselt oleks saanud kogumisskeemi disainida ka selliselt, et selles puuduks otsene läbipaistev personaalne seos pensionivaraga. Sellise seose tekitamisega aga loodeti, et isiklikum lähenemine suurendab inimeste huvi oma tuleviku vastu ja nad on valmis oma pensionisse rohkem panustama ja säästmist suurendama.

Pensionisüsteemide rollijaotus

Ilmselt vajab täiendavat selgitamist, kuidas ja millal saab kogumispension pakkuda pensionisüsteemile suuremat lisandväärtust ja millal on jooksvalt finantseeritav pension parem. Juba eelnevast lausest saab järeldada, et kogumispension ei ole võluvits, mis lahendab kõik probleemid. Kui kogumispensioni ja jooksvalt finantseeritud pensioniskeemi summaarsed sissemaksed on võrdsed, siis olukorras, kus maksulaekumise kasv ja tootlus on võrdsed, on paratamatult mõlemast süsteemist summaarsed väljamaksed võrdsed – raha ju kuskilt juurde ei teki.

Joonis 4. „Sissemaksete ja väljamaksete võrdus, mis kehtib kui vaatame pensionisüsteemi alates loomisest kuni selle lõppemiseni“

Allikas: autori koostatud

Üks II samba kriitikutest, Kristjan Järvan, tegi aga põhimõttelise vea väites, et joonisel 4 toodu kehtib igal ajahetkel sõltumata demograafilisest olukorrast – see väide ei arvesta aga pensioniskeemide elementaarsete põhialustega. Kui jälgida tähelepanelikult Kristjan Järvani argumente erinevates diskussioonides, on näha, et see on tema teooria üks põhialustest. Näiteks on sellist eeldust kasutatud siin artiklis esitletud tulemustele viinud arvutustes.

Tegelikkuses pakuvad kogumispension ja jooksvalt finantseeritav pension võrdsete kasvude korral erinevates demograafilistes olukordades erineva suurusega pensione. Ehk teisisõnu kehtib Joonis 4 üksnes siis, kui demograafiline olukord on kogu aeg neutraalne või kui me vaatame perioodi alates pensionisüsteemi loomisest kuni selle lõppemiseni (süsteem suletakse või rahvastik hääbub nullini). Ja ka viimasel juhul tuleb vaadata kõiki sissemakseid ja väljamakseid kogupensioni süsteemi eluea jooksul – sisuliselt räägime sadadest aastatest.

Kogumispensioni ja jooksvalt finantseeritava pensioni eeliseid saab lihtsustatult võrrelda kahe suhtarvu abil. Esimeseks suhtarvuks on sissemaksete tegijate (töötajate) ja väljamaksete saajate (pensionärid) suhe ning teiseks keskmise kogumisperioodi pikkuse ja keskmise väljamaksete perioodi pikkuse suhe. Toon nende kõnekuse kohta väga lihtsustatud näite. Eeldatud on, et sotsiaalmaksu laekumine (oluline I sambas) ja tootlus (oluline II sambas) on võrdsed. Oletame, et jooksvalt finantseeritavas pensioniskeemis on üks pensionär ja kaks töötajat (seega esimene suhtarv on 2). Kummagi töötaja eest laekub sotsiaalmaksu 1 euro ning seega saab pensionär jooksvalt finantseeritavast skeemist pensionit 1+1=2 eurot. Kogumispensionis panevad kõik töötajad igal aastal kõrvale 1 euro ja niimoodi 40 aastat (kokku koguneb igaühele 40 eurot). Väljamakse tehakse samadele kogujatele, kui neist saavad kunagi pensionärid. Keskmine väljamakse periood on kogumispensionis 20 aastat (seega teine suhtarv on samuti 2) ning iga-aastane pension on seega samuti 40/20=2 eurot. Sõltuvalt kumb suhtarv on suurem, selle võrra suurem on ka vastava skeemi pension. Joonisel 5 on toodud töötajate ja pensionäride suhtarvu prognoos (kõverjoon) võrreldes kogumisperioodi pikkuse ja väljamaksete perioodi pikkuse suhtega (sirge joon). Joonise lihtsamaks lugemiseks on jooned teisendatud kujule, kus kogumisperioodi pikkuse ja väljamaksete perioodi pikkuse suhtarv on konstantne ja muutub ainult töötajate ja pensionäride suhtarv. Samuti on esimestel aastakümnetel eeldatud, et II sammas toimib juba n-ö täisvõimsusel (ehk II samba kogumisperioodid on liitunutel ca 40 aastat), vastasel juhul ei oleks alguses suhtarvud võrreldavad.

Jooniselt on näha, et lähiaastatel demograafia veel soosib jooksvalt finantseeritud skeemi, kuid paarikümne aasta pärast, kui praeguse parima teadmise kohaselt langeb töötajate ja pensionäride suhe 1,3-le, hakkab olukord pöörduma. Arvestades aga näiteks prognooside pidevat muutumist, võib see suhe olla ka veel märksa kehvem. Siiski, kui nüüd fantaseerida ja loota, et demograafiline olukord tulevikus paraneb, siis järgmisel perioodil muutub olukord jälle vastupidiseks jne. On aga võimalik, et demograafia ei pruugigi muutuda jooksvalt finantseeritava pensioniskeemi jaoks enam kasulikuks ja nii säilitab oma eelise kogumispension, seda kuni Eesti rahva kadumiseni.

Joonis 5. „Kogumispensioni ja jooksvalt finantseeritava pensioni eelised erinevates demograafilistes olukordades“

Allikas: autori arvutused

Kui jooksvalt finantseeritava pensioni ja kogumispensioni vahendid kasvavad võrdselt, mängib demograafia seega väga olulist rolli pensioni suuruse kujunemisel. Näiteks selle sajandi teises pooles võimaldaks kogumispension umbes 30% kõrgemat pensioni kui jooksvalt finantseeritav pension (viimaste prognooside kohaselt). Või teistmoodi väljendades  kui kogumispensioni kumulatiivne tootlus on suurem 70 protsendist sotsiaalmaksu laekumise kumulatiivsest kasvust, saab kogumispensioniga kõrgema pensioni kui jooksvalt finantseeritud pensioniga. Järgmistel aastakümnetel (aastad 2100+) võib aga olukord olla vastupidine. Detaile, millega arvestada, on küll palju, kuid selline on üldprintsiip.

Joonis 6. „Jooksvalt finantseeritava pensioni erinevus (%) kogumispensionist joonisel 5 esitatud demograafilistes olukordades“

Allikas: autori arvutused

Tulles korra tagasi Kristjan Järvani eelduse juurde – kuigi ta on omavahelistes aruteludes tunnistanud, et eksis oma arvutustes, toimub avalikkusele endiselt sõnumi edastamine, et kogumispension ei saa pakkuda kumulatiivselt suuremat pensionit võrdsete kasvude korral. Väitesse on seega juurde lisatud vaid sõna „kumulatiivselt“, mis tundub pisiasjana, kuid on sisult väga oluline. See väide ei ütle seega mitte midagi vananeva rahvastiku olukorras pensioni suuruse kohta mõnekümne aasta pärast.

Milline on demograafia mõttes hea pensionisüsteem? Kui rahvastiku struktuur oleks stabiilne või muutus ühesuunaline, võiks valida ainult ühe finantseerimise liigi – vastavalt jooksvalt finantseeritava pensioni või kogumispensioni. Demograafia on siiski dünaamiline ja paratamatult ei suudeta kõike ette prognoosida, mistõttu on parim valik mõlema finantseerimise liigi kasutamine. Selleks võiks pensionisüsteem koosneda näiteks pooles ulatuses kogumispensionist ja pooles ulatuses jooksvalt finantseeritavast pensionist – sõltuvalt demograafia olukorrast on üks parem teisest ja vastupidi, kokkuvõttes need aga tasakaalustavad üksteist. Pea kõigis Euroopa riikides ongi ajalooliselt selline pensionisüsteem välja kujunenud – riiklik pension on jooksvalt finantseeritav ning seda täiendavad samas ulatuses kohustuslikud ja vabatahtlikud tööandja või personaalsed kogumispensioni skeemid. Eesti pensionisüsteemis on kogumisosa võrreldes arenenud riikidega veel selgelt liiga väike.

Kokkuvõttes

  • II sammas on riikliku pensioni (I samba) kogumisosa;
  • II samba kasulikkuse määratlemine ainult tootluse ja SKP kasvu võrdlusega on vale, arvestama peab ka kulubaasi muutust ehk pensionäride arvu. Tegelikult tuleb arvestada ka pensioniõiguseid ja nende muutust, kuid sellest teemast tuleb pikemalt juttu eraldi postituses;
  • Arvestades pensionäride arvu suurenemist, võib tootlus olla umbes 30% väiksem sotsiaalmaksu laekumise (või SKP) kasvust, et kogumispension (II sammas) oleks kasulikum jooksval finantseerimisel põhinevast pensionist (I sammas).

Iseteenindusportaal – bürokraatia vähendamise abivahend

Tuhanded töötajad, üks süsteem ja isetegemise võlu reformivad tugiprotsesse. Riigi Tugiteenuste Keskuse personaliteenuste osakonna juhataja Janika Terve ja riiginõuete osakonna juhataja Erki-Paul Ridal kirjutavad pikemalt, kuidas asutuste ülese süsteemi kasutuselevõtt reformis riigiasutuste tugitegevuste korraldust.  

Digiajastu fenomen on võimalus korraldada ise ja kiirelt oma asju, mida seni tegid teised Sinu eest. Kui oma asju korraldavad ise tuhanded saab muuta protsesse tervikuna. Seda võimalust on edukalt kasutanud riik, et korrastada oma tugisüsteeme. Riik jagas puhkuste, lähetuste, asendamise vormistamise ja töövahendite haldamise oma töötajate vahel ära, võttis kasutusele keskse majandustarkvara ning reformis kogu süsteemi paremaks.

Riigi ülesannete täitmiseks toimivad asutuste üleselt süsteemid, mille kasutusele võtmine on vähendanud märkimisväärselt bürokraatiat, töö hulka ning säästnud maksumaksja raha. Üks neist on riigitöötaja iseteenindusportaal (RTIP). Riigiasutuste rohkem kui 32 000 töötajat saavad nüüd sisestada igapäevaselt ise oma puhkuste, lähetuste, koolituste ja varade infot ning andmed liiguvad süsteemis läbi kooskõlastajate personaliarvestaja või raamatupidaja andmekogusse – majandustarkvarasse SAP. Kogu seda süsteemi toetab keskselt Riigi Tugiteenuste Keskus ja vabastab nii asutused nn tugitööst. Kuna tegemist on tuhandete töötajate andmetega, siis kokku tekib väga arvestatav kokkuhoid.

Puhkuste vormistamine ja haldamine on lihtsam kui eales varem

Puhkuste, lähetuste ja töövahendite haldamise protsessid olid paljudes asutustes veel hiljuti paberkandjal, andmeid sisestasid terve hulk personali- ja palgaarvestajaid ning raamatupidajaid või vormistasid osaliselt dokumendihaldussüsteemis, mis ei olnud ühendatud finants- või personaliarvestuse tarkvaraga. Seetõttu võttis kogu protsess palju aega ning tekitas lisatööd.

Kui varem pidid töötajad oma saadaoleva puhkuse jääki personaliüksusest küsima, siis iseteenindusportaalis on igal töötajal võimalik reaalajas saada ülevaade oma puhkuse kohta: vaadata millal ta viimati puhkas, mis ajaks on planeeritud järgmine puhkus ja kui palju on tal veel kasutamata puhkusepäevi alles. Puhkusetaotlust on lihtne täita ja  vajadusel saab juurde lisada nõutud dokumente.

Lisaks näeb RTIPis infot asendamiste kohta. Asenduse kokkuleppimine toimub puhkuse taotlemise kooskõlastusringis. Iseteenindusportaal pakub võimaluse igaühel tellida endale süsteemipoolseid meeldetuletusi puhkusele jäämise ja asendamise aja kohta. Puhkuse alusdokumendi vormistamine on ära jäänud, sest puhkuse taotluse esitamisel vormubki vajalik dokument.

Iseteenindusportaali kasutuselevõtt on võimaldanud asutustes lühendada puhkuste vormistamise ja kooskõlastamiseks vajalikke kooskõlastusringe ning viia puhkuste kinnitamise volituse tippjuhtide tasemest allapoole.

Personalitöötajate töö puhkuste vormistamisel on tänu iseteenindusportaalile samuti lihtsustunud. Enam pole vaja ajakava koostamisel lugeda kokku soovitud puhkuse päevade arvu ja jälgida, et sinna sisse ei langeks rahvuspüha ja riigipühade päevi. Samuti puudub vajadus kontrollida käsitsi asutuse poolt kehtestatud puhkuse kasutamise reegleid. Kõike seda teeb nüüd süsteem, mida on võimalik eelseadistada vastavalt oma asutuse vajadustele. Seadusega kehtestatud reeglid, mis kehtivad kõigile, on samuti eelseadistatud ja nende täitmist inimene eraldi jälgima ei pea.

2017. aastal genereeriti iseteenindusportaalis automaatselt ca 42 500 puhkusekäskkirja/korraldust. Varem tegid seda tööd asutuse personalitöötajad. Lisaks asutuste personalitöötajate töö vähenemisele on RTIP vähendanud Riigi Tugiteenuste Keskuse personaliarvestajate tööd.

Eelmisel aastal liikus riigitöötaja portaalist majandustarkvarasse SAP 154 825 puhkuseperioodi, mida varem sisestasid personaliarvestajad. Tabel annab ülevaate, kuidas on aastate jooksul kasvanud tegevus iseteenindusportaali puhkusemoodulis. Need numbrid on kasvanud ka tänu sellele, et asutuste personaliarvestus on toodud majandustarkvarasse SAP järkjärguliselt. RTIPi saavad kasutada ainult need, kelle andmed on majandustarkvaras SAP.

2013 2014 2015 2016 2017 2018 KOKKU
Puhkuseperioode 706 32 464 58 284 89 678 154 825 118 505 454 462
Kinnitusdokumente (PDF) 288 6 958 15 054 23 933 44 063 38 730 129 026

Koolitusspetsialistide töö on samuti kergem

Koolituste mooduli kasutuselevõtt lihtsustab oluliselt asutuse koolitusspetsialistide tööd, alates koolitussündmuse loomisest ja sihtrühmale kutsete saatmisest kuni töötajate koolitusele vormistamiseni ja peale koolitust tagasiside kogumiseni. 2018. aasta suvest saavad läbi iseteenindusportaali Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt avalikule sektorile pakutavatele koolitus- ja arendustegevustele (Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavad) registreeruda ka nende asutuste töötajad, kes ei ole liitunud riigi personali- ja palgaarvestuse andmekoguga.

Lähetuste vormistamise suurim võit on seotud kuluaruannete esitamisega

Varasemalt algas lähetuskulude aruande koostamine õige aruandevormi ülesleidmisest asutuse intranetist. Seejärel oli vaja see täita ning vahetu juhi ja kulujuhi poolt kinnitada, kuid kooskõlastusring võis olla veelgi pikem. Korrektset, kiiresti hoomatavat või töödeldavat ülevaadet, kus aruanded parajasti oma kooskõlastusringis asuvad, omasid vähesed. Kui kooskõlastused korjatigi kokku dokumendihaldussüsteemi menetlusringi kaudu, siis andmete jõudmisel raamatupidajani pidi tema need omakorda sisestama majandustarkvarasse. Iga täiendav andmesisestus tähendab aga eksimise võimalust. Lisaks tuli menetlusdokument varustada viitega majandustarkvara sisestusdokumendile, et vajadusel hiljem andmeid võrrelda.

Iseteenindusportaalis on lähetuste kooskõlastusringid sarnaselt puhkustele asutuse poolt eelseadistatavad ja igal ajahetkel on nähtav, millises staatuses on mingi lähetuskorraldus või kuluaruanne ning kelle juures on kooskõlastusjärg. Süsteem saadab peale lähetuse lõppemist kuluaruande koostamise meeldetuletuse, aruanne ise on juba süsteemi poolt eeltäidetud, aga vajadusel saab seda täiendada, sh lisada failidena kuludokumente.

Finantsarvestajate poolt vaadatakse andmed üle ja topeltsisestuse vajadust enam ei ole, sest RTIP saadab korrektsed andmed koheselt majandustarkvarasse.

Lähetuse andmete analüüsimine on terviklikum ja mitmekülgse

Varasemalt oli vaja näiteks auditi raames või lähetuste andmete analüüsimisel dokumendid paberkaustadest välja otsida. Kaustad aga olid mõnel juhul juba arhiivi jõudnud, kust dokumente otsisid arhivaarid.

RTIPi lähetuste moodulist on võimalik saada infot lähetustega seotud kogukuludest ning lähetuses viibitud perioodidest. Samuti on kättesaadavad sisuaruanded ja kuluaruanded koos kuludokumentidega. Dokumentide juurde tagasipöördumiseks tuleb käivitada vaid vastavad otsingud ja füüsilistesse arhiiviruumidesse polegi midagi enam hoidmiseks esitada.

Majanduskulude hüvitamise protsess on tõhusam

Asutustele on antud võimalus iseteenindusportaalis majanduskulude moodulis kasutusele võtta põhiliste hüvitatavate kululiikide vormid. Näiteks on eraldi vorm prillidega seotud kulude hüvitamiseks, isikliku auto kasutamiseks ja tervishoiukulude katmiseks. Tegemist on erineva sisuga kuludega, mille puhul võivad ka kooskõlastusringid erineda, aga RTIPis on seda võimalik iga vormi puhul eraldi eelseadistada.

Varade haldus on kolinud Exceli tabelist iseteenindusportaali

Paljude asutuste jaoks on olnud tööd lihtsustavaks sammuks varade mooduli kasutuselevõtt. Lisaks põhivarade arvestusele on see mõeldud väikevarade haldamiseks, näiteks mööbel, mitmesugune inventar, masinad ja seadmed või erivarustus.

Iseteenindusportaali varade moodulist saab ülevaate töötajate vastutusel olevatest varadest. Varahaldur saab teha varadega vajalikke toiminguid arvele võtmisest maha kandmiseni. Varade inventuur on samuti võimalik läbi viia RTIPis. Inventuuri lihtsustamiseks on olemas ribakoodide loomise funktsionaalsus. Varadele tuleb kleepida ribakoodid, mis kiirendab nende hilisemat tuvastamist elektrooniliste lugemisvahenditega – varade paikvaatluseks kuluv aeg on lühem ja vara kasutajat segatakse minimaalselt.

Kuhu edasi?

Iseteenindusportaali erinevate moodulite ülesehituse loogika ja ekraanivormid on püütud hoida võimalikult ühetaolised. Rahulolu küsitluste käigus on kasutajad andnud sellele kõrgeid hindeid. Paberkandjal dokumentide menetlemine on asendunud infovoogudel põhineva andme-edastusega, kooskõlastusringidest on parem ülevaade, arhiveerimine toimub süsteemis automaatselt ning olemas on liides majandustarkvaraga, mis tagab tervikuna ühekordse andmesisestuse.

Moodulite kasutuse ülevaade (protsent näitab kui paljud majandustarkvaras SAP olevatest asutustest mingit moodulit kasutavad) näitab selgelt, et iseteenindusportaali kasutatakse asutustes väga aktiivselt.

Kindlasti on süsteemis edasiarendamise võimalusi nii olemasolevate funktsionaalsuste osas kui ka uute moodulite lisamisel. Peatselt valmib puhkusemooduli täiendus, et saaks vormistada iseteenindusportaali kaudu ka töölt puudumisi, näiteks tervisepäevad, asutuste poolt lubatud puudmisi, osalemist kaitseväe õppustel jne. Järgmiseks peaks valmima isikuandmete haldamise mooduli arendus ja töösuete vormistamise moodul ehk tööle võtmised, üleviimised, vabastamised, tasude määramised jne.

Nii on Riigi Tugiteenuste Keskusel soov realiseerida iseteenindusportaalis asutuse pangakaartidega tehtud kulude aruannete esitamine – seda just eeltäidetud aruandena – selliselt, et tehtud kulude informatsioon laekuks regulaarselt pangast kaarditehingutena. Järgmise aasta alguseks peaks valmima puhkuste mooduli juurde võimalus vormistada ka teisi asutuse töökorraldusega lubatud puudumisi, näiteks tervisepäevi, vaba päeva kooliaasta alguse puhul jne või ka seadusega ettenähtud avaliku võimu teostamise õiguse peatumisi. Edaspidi on kavas arendada iseteenindusportaali isikuandmete ja töösuhte halduse moodul.

Kõigile meeldivat kasutajakogemust soovides!

 

 

Tegelikud juhid peavad hakkama tankistide kõrval vastutama

Taavi Juul,
RMi maksupoliitika osakonna peaspetsialist

Vastulauseks Eesti võlausaldajate liidu juhi Marie Rosina arvamusele on Rahandusministeerium veendunud, et maksukorralduse seaduse muudatus on ühiskonna huvides. See on mõjus vahend võitluses variisikutega, loob eeldused maksulaekumiste paranemiseks ja aitab ennetada maksupettusi.

Eelnõuga on kavas jõustada 2019. aasta jaanuarist muudatus, mille järgi võib maksukohustuslasele endale, tema seaduslikule esindajale, vara valitsejale või maksuesindajale lisaks maksuvõlga sisse nõuda ka isikult, kelle tahtliku, eesmärgipärase ja sihiliku tegevuse tulemusel on riigile põhjustatud maksukahju. Sellisel juhul vastutab tegelik juht tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Kindlasti ei saa maksuhaldur tulevikus seetõttu lihtsustatud korras mis tahes maksuvõla olemasolu korral valimatult vastutusele võtta isikuid, kelle puhul on maksukohustus tekkinud tavapärase ettevõtlusriski korral. Loe edasi »

Tegevuspõhine eelarve kui innovatsioon avalikus sektoris


Eneken Lipp, rahandusministeeriumi tegevuspõhise eelarve projektijuht

Iga euro tegevuspõhises riigieelarves on seostatud konkreetse elanikele või asutustele pakutava teenusega. Nii saame rohkem esile tõsta inimeste vajaduste täitmist ja tagada paremate teenuste osutamist. See aitab ka valitsusel paremini saavutada endale seatud eesmärke, kuidas Eesti elu paremaks muuta. Tegu on kogu maailmas silmapaistva innovatsiooniga avalikus sektoris, mille suurimad kasusaajad on Eesti elanikud.

Riigireformi üheks eesmärgiks on üleminek tegevuspõhisele eelarvele aastal 2020. Nagu Ringa Raudla Postimehe arvamusloos Tegevuspõhine eelarvestamine – kas imerohi riigi tegevuse parandamiseks?“ (28.6.2018) viitab, on tegemist ratsionaalse eesmärgiga muuta riiklike ülesannete täitmine tõhustamaks ning eelarve kodanikule ja otsustajale läbipaistvamaks. Selle saavutamiseks peame tagama avalike teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse ning seejuures kasutama riigi ressursse optimaalselt.

Loe edasi »

Andmete automaatse edastamise 21. sajandi tehnoloogia „Aruandlus 3.0“

Statistikaameti peadirektor Mart Mägi tutvustab projekti Aruandlus 3.0 eesmärke ja edusamme.  

Oktoobris 2015 kutsusid majandus- ja kommunikatsiooni-, ettevõtlus- ja infotehnoloogia-, rahandus- ja riigihalduse minister üles ettevõtlusorganisatsioone tegema ettepanekuid ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks. Üleskutsele reageerinud organisatsioonide ootused olid järgmised:

  • ettevõtjate koormust andmete esitamisel riigile tuleb väheneda;
  • ettevõtjatelt kogutakse vaid minimaalne hulk andmeid;
  • kord riigile esitatud andmeid ei või riik uuesti küsida;
  • andmete esitamine on lihtne ja mugav.

Loe edasi »

Kümme sammu bürokraatia vähendamiseks

Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna nõunik Nele Nõu 

Riik algatas bürokraatia vähendamise projekti, sest sujuv asjaajamine on ideaal nii kodaniku kui ametniku jaoks. Valitsus arutas selle algatuse esimesi vahetulemusi ja edasisi plaane. Rahandusministeerium kutsub jätkuvalt üles avaliku sektori asutusi teada andma tegevustest, mille raames asjaajamine on ebamõistlikult keeruline või andmete kogumine põhjendamatult kordav.

Loe edasi »

Valitsus andis rohelise tule muudatusele riigi kinnisvara juhtimises

Rahandusministeeriumi riigivara osakonna nõunik Veronika Ilsjan

Rahandusministeerium analüüsis riigi kinnisvarastrateegia rakendamist, sellega seotud probleeme ja pakkus välja muudatusettepanekud. Valitsus kiitis ettepanekud heaks ja toetas nendega edasi minekut.

Lühidalt kokku võttes on muudatuste sisu anda juurde otsustusvabadust riigiasutustele ja RKAS-ile ning parandada ülevaadet kinnisvarainvesteeringute vajadustest. 

Loe edasi »

Kas tõmmata punane joon läbi Eesti?

Magnus Urb, rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik

On tervitatav, et uue Euroopa Liidu eelarveperioodi eel on Eestiski seda puudutav debatt käivitunud. Küll aga seni veidi ühekülgsest aspektist – kuidas kavaldada tänast süsteemi üle nii, et Eesti saaks vaatamata oma üldisele jõukuse kasvule ELi eelarvest rohkem vahendeid.

Alustuseks peab siiski ütlema, et Eesti üks peamine prioriteet suvel algavatel läbirääkimistel Euroopa Liidu mitmeaastase eelarveraamistiku üle on saavutada, et regioonide arengutaseme tõustes vähendataks neile kasutada antavate struktuurivahendite mahtu võimalikult sujuvalt. Teiseks ei ole mingit põhjust oodata, et Euroopa Liidu eelarveprioriteetide loogika ja praegu kehtivad reeglid jäävad järgmiseks eelarveperioodiks muutumatuks. Meile oluline küsimus on, kuidas suurendada edu saavutamise võimalusi veel üsna ebamäärases kontekstis, kus Euroopa Liidu eelarveraamistik on tõsise surve all seoses ühe suurema netomaksja Suurbritannia lahkumisega ning uute eelarvelist panust vajavate väljakutsetega näiteks turvalisuse ja kaitse valdkonnas, mille ees ühiselt Euroopa Liidus seisame.

Läbirääkimistel peame arvestama ka teiste Eestile oluliste teemadega, nagu kogu Euroopa Liidu põllumeestele võrdsemate konkurentsitingimuste tagamine otsetoetuste taseme ühtlustamise kaudu. Samuti peame oluliseks piisava Euroopa Liidu toetuse tagamist kogu Euroopale oluliste suurte transpordi- ja muude infrastruktuuriprojektide elluviimiseks. Selliste oluliste projektide hulka kuulub inimeste ja kaupade liikumist hõlbustav Rail Baltic, mis moodustab ühe lüli Skandinaavia põhjaosa, Läänemere- ja Vahemeremaade vahelistes pikkades transpordikoridorides ja võib parandada ka Euroopa ja Aasia omavahelise kaubavahetuse võimalusi. Samuti on oluline Baltimaade elektrisüsteemide ühendamine Euroopa Liidu elektrisüsteemidega. Baltimaade energiasüsteemid on praegu sünkroniseeritud Venemaa ja Valgevene omadega. Sünkroniseerimine ELi elektrivõrkudega parandaks meie energiajulgeolekut ning vähendaks sõltuvust naaberturust, mis ei allu Euroopa ühise energiaturu reeglitele. Loe edasi »

Alkoholiaktsiisi laekumisest kainelt ja analüütiliselt

Kadri Klaos, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik
Sven Kirsipuu, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja

  • Alkoholiaktsiisi 55 miljoni euro suurusest alalaekumisest võrreldes 2017. aasta riigieelarve ootusega ligikaudu pool ehk 28 miljonit eurot laekus tegelikult 2016. aastal ja 2018. aastal aktsiisitõusu eel madalama aktsiisimääraga soetatud varude tõttu. See raha ei jäänud eelarvesse laekumata, lihtsalt laekumine jäi erinevasse aastasse.
  • Suvise aktsiisitõusu eel soetatud lahja alkoholi varud olid ootustest suuremad ja vana aktsiisimääraga alkoholi pikemaajalisem tarbimine vähendas 2017. aasta laekumisi ligikaudu 4 miljoni euro võrra.
  • Piirikaubandusest või tarbimise oodatust suuremast vähenemisest tulenev alalaekumine oli möödunud aastal ligikaudu 23 miljonit eurot.
  • Alalaekumine ootustega võrreldes ei tähenda automaatselt seda, et meetme mõju kokku on eelarvele olnud negatiivne.
  • Lisaks eelarve laekumise andmetele on oluline ära oodata andmed alkoholi tarbimise ning tervisekäitumise dünaamika kohta.

Alkoholiaktsiisi laekumine on olnud viimasel ajal teravdatud meedia tähelepanu all. Teema on leidnud laia kõlapinda – paljud inimesed tunnevad selle teemaga seotust, kas siis otseselt alkoholi tarbijatena või kaudsemalt, puutudes kokku alkoholismi varjukülgedega, nagu haigused, vägivald ja õnnetused. Enamiku inimeste isiklik kokkupuude alkoholiga on põhjustanud teema emotsionaalset käsitlust ja emotsioonid on kandunud ka eelarve laekumiste konteksti. Loe edasi »