Eesti rahandussüsteem peab olema aus ja puhas

Toomas Vapper, rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna juhataja

Põhjamaade pankadega seostatud rahapesukahtluste valguses sattus Eesti esimest korda pärast taasiseseisvumist olukorda, kus rahandusmaailmas mitmed küsisid endalt: kas väikeses ja diginutikas Eestis on riskide juhtimisega kõik korras?

Jättes sekundaarsena kõrvale küsimuse süüst, tuleb nentida, et kui me võimaldasime enda ärakasutamist sedavõrd suurel määral, siis riskid parimal moel juhitud ei olnud. Järelikult tuleb midagi ette võtta.

Praegused rahapesu tõkestamise süsteemid ei ole enam võrreldavad Danske juhtumi aegsetega. Ent rahapesu on pahede pahe: pestakse kuritegelikul teel kaaskodanikke pettes ja röövides saadud raha, seda pestes solgitakse ausat konkurentsi. Mingil määral jääb rahapesu igavesti alles, otsides teid, kuidas legaalsesse maailma imbuda. Riik seda sallida ei saa, peame sellele aina süsteemsemalt vastu astuma.

Siin ei räägi me ainult riigivõimust, vaid ka erasektorist ja igast kodanikust, kellel on oma lähtesuhtumises rahapesu tõkestamisse mängida kriitiline roll.

Juuni keskel võttis riigikogu vastu uuendatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muudatused, et tõhustada veelgi rahapesu vastast sisulist võitlust (vt Lisa).

Eestis muutub ka rahapesu tõkestamise institutsionaalne ülesehitus. Rahapesu andmebüroo viiakse politsei- ja piirvalveameti koosseisust eraldiseisva asutusena rahandusministeeriumi haldusalasse, nii et rahapesuvastane löögirusikas koondub poliitikakujundamise eest vastutava ministeeriumi alla. Tulemina peab kasvama Eesti võimekus siseriiklike riskihinnangute raames rahapesu riske strateegilisest vaatest operatiivselt hinnata ning hetkeolukorrale ja trendidele adekvaatselt reageerida. Lähiaastatel on see kriitilise tähtsusega suund, kuhu peame oma piiratud ressursse panustama.

Eeltoodu ning järelevalve- ja uurimisvõimekuste jätkuva tõstmisega teeb avalik sektor ära oma osa rahapesu tõkestamise efektiivsemaks muutmisel, aga sellest üksi ei piisa. Tõhusamaks rahapesu tõkestamiseks on vaja erasektori tuge – ja midagi enamat kui seadusemuudatuste praktikas ellu rakendamist.

Eestile on omane tulla keerulisest seisust välja uute ja ratsionaalsete ideede ja lahendustega. Mitmed Eesti avaliku sektori institutsioonid on uudsete e-lahenduste rakendamisel kogenud. Riskide maandamisega tegelevad tehnoloogiaettevõtted – nagu Veriff, Salv, Cybernetica või GuardTime – koguvad tuntust kogu maailmas. Ka Eesti pangad on tehnoloogiliselt võimekad.

Avaliku ja erasektori koostöös toimuva Accelerate Estonia raames arendatakse projekti, kuidas kuluefektiivselt „tunne oma klienti“ (KYC) protsessi läbi viia. On ju arusaadav, et väike- ja keskmiste ettevõtete võime oma klientide tausta kontrollida on piiratud.

Peame soodustama Eesti avaliku ja erasektori tihedamat koostööd hoolsuskohustuste täitmiseks, kogutud andmete läbipaistvust ja ristkasutatavust ning nutikat rahanduskuritegude tõrjet. Soovime, et Eesti suudaks riigina rahanduse riske teistest tulemuslikumalt ja rahapesuvabamalt juhtida, optimeerides halduskoormust, nii et ettevõtjad saaksid ausalt rahvusvahelist äri ajada.

Kuni Eesti püüdleb ausal konkurentsil põhineva demokraatliku õigusriigi poole, ei muutu rahapesuvastane võitlus enam kunagi lihtsamaks. Meie arusaam Eestis toimetavatest ettevõtjatest ja nende äridest peab paranema, seda nii riigi kui ka iga äri ajava ettevõtte ja üksikisiku tasandil. Rahvusvahelises konkurentsis püsimiseks peame me tegema seda teistest nutikamalt, tõhusamalt ja tulemuslikumalt.

Eestil on võimalus rahvusvaheliselt näidata, et rahapesu tõkestamise taolisi keerulisi probleeme saab lahendada uudsel moel, kasutades parimaid e-riigi praktikaid ning tõhusat avaliku ja erasektori koostööd. Me ei tea, mitu välisinvesteeringut on Danske tõttu Eestisse tegemata jäänud, kuid fakt on see, et meid vaadatakse nüüd hoopis teise pilguga. Usume, et Eesti panganduse riskid on täna väiksemad kui kunagi varem, kuid foon on muutunud ja rahvusvahelise usalduse taastamine võtab aega. Selleks on vaja ühist pingutust.

Kas Sina oled andnud oma panuse Eesti rahapesuvastasesse võitlusse?!

Lisa

Rahapesu tõkestamise seaduse peamised muudatused:

  • ettevõtjad peavad senisest oluliselt rohkem rahapesuga seotud teemadele mõtlema:
    • Nad peavad oma äritegevuses kohaldama täiendavaid hoolsusmeetmeid oma klientide parema tundmise osas, sh kes on äripartnerite omanikud ehk tegelikud kasusaajad.
    • Nad peavad senisest paremini teadma klientide raha päritolu.
    • Loodud on alus, mille kohaselt võivad kohustatud isikuteks olevad ettevõtted vahetada rahapesu tõkestamise eesmärgil omavahel teavet, seda kooskõlas andmekaitse reeglitega.
    • Tasakaalustamaks rahapesu tõkestamise meetmete toimivust, pandi pankadele samas kohustus selgitada paremini arvelduskonto mitteavamise või sulgemise soovi.
  • riik omalt poolt:
    • Suurendab samm-sammult kontrolli tegelike kasusaajate andmete õigsuse osas.
    • Käivitab e-arestimissüsteemi edasiarendusena keskse pangakontode päringutesüsteemi, mille abil saavad uurimisasutused kiiresti ja keskselt ligi infole konkreetsete isikute pangakonto olemasolu kohta konkreetses krediidiasutuses.
    • Täpsustas rahapesu mõistet, mis kriminaalõiguse reeglite kohaselt kehtib tulevikus toime pandavate kuritegude suhtes.
    • Täpsustas riikliku taustaga isikute mõistet ja loob avaliku võimu oluliste ametikohtade nimekirja, kelle suhtes rakendatakse tugevdatud hoolsuskohustusi, et vähendada korruptsioonivõimalusi.
    • Parandas nn vilepuhujate kaitse regulatsioone.

Kodukontori kuludest läbi maksuprisma

Dmitri Jegorov, rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler

Kristo Madrus, rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna peaspetsialist

Paljudele teistele muudatustele lisaks mõjutas koroonaviirus suuresti ka meie tööharjumusi, inimesed püsisid võimalusel kodus ja klassikaline kontor asendus kodukontoriga. Töökohtade kolimisega kodudesse võis kaasneda kulude kasv nii sinna töökoha sisseseadmisel kui ka tavapäraste eluasemekulude, nagu näiteks elekter ja internet, suurenemine.

See on toonud kaasa ka mitmed küsimusi ja täiendavaid ettepanekuid selle kohta, milliseid kulusid ja mil määral võivad sellistel juhtudel töötajatele kompenseerida tööandjad. Maksuõiguslikult tekivad küsimused eelkõige tulumaksu ning sotsiaalmaksu puhul erisoodustuse osas, aga ka käibemaksu osas.

Tulumaks ja sotsiaalmaks – erisoodustus

Erisoodustus on töö eest saadava tasu erivorm. Erisoodustuse maksustamise eesmärk on tagada rahalises ja mitterahalises vormis töösuhtest saadavate hüvede võrdne maksustamine. Erisoodustus on igasugune kaup, teenus, loonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus, mida antakse füüsilisele isikule seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega (tulumaksuseaduse § 48 lg 4). Tööandja peab tasuma erisoodustuselt tulumaksu ja sotsiaalmaksu.

Lihtsamalt öeldes on erisoodustus selline tööandja kulu, mida tavapäraselt võiks osta ja mille eest maksta töötaja ise – näiteks lõunasöök, auto kasutamine isiklikeks sõitudeks, eluasemekulud jne. Samas ei ole erisoodustus see, mis on eelkõige töökoha ja töötamisega seotud, ehk pole töötaja isiklik hüve.

Tulumaksuseaduse § 32 lõike 2 kohaselt on ettevõtlusega seotud kulu ka selline kulu, mis tuleneb töötervishoiu ja tööohutuse seaduse paragrahvist 13. Ka sellisel juhul ei ole oluline töökoha asukoht. Ergonoomiline töötool on küll mugav, aga pole töötaja isiklik hüve. See panustab pikemas vaates töötaja töövõime ja tervise säilimisse sarnaselt mitteallergeensete sisustus- ja viimistlusmaterjalide kasutamisega kontoris (või kodukontoris) ning töötamiseks sobiva siseõhu ja temperatuuri tagamisega.

Esinduslikum auto tõstab turunduslikust küljest tööandja mainet klientide silmis, aga töötaja hüveks muutub see siis, kui ta võib seda ka isiklikeks sõitudeks kasutada. Sarnaselt ei muutu töötamiseks või töökoha sisustamiseks kasutusse võetud esemed erisoodustuseks siis, kui need on kvaliteetsemad või luksuslikumad, vaid siis, kui nende kasutamine läheb kaugemale tööks tavapäraselt vajalikust kasutusest.

Töö tegemine kaugtöö korral

Töötaja kaugtööle suunamisel (või algusest peale kaugtöö korraldusega tööle võtmisel või kodukontori ja tavakontori paralleelse töökorralduse puhul) saab viia vajalikud töövahendid – näiteks laud, tool, kuvar – töötajale koju ja ta kasutab neid tööülesannete täitmiseks. Seega on need seotud tööandja ettevõtlusega[1] ja seda erisoodustuseks ei loeta ega maksustata.

Kui kokkuleppel tööandjaga ostab töötaja vajalikud töövahendid ise, siis tööandja saab maksuvabalt hüvitada kuludokumendi alusel ainult need kulud, mis on tehtud töötamise eesmärkidel ja seotud tööandja ettevõtlusega. Kui töösuhte lõpetamisel või kontorisse tagasi kolimisel otsustatakse, et vara jääb töötajale, siis tuleb turuhinna alusel maksustada see erisoodustusena, v.a juhul kui töötaja hüvitab tööandjale vara maksumuse.

Veel peab silmas pidama, et töötajal võib olla nii kontoritöökoht kui ta võib kasutada töö tegemiseks kodukontorit. See on võrreldav juhtumiga, kui tööandjal on kontorid erinevates linnades või ühe linna eri linnaosades, kus samad inimesed töötavad erinevatel päevadel. Oluline on, et nii mitme kontori kui kodukontori puhul lähtub tööks kasutatava ruumi sisustamise soov ja vajadus tööandja vajadusest, ning seda (kodu)kontorit kasutatakse reaalselt tööandja heaks ja selle kulu on kasutusvajaduse suhtes ilmselgelt proportsionaalne.

Äriühingul on kontor juhatuse liikme või töötaja kodus

Kodukontoriga seotud kulud peavad olema vajalikud töö tegemiseks ehk seotud tööandja ettevõtlusega ning dokumentaalselt tõendatud. Kui osa korterist, majast või vallasvarast on kasutusel isiklikuks otstarbeks ja osa on seotud ettevõtlusega, siis tuleb leida iga vara puhul ettevõtluseks kasutamise osatähtsus ning sellele vastavalt saab kulutusi lugeda ettevõtlusega seotuks. Töötajale kulude hüvitamisel suuruses, mis ei ületa ettevõtlusega seotud osatähtsust, erisoodustust ei teki. Kui ettevõte kannab kogukulu, siis isikliku tarbimise osa maksustatakse erisoodustusena.

Eesti kohtupraktikast nähtub, et kui asja kasutatakse jooksvalt nii isiklikuks kui ka ettevõtlusega seotud otstarbeks, siis võib kasutada lihtsat 50/50 proportsiooni arvestust ja mitte arvestada komakoha täpsusega proportsioone. Samas ei või 50/50 proportsiooni kasutada olukorras, kui see on ebaloogiline – näiteks peaaegu kogu kulu on kas isiklik või vastupidi, just ettevõtlusega seotud.

Kui töötaja/juhatuse liige otsustab tööandjale rentida oma kodus ühte tuba, mida ta kasutab ettevõtte kontorina, siis ei teki erisoodustust juhul kui rendihind vastab turuhinnale. Kui rendihind on erinev turuhinnast, siis maksustatakse tehingu hinna ja turuhinna vahe erisoodustusena. Renditulu on töötaja maksustatav tulu, millelt tööandjal tuleb tulumaks kinni pidada. Kui tegemist on rendi asemel ainult kulude osalise kompenseerimisega, siis see ei ole eraisiku jaoks maksustatav tulu.

Kodukontoris töötamisel saab tööandja hüvitada töötajaga kokkuleppel kulusid, mis seonduvad töötaja kodu kasutamisega töö tegemiseks, nagu näiteks kulud elektrile, sideteenustele, veele jms. Selliste kulude kandmist töötegemiseks vajalikus osas ei käsitleta töötaja eluasemekulude katmise ja erisoodustusena, kuid hüvitatavate kulude proportsioon peab olema põhjendatud ja kantavad kulud dokumentaalselt tõendatud. Näiteks mõne kulu puhul on põhjendatud kasutada pindala proportsiooni ja teiste kulude puhul lähtuda mingist muust näitajast (näiteks lihtsustatud 50/50). Samas pole välistatud, et mõnda kulu võib tööandja 100% katta, kui selle asja või teenuse isiklik kasutamine ei ole tõenäoline.

Kas maksuvabastuse aluseid oleks tarvis laiendada?

Elisa Eesti AS juhatuse esimees Sami Seppänen on teinud ettepaneku, et erisoodustusena ei käsitletaks töötaja kogu koduse internetiühenduse hüvitamist tööandja poolt. Ta märgib, et on ebamõistlik nõuda netipakettide arvutamist ja deklareerimist 30 või 50 protsendi ulatuses, kuna internetiühendus on töö tegemiseks olulise tähtsusega ning seetõttu peaks saama maksuvabalt hüvitada interneti kulu täismahus.

Nagu eespool märgitud, siis töötajale tööülesannete täitmiseks antud vajalikke töövahendeid ei käsitata erisoodustusena. Ergonoomiline töökoht, vajalik tehnika ega töökoha helikindlaks tegemine ei ole erisoodustuse näited. Oleme samas arvamusel, et ühtegi teenust ei peaks käsitlema erinevalt üldistest põhimõtetest. Samuti on kodukontoris töötegemise spetsiifika erinev ja ka internetikasutuse osatähtsus on tööülesannete täitmisel erinevate töökohtade lõikes erinev.

Elame ajal, kui internet on sarnaselt vee- ja kanalisatsiooniteenusele, elektrivarustusele ning prügiveole täiesti loomulik osa koduga seotud kuludest ning nende täielik katmine tööandja poolt on mõeldav ainult 100% kontorina kasutatavate pindade puhul. Töötaja kasutab kodus internetti ka isiklikuks otstarbeks ning üldpõhimõtte kohaselt tuleb tööandja poolt kantavate kulude puhul maksustamisel töötaja eratarbimist ja töökohustustega seotud tarbimist eristada.

Möönduse võib teha olukordadeks, kus isiklikust seisukohast vajalik kulu osutub tööandja vajadustest lähtuvast kulust ebapiisavaks. Sel juhul on tööandja poolt lisakulu katmine maksuvabalt põhjendatud – näiteks kui töö on seotud suuremahuliste andmefailide liigutamisega, staatilise IP-aadressi vajadusega, dubleeritud ühendusega katkematu side tagamiseks jmt, ehk juhtumid, kui enam levinud koduse interneti paketi asemel on vajalik kasutada kiiremaid ja suuremaid andmemahte võimaldavat kallimat paketti.

Teine ettepanek käsitleb kaugtöö keskkonna parandamiseks tehtavate kulutuste maksuvabalt hüvitamise sidumist palgafondiga. Sami Seppänen toob välja, et näiteks viie protsendi palgafondi ulatuses võiks teha aastas kaugtöökeskkonna parendamiseks kulutusi maksuvabalt ilma täiendava bürokraatiata või üksikjuhtumite hindamiseta.

Oleme seisukohal, et pakutud meede ei pruugi suurendada ergonoomilisi töökohti. Väiksema palgaga töötaja vajadus ergonoomilise töökoha järele ei ole väiksem kui suurema palgaga töötaja oma, sest iga inimese tervis on oluline. Ettepaneku kohaselt ei maksustata teatud kulutusi ilma hindamata, milleks neid kulutusi tehti. See soodustab kulutuste tegemist, mis ei ole seotud töö tegemisega. Samas võib teatud juhtudel selline ettepanek olla ka takistuseks kodukontori jaoks vajalike kulutuste tegemiseks, näiteks ettevõtte asutamisel, kui on vaja algselt sisustada kodukontor.

Seppäneni kolmas ettepanek on siduda tervisekulud sotsiaalmaksukohustusega. Näiteks kui ettevõte panustab omalt poolt ühe ühiku oma töötaja tervise hüvanguks, saab ta sotsiaalmaksust “allahindlust“ kindla piirmäära ulatuses.

Välja pakutud meede ei ole kõige sobilikum, kuna sotsiaalmaks kantakse riikliku pensionikindlustuse ja ravikindlustuse vahenditesse ning see on seotud isikute, kelle palgalt on makstud sotsiaalmaksu, pensioni arvestusega. Samas ka käesoleval ajal rakendatakse meetmeid töötaja tervise hüvanguks. Tulumaksuseaduse § 48 lg 55 kohaselt ei maksustata erisoodustusena teatud töötaja tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi 100 euro ulatuses töötaja kohta kvartalis, kui tööandja on neid võimaldanud kõikidele töötajatele. Neid kulusid, mida on võimalik kasutada nii sportimise soodustamiseks kui ka lisaravikindlustuse pakkumiseks, ei maksustata üldse ei tulu- ega sotsiaalmaksuga ning need ei sõltu töötaja palga suurusest.

Käibemaks

Käibemaksukohustuslasena registreeritud isik saab sisendkäibemaksu maha arvata kaupadelt ja teenustelt, kui kauba või teenuse on soetanud maksukohustuslane ise ning seda kaupa või teenust kasutatakse maksustatava käibe jaoks. Arvel peab seejuures olema kauba või teenuse saajana märgitud maksukohustuslase nimi. Kui kodukontoris viibiv töötaja teeb ise kulutused ja tööandja hüvitab kokkuleppel töötajal tekkinud kulud, siis kuludokumentidel olevat käibemaksu ei saa maha arvata.

Kui tööandja on otsustanud osa kodukontori tööks vajalikke lepinguid sõlmida enda nimel, näiteks internetiteenuste leping, siis on õigus sisendkäibemaksu maha arvata ja töötaja poolt isiklikus kasutuses olev osa maksustatakse omatarbena.


[1] Ettevõtluse all mõeldakse tööandja põhieesmärkidega seotud tegevusi, sh mittetulundusühingute ja riigi- või kohaliku omavalitusse asutuste tegevust, mis tavapäraselt ei mahu mõiste „ettevõtlus“ alla.


Kuidas on läinud inimestel, ettevõtetel ja riigil?

Kaks kuud ja kolm päeva kestnud eriolukord on Eestis lõppenud ning selle ajal kehtestatud piirangud hakkavad samm-sammult leevenema. Mida aga teame Eesti majanduse hetketervise ja valitsuse poolt astutud meetmete kohta ning kuidas me seda kõike jälgime?

Raoul Lättemäe, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja

Enamik majandusstatistikat laekub pika, vähemalt kuu-kahe pikkuse, viit­ajaga. Sel põhjusel on majandusanalüütikud nii Eestis kui ka mujal alles praegu kild-killult kokku panemas pilti sellest, mis on majanduses koroonakriisi ja sellega kaasnenud piirangute tõttu toimunud ja toimumas. Palju on tehtud pingutusi nii kiiremate näitajate kasutamiseks kui ka tavaandmete tavapärasest tihedamaks avaldamiseks. Tihedasti uuenevat ja väikese viitajaga avalikke andmeid on Eesti majanduse kohta vähe.

Oleme Rahandusministeeriumi kodulehele aadressile https://www.rahandusministeerium.ee/et/koroonakriis kokku koondanud näidikulaua olulisemast majandusinfost koos viidetega teiste asutuste sarnastele infoallikatele. Kuigi mõned andmed uuenevad tihedamini, oleme praegu koondanud piltidele viimase terve kuu seisu, mis enamiku näitajate puhul on aprill. Maksulaekumise ja riigirahanduse kohta on meil viimane kinnitatud info märtsi kohta esitatud maksudeklaratsioonidest ja riigieelarve täitmise aruannetest. Uuendame neid näidikud, kui meile uuemad ametlikult kinnitatud andmed kättesaadavaks saavad. 

Loe edasi »

Mootorikütuse varumine – millal ja miks?

Mootorikütuse hind on pidevalt olnud kõrgendatud avaliku tähelepanu all. Viimastel kuudel on hind maailmaturul ning ka tanklates kõikunud, mistõttu on meedias arutletud, miks kütuse hind Eestis suhteliselt vähem langes ja millest see tuleneb. Sealjuures on käsitletud ka kütusemüüjate soetatud varusid, mis jõuavad tarbimisse aegamööda.

Merliin Laos, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik

Järgnevas avame viimasel poolel aastal kütuseturul toimunut:

  • Millest sõltub kütuse hind?
  • Kui palju on kütuse hind viimasel ajal muutunud?
  • Miks ja millal soetavad kütusemüüjad suuri bensiini ja diislikütuse varusid, mida siis mitu kuud tarbijatele müüakse?
  • Kui palju on kütust maksu- ja tolliametile deklareeritud?
  • Kui palju on kütusemüüjad kütust ette varunud ning mida selle varuga on tehtud?
  • Kuidas on muutunud tarbimine?
Loe edasi »

Meie inimesed, meie riik

Merje Frey,
riigihalduse nõunik, Rahandusministeerium

Eesti riik on õigusriik, demokraatlik riik, vaba riik, sõnavaba riik, mere- ja metsariik. Kindlasti on ta veel lihtsalt meie riik. Seda loetelu võib jätkata. Kuid kas teame samahästi, kes on meie riik?  Eriolukorras tõusevad esile inimesed ja ametid, kelleta ühiskond ei saa toimida. Palju siis on neid eesliini riigitöötajaid, kes iga päev töötavad meie turvalisuse, tervise ja hariduse toimimise nimel? 

Iga inimene loeb!

Statistika nagu ikka, on numbrite loetelu. Kuid seekord palun näe ühe inimese kõrval mitut. Ühe õpetaja haigestumine võib mõjutada klassitäie laste õpitulemusi ehk isegi kogu eluks, näiteks abiturendi nõrgalt omandatud ainetulemus kandub kutse- või kõrgkooli sisseastumisse. Varem sai ehk asendusõpetajaga olukorra lahendada, nüüd on see kümneid kordi keerukam. Ühe päästeametniku haigestumine võib väikses linnas jätta hädaolukorda mõne kauge küla elanikud. Ühe arsti või õe haigestumine võib jätta abita nii viirushaige kui ka kodus sangpommiga vigastuse saanud tervisesportlase. Seega iga inimene loeb.

Statistikaameti andmetel elas Eestis  selle aasta 1. jaanuaril 1 328 360 inimest. 20-64  aasta vanustest töötas 626 700, sellest 20% töötas avalikus sektoris, millest omakorda 4% riigi ja kohalike omavalitsuste ametiasutustes.

Need riigi palgal olevad inimesed, kelle tegevuse tulemusena pakub riik kodanikele erinevaid teenuseid, ongi avalik sektor. See ulatub haiglatest koolide, päästeametnike, politsei ja teatrini ja sisaldab riigi ja omavalitsuste töötajaid ehk valitsussektorit ning muud avalikku sektorit, kus on valdavalt tulu teenivad riigiettevõtted.

Riigi palgal on ligi 50 000 inimesest, kohalikes omavalitsustes 60 000 inimesest ja sotsiaalkindlustusfondides ehk Haigekassas ja Töötukassas tegutseb 1 000 inimest. Selline on üldjoontes Eesti riigihalduse struktuur. Selles sisalduvad ka avalikus teenistuses töötavad inimesed. Klassikalises mõttes ministeeriumite ja ametiasutuste teenistujaid on neist ligi 20 000. Mis tööd nad teevad ja keda nende töö mõjutab sellest teinekord – täna on meie kõigi pilgud kolmele väga olulisele töötajate grupile, keda on kokku ligi 40 000.

Kõige rohkem töötab inimesi hariduse ja teaduse valdkonnas

Inimesed on jõudnud oma eriala juurde eri teid pidi. Kellele on juba pärandatud nn põllumaa või kes leiab oma kutsumuse peale otsinguid. Eesti avalikus sektoris töötab kõige rohkem inimesi hariduse ja teaduse valdkonnas.

Sel õppeaastal hoolitsevad 6 751 lasteaia õpetajat 66 330 lasteaia lapse eest 614 lasteaias, 16 036 üldhariduskoolide õpetajat õpetavad 158 126 last 530 koolis ning 4 276 riiklikku kõrgkooli õppejõudu annavad oma teadmisi edasi 45 178 tudengile 6 ülikoolis ja 13 kõrgkoolis.

Nagu vanasõna ütleb, põllu peal ujuma ei õpi. Distantsõpe on pannud lapsevanemad rohkem õpetajaametit austama. See on tõeliselt kurb järeldus, mille olen teinud viimase kuu meediakajastuste ning intervjuude põhjal. Veel sajand tagasi oli õpetaja amet au sees ja taluperemees, kes oma lapse kooli saatis oli meie keeles tulevikku vaatav. Kriisi positiivne tulem võiks olla siis tulevikku vaatava haridustöötaja väärtustamine ja toetamine.

Iga arsti kohta on meil 426  inimest

Viimastel kümnenditel on tervisest hakatud mitmekülgsemalt rääkima. Ei ole enam ainult polikliinik ja haigla, vaid on ka tervisekeskus, hooldekodu, erivajadustega inimeste rehabilitatsioonikeskus ja terviserada. Tervislik toitumine, teadlikkus toidutalumatusest, alternatiivsed ravimeetodid, tervisesport kui eluviis. Dilemmasid vaktsineerimisest kuni triatlonisti treeningpäeviku analüüsini jagub. Kuid eriolukorras on ainsaks õlekõrreks tavameditsiin. Arst, meditsiiniõde, psühholoog, sanitar-hooldaja on praegu meie abilised.

Eelmisel aastal töötas Eesti avalikus sektoris 3 111 arsti, neist 416 üldarsti ja 2 695 eriarsti. Lisaks töötas 6 021 õenduse tippspetsialisti. Erialase kõrgharidusega parameedikuid on meil 31 ning 4 678 inimest töötab tervishoiu- ja hoolekandeasutustes hooldustöötajana. Peamises viiruse epitsentris Saaremaal töötas 68 arsti, 116 õenduse tippspetsialisti ning 163 tervishoiu- ja hoolekandeasutuste hooldustöötajat. Olgu kõrvale lisatud, et rahvastikuregistri andmetel elab Saare maakonna 1. jaanuari seisuga 33 521 inimest (sh Muhu vald 1931, Ruhnu vald 155, Saaremaa vald 31 435).

Arstiks õpib inimene 6-10 aastat, need omandatud teadmised rakenduvad kindlasti ka nüüd, kuid ainult inimvõimete piirini. Palun hoia end, et ühed meist ei peaks selleni jõudma.

Politseinik ja päästja võrdub 2 + 2

Kriisi ajal on haridus- ja meditsiinivaldkonna  kõrval oma töö väga kiiresti ümber korraldanud ka politsei, piirivalve ja pääste.

Politsei tagab avalikku korda, valvab piiri ning ennetab, tõkestab ja lahendab süütegusid. See on vaid väike osa kõigist politsei töödest. Tänaseks on Politsei- ja Piirivalveamet taastanud ajutiselt piirikontrolli lõunapiiril, sadamates ja lennujaamades, samuti kontrollivad politseinikud kogunemis- ja liikumispiirangute ehk 2 +2 reegli ja kodus olemise kohustuse täitmist. Politseinikud on kasutusele võtnud ka erinevad nutikad meetmed, kuidas jõuda kiiresti inimesteni ja neile meelde tuletada, et piirangute täitmine aitab kaasa tavalise elurütmi taastumisele – selleks on muuhulgas kasutusele võetud droonid, valjuhääldid autodel ja ATV-d.

Päästetöötaja kustutab tulekahju, lõikab vajadusel autokere lahti, et liiklusõnnetusse sattunut kiirabile üle anda ning hoiab veekogus suplejatel silma peal. Täna aitab ka Kaitsevägi täiendavate ülesannetega: ollakse abiks staabi töö korraldamisel nii Terviseametis kui nt Kuressaare haiglas.  Käivitati haigla kriisiaegse juhtimise toetuseks kriisistaap, et tagada maksimaalne toetus haigla meditsiiniteenusele. Lisaks on päästekeskuste juhtidest saanud kohapealsed eriolukorra tööde juhid.

Eestis töötab 2 192 päästeteenistujat ning Politsei- ja Piirivalveametis on ligi 5000 töötajat, kes tagavad meie turvalisuse ja aitavad inimestel arusaamiseni jõuda, et olles kodus – oled just Sina päästja!

Tänases kriisis on suurim tähelepanu Terviseametil ja Häirekeskusel. Terviseametis koos nelja regionaalosakonnaga töötab 245 ja Häirekeskuses 217 teenistujat. Need on inimesed, kes suhtlevad Sinuga igapäevaselt ja iga kell. Inimene Häirekesksuses kuulab ja kuuleb Sind! Laborant Terviseameti laboris teeb just Sinu analüüsi, mille tulemusel saad teada kas oled positiivne või negatiivne.

Lisaks neile töötavad  paljud riigitöötajad igapäevaselt, et lahendada koroonaviirusega tekkinud probleeme ja, et riik toimiks edasi. Et seadused jõustuksid, et abi jõuaksid abivajajateni, et oluline info jõuaks elanikkonnani, et koolitoidupakk jõuaks lapseni, jne. Kõiki üles lugeda ei jõua.

Need on meile kõigile väga tähtsad inimesed, kes on üks osa sellest müstilisest avalikust sektorist, kes riigi raha toel ehk ka Sinu tasutud maksude kaudu tegutseda saab. Ja kes seeläbi Sinu ja Su laste elu rikastab, kaitseb, turvab. Hindame neid inimesi.

Kuid seniks – hoiame üksteist!

Uuendatud 20. aprill 2020

3 lihtsat sammu rahaliste raskuste ületamiseks ja vältimiseks

Liisi Kirch, Rahandusministeeriumi rahatarkuse koordinaator, raamatu „Minu finantsplaneerija“ autor

COVID-19 viiruse kiire leviku ja selle ohjeldamiseks kehtestatud piirangute tõttu peavad paljud inimesed leppima praegu töökoormuse ja palga vähenemisega, jääma koju sundpuhkusele või võtma ennast töötuna arvele Töötukassas. Otsused piirangute kohta on meie kõigi tervise huvides, kuid nende majanduslik mõju mõjutab meid kõiki ning pingestab rahalist olukorda.  Igaüks saab aga vähendada riski, et enda või pere rahaline olukord veelgi rohkem pingeid ei tekitaks.

Samm 1: pane kirja oma tulud ja kulud

Esimese  sammuna on alati hea kaardistada tänast situatsiooni ehk stardipunkti. Kust tuleb tänasel päeval minu või meie pere raha, millistest sissetulekuallikatest? Siin tuleks üles märkida nii laste- ja peretoetused, abirahad, investeeringutelt teenitavad tulud ja üüritulud, kui neid on, sissetulekud palgatööst aga ka lisaks tehtud väiksematest tööampsudest.

Järgnevalt on vaja olla enda vastu aus ning kirja panna kõik kulud ehk kuhu see raha läheb. Siinkohal võib abiks võtta Internetipanga väljavõtted, kui enamik oste on tehtud pangakaardiga. Sularaha puhul on tegemist pisut keerukama mäluülesandega. Järgmisest kuust alates on hea juurutada endale sisse harjumus tulud ja kulud üles märkida näiteks kord nädalas või kord kahe nädala tagant. Siis ei teki kuu lõpus halba üllatust, et kulutatud sai kaugelt üle oma võimete.

Kulutuste kirjapanekuks on mitmeid võimalusi alustades pliiatsist ja paberist, arvuti kasutajad võivad abiks võtta Exceli või laadida alla vabavarana kättesaadava OpenOffice’i. Proovida tasub eestlaste loodud MyFinancier’ rakendust, mis on samuti tasuta ning mille abil saab lisaks tuludele-kuludele jälgida ka pere netovara muutumist ajas (www.myf.ee). Kes eelistab rahaasjadel silma peal hoida jooksvalt, märkides konkreetse kulutuse või ootamatult teenitud eurod üles kohe, kui need tekivad, võib katsetada Google Drive’ tabeldokumendi loomist või laadida alla mõne tasuta äpi: populaarsemad on näiteks Monefy, MoneyLover või Spendee.

Esmakordselt asja ette võttes võib tekkida segadus, kuidas neid tulusid ja kulusid kirja panna. Selleks määra ära enda jaoks olulised kategooriad: näiteks nagu toit, väljas söömine, transport, autoga seotud kulud, eluasemekulud, riided-jalatsid, ravimid, meelelahutus. Kel tahtmist rohkem süvitsi minna, võib näiteks toidukulud jagada veel eraldi magus, puu- ja köögiviljad, piimatooted, kuivained, liha ja kala, leivalised, mahlad ja veed, alkohoolsed joogid jms. Sellisel juhul on soe soovitus käia võimalikult vähe poes ning kohe poest tulles poetšekk vastavate kategooriate järgi ära jagada.

Näiteid kulukategooriatest ning kasulikest abivahendites leiad siit: https://www.minuraha.ee/index.php/et/rahaasjade-planeerimine/tulude-kulude-kirjapanek

Paar eelarvetabelit: https://investeerimisklubi.ee/eelarvestaja/

https://evispo.wixsite.com/evispo/finantsplaneerija (siit leiad ka eraldi toidukulude jälgimise tabeli)

Samm 2: Analüüsi ja tee järeldused

Kui tulud ja kulud kirjas, tuleks saadud tulemile peale vaadata, et edaspidi rahatargemaid otsuseid teha. Sellega saab igaüks hakkama jagades kulud ära väga olulisteks (nagu toit, eluasemekulud, ravimid) ning pisut vähem olulisteks (ehk mugavuskulud). Pane tähele, et nii mõnigi kategooria võib koosneda nii vajalikest kui ka mugavuskuludest – näiteks toidukaupade arverea võivad üheskoos ootamatult kalliks teha oluline korralike soojade lõunasöökide toormaterjal kui ka mitte nii vajalik küpsiste-kommide-valmistoitude maht. Hinda oma kulutusi kriitiliselt! Ka võib selguda, et peres on näiteks kahe auto ülalpidamine liiga kallis või on suur hulk raha kulunud ebavajalikele ostudele, mis nüüd jõude seisavad (kordagi kandmata riided, kasutamata elektroonika, spordivarustus, mis vaid korra või paar kasutust leidis). Analüüs annab võimaluse leida üles kokkuhoiukohad eriti olukorras, kui kulude vähendamine on pere heaolu nimel kriitlise tähtsusega. Mõningatel juhtudel on selline inventuur aluseks, et ebavajalik kraam veebikeskkondade kaudu müüki panna ning sel viisil kinni pandud rahast kasvõi osa vabastada.

Kui kulusid-tulusid juba mõned kuud kirja pandud, võid hakata seadma endale konkreetseid rahalisi eesmärke erinevate kuluridade kohta – nii koostad eelarvet. Miks on oluline teha seda alles siis, kui pisut tunnetust tulude ja kulude kirjasaamisega kätte saadud? Seda sellepärast, et vastasel juhul võid seada endale esialgu ebarealistlikke eesmärke (näiteks siht saada kuus 300 eurose toidukorviga hakkama võib olla väga keeruline pere jaoks, kel varem kulus 800 eurot), ning see omakorda toob alla Sinu motivatsioonitaset.

Samm 3: Hakka looma meelerahufondi

Tulude ja kulude kirjapanemine ning nende analüüsimine näitab Sulle selgelt ära Sinu või Sinu pere võimekuse hakata looma meelerahufondi (säästupuhvrit, kindlustundefondi, rahalist tagavara, toimetulekuvaru või ka ülemuse pikalt saatmise fondi). See on väga vajalik praegustes muutuvates tingimustes – ei osanud ju keegi ette ennustada kuu aega tagasi rääkimata pikemast ajaperioodist, et kehtestatakse üleriigiline eriolukord koos piirangutega. Nii ei tea me ka täna, millal see täpselt lõpeb, kaua säilib palgamaksete peatamine või vähendamine näiteks turismisektori töötajatele või kas see laieneb ka meie endi töökohtadele.

Mida igaüks saab teha, on tagada enda ja oma pere valmisolek. Selle jaoks on säästupuhvri loomine hädavajalik: näiteks olukorras, kui pere üks sissetulekuallikas kaob, aga kulutusi hädavajalikule nagu toit, ravimid ja eluase on vaja ikka teha, saab rahalise tagavara kiiresti kasutusse võtta säilitamaks enda või pere normaalset elukorraldust. Ka vähendab see stressi, sest toimetuleku tagavara annab kindlustunde, et saame iga ootamatu olukorraga hakkama.

Puhvri suuruse üle otsustab iga majapidamine eraldi, kuid rusikareegel on, et meelerahufond võiks katta vähemalt pere kolme kuu kulutused. Siinkohal on hea ette võtta kirjapandud tulud ja kulud, kust selgub pere säästupuhvri suurus (kuised kulud x 3). Kui tulude-kulude kirjapanek end pisut oodata laseb, siis võib alguspunktiks võtta pere sissetulekud olukorras, kus varasemalt kogu raha kuu jooksul ära kulus (sissetulekud x 3). Summa võib tunduda suur – kuid see on alles lõppsiht, sinna tuleb liikuda vaikselt sammhaaval.

Kulude ja tulude analüüsist saad kätte summa, mida pere suudaks kuu jooksul kõrvale panna. Mõistlik on teha selle jaoks eraldi konto, et raha poolkogemata lihtsalt ära ei kuluks (uuele kontole ei pea pangakaarti juurde tegema). Ka on hea mõte kaasata kõik pereliikmed, sh lapsed, et oleks ühtne arusaam, miks on vaja kulusid koomale tõmmata või miks teinekord ei saa lubada uusi mänguasju, riideid või puhkusereisi.

Mida teha siis, kui olukord on juba halb?

Kui pere on aga ootamatult ilma jäänud kõikidest sissetulekutest, siis soovitan kindlasti läbi teha sammud 1 ja 2 fookusega kaardistada ära kõik kõige vajalikumad kulutused, ilma milleta kuidagi läbi ei saa. Kui töö kaotusega kaasnesid koondamisrahad, siis on mõistlik kasutada neid vaid kõige prioriteetsemate kulude katteks eriti juhul, kui uut töökohta hetkel ei paista. Rahaliste raskuste ilmnemisel on tark kohe läbi rääkida pangaga / muu laenuandjaga maksepuhkuste osas – olles ise aktiivne lahendusi leidma, on ka nemad vastutulelikud ning koos saate teha parimad otsused, kuidas edasi minna. Ükski pank või laenuandja pole huvitatud sellest, et inimene lükkab raskustest rääkimist nii kaugele edasi hetkesse, kus polegi palju valikuid jäänud.

Uue töö osas, eriti kui rahaline seis pole kiita, tasub pere heaolu nimel kompromisse teha – ehk aitab mõni ajutine lisatöö raskel ajal hädast välja. Näiteks vajavad praegu abikäsi ravimite hulgilaod, toidupoed, meditsiiniasutused. Ehk tuleb kasuks läbi mõelda oma hobid ja oskused – kas neid saaks kuidagi töösse rakendada, kasvõi vähesel määral või e-kanalite kaudu? Kui pere rahaline seis jälle parem ning meelerahufondis piisav summa, võib asendus- või lisatöö alati kõrvale jätta. Kriitiline olukord pere rahakotis on aga pingete ja stressitekitaja, mida võiks niigi keerulistes oludes võimalusel vältida.

Kokkuvõtteks – pere rahaasjade kordaseadmine on väga vajalik ning ei käi kellelegi üle jõu. See vajab vaid motivatsiooni ning pealehakkamist ja pisut enesedistsipliini, mida leidub igaühes. Kulude ja tulude kirjapanemine, nende analüüsimine ning meelerahupuhvri loomine on tugevad alustalad pere toimetulekuks ka aegadel, kui sissetulekud vähenevad või kaovad hoopis. Nüüd on õige hetk juurutada kasulikud rahaharjumused ning õpetada neid ka oma lastele.

Foto autor: Krõõt Tarkmeel 

Riigihanke edu võti on teadmised ja praktika

Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Estella Põllu

Riigihangete korralduses on uuendused lihtsustanud mitmeid hankeprotsessi tegevusi ja hangete läbiviimisega seotud eksimuste arv on langustrendis. Iga uus seadus vajab harjumiseks ja rakenduspraktika välja kujunemiseks aega. Hangetes on edu võti teadmised ja pidev praktika. Kui asutuses korraldatakse hankeid harva, tasuks otsida koostöövõimalusi, et korraldada hange ühiselt või keskselt koos mõne teise asutuse või üksusega.

Tuletame meelde lihtsustusi, mis 2017. aasta sügisel jõustunud riigihangete seadusega lisandusid

Varasemaga võrreldes kehtivad kõrgemad piirmäärad. Näiteks asjade ja teenuste lihthanke piirmäär on 10 000 euro asemel 30 000 eurot. Piirmäärade tõstmise tulemusena on hankijatel võimalik väiksemad ostud teha lihtsamas korras, mis vähendab töökoormust.

Lisandusid täiendavad erandid, millal riigihangete seadust ei pea kohaldama. Laenu võtmiseks või kohtus esindamiseks advokaadi leidmiseks ei ole riigihange nõutav. Ka hankijate vahelise koostöö ja sisetehingute tegemise võimalused on senisest avaramad.

Menetluslikul poolel on hankijal võimalik kasutada nn pöördmenetlust ehk kontrollida kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluste puudumist ainult eduka pakkuja puhul. See tähendab, et hankijal ei ole vaja enam sisulist kontrolli teha kõikide pakkujate puhul, mis säästab hankija aega.

Hankepassi ehk ühtse kinnituste vormi kasutusele võtmisega kadus hankijal vajadus ise töötada välja mitmeid erinevaid vorme, millel ettevõtjatelt andmeid küsida. Pakkuja vaates ei ole enam vaja iga kord uurida ja mõelda, millisel vormil hankijale andmeid esitada, vaid need saab esitada ühel tuttaval vormil. Hankepassi ja pöördmenetluse kasutusele võtmise tulemusel ei pea ettevõtja enam igas riigihankes esitama põhjalikke andmeid ja dokumente enda kvalifikatsiooni tõendamiseks, vaid esialgu esitab üksnes kinnituse tingimustele vastavuse kohta ning täpsemad andmed ja dokumendid esitab ainult siis, kui ta osutub edukaks. 

Sõlmitud lepingute muutmiseks on mitmeid õiguspäraseid võimalusi. Siiski ei tohi eeldada, et lepingu täitmise käigus võib piiramatult muuta hanke ese, vastasel korral muutub kogu eelnev võistlev menetlus mõttetuks.

Uued võimalused lihtsustavad hankeprotsessi

E-hangetele üleminek annab ettevõtjatele lihtsama juurdepääsu riigihangetele. Nii hanke tingimuste elektrooniliselt kättesaadavaks tegemine kui ka taotluste ja pakkumuste elektrooniline esitamine aitab suurendada konkurentsi riigihangetes. Statistika kinnitab, et elektroonilise menetluse kasutamisel on esitatud pakkumuste arv suurem, mille tulemusena peaks hankijal olema valida veelgi paremate pakkumuste vahel. Kui selleks tuleb hanke korraldajal riigihangete registris veidi rohkem tööd teha, siis see ei peaks olema liiga kõrge hind toimivama konkurentsi nimel.

Riigihangete korraldamine on eelnevaga võrreldes muutunud paindlikumaks ja seetõttu tuleb hankijal järjest rohkem oma otsuste langetamisel kaalutleda. Selline suundumus ei tulene niivõrd muutunud seadusest, vaid pigem rakenduspraktikast. Üha enam saab kohtupraktikas kinnitust tõsiasi, et riigihanke menetlus ei ole üliformaalne, mis tähendab aga seda, et iga väiksemagi eksimuse tõttu ei tohi ettevõtjat hankest kõrvale jätta, vaid hankijal tuleb kaalutleda, mis on vea sisu ja milline on selle kohane tagajärg. Samuti on hankijal endal nüüd rohkem vaja põhjalikult läbi mõelda, analüüsida ning kirja panna reeglid menetlustes, kus hankija otsustusvabadus menetluse kujundamisel on laiem, näiteks sotsiaal- ja eriteenuste puhul või kontsessioonilepingu sõlmimisel. Lihtsam oleks kui seadus annaks väga täpsed nõuded ette, kuid sel juhul kaotame paindlikkuse. Paindlikkus võimaldab hankijal endal otsustada, millised on optimaalseimad nõuded pakkujale ja pakkumusele ja ühendada need soovitud teenuse/asja/ehitustöö kvaliteediga.

Hea meel on samas näha, et need eksimused, millele rahandusministeerium järelevalvetegevuses on tähelepanu pööranud, on langustrendis. Ka Riigikontrolli äsja avaldatud auditi hinnangul, et hankijate poolseid vigu esineb varasemast vähem. Peame siiski vajalikuks ka edaspidi jätkata hankijate hanketegevuse kontrollimisega, et rakenduspraktika paraneks ja teadlikkus kasvaks. Järelevalve tegevuses näeme, et hankijate poolsed eksimused reeglite vastu ei ole üldjuhul tahtlikud, vaid tulenevad pigem teadmatusest ja kogemuste puudumisest.

Riigihange ei ole tuumateadus – aga nagu igal eriala, vajab teadmiste omandamist ja pidevat praktikat

Iga töö vajab õppimist ja kogemuste lisandudes tõuseb kvaliteet ning tulemuslikkus. Sama kehtib ka riigihangetes –  varasema kogemuse ja valdkondlike teadmiste puudumise korral tundubki riigihange keeruline.  Hanke korraldus ei ole samas tuumateadus – aga nagu iga töö, eeldab mõningate teadmiste omandamist ja pidevat praktikat. Riigihangete kaudu suunatakse turule suur hulk maksumaksjate raha, näiteks 2018. aastal oli see 2,7 miljardit eurot. Oluline on, et seda tehakse teadlikult ja targalt, hankija tegevus oleks läbipaistev ning hangetes osalevaid ettevõtjaid koheldakse sealjuures võrdselt. Seepärast ei saa eeldada, et igaüks saab riigihanke korraldamisega suurepäraselt hakkama ilma igasuguse ettevalmistuseta.

Kuigi Eesti kõrgkoolides ei saa hankespetsialistiks õppida, on valdkonna ja selle spetsiifika tundmine oluline hangete korraldamiseks. Selleks, et riigihanked oleks hästi korraldatud, tuleb hangete korraldajate kompetentsi tõsta. Sellega rahandusministeerium ka aktiivselt tegeleb. Möödunud aastal koolitasime 625 hankija esindajat ja ka sel aastal on plaanis koolitustega jätkata, lisaks andsime riigihangete alast nõu ca 2300 korral.  Samas on mõistlik ka korraldamine koondada pädevate spetsialistide kätte, eriti neis valdkondades ja asutustes, kes korraldavad hankeid harva. Näiteks kohalike omavalitsuste asutuste või väiksemate riigiasutuste hankeid võiks veelgi enam korraldada ühiselt või keskselt ning samuti tuleb  pidevalt hoolitseda sellest, et riigihangetega tegelevad inimesed oleksid kompetentsed.

Ettevalmistused riigihangete seaduse uuendamiseks on töös

Rahandusministeerium on kaardistanud probleemid, mis on tekkinud 2017. aastal jõustunud seaduse kohaldamisel ning oleme asunud seadust uuendama. Väiksem pakett võimalikke muudatusi oli kooskõlastamisel ja on peagi kavas esitada valitsusele. Ministeeriumide ja huvigruppide arvamus eelnõu kohta oli üldiselt toetav. Suurem pakett muudatusi on ettevalmistamisel ja saadetakse huvigruppidele arvamuse avaldamiseks lähikuudel.

Jätkame riigihangete registri arendamisega, pöörates sealjuures erilist tähelepanu kasutusmugavusele. Hiljuti kasutusele võetud automaatkontrollid, mis aitavad vältida eksimusi menetlusliigi valikul. Automatiseeritud on päringuid teistesse infosüsteemidesse,  registrisse on integreeritud hankepass. Seaduse rakenduspraktika parandamiseks korraldab rahandusministeerium koolitusi, samuti saab iga huviline küsida nõu nii seaduse tõlgendamise kui registri kasutamise kohta.

Kas KOKS vajab müksu? Omavalitsuste töö alusseadus saab värskenduse

Sulev Valner, rahandusministeeriumi regionaalhalduspoliitika osakonna nõunik

Riigihalduse minister Jaak Aabi juhtimisel moodustati möödunud aastal omavalitsuste esindajatest, teadlastest ja riigiekspertidest koosnev komisjon, kelle ülesandeks on välja töötada ettepanekud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmiseks.

Kaks aastat tagasi läbi viidud haldusreformi käigus muutus Eesti kaart päris oluliselt. Senise 213 kohaliku omavalitsuse asemel jäi 79 valda ja linna, mis on nüüd keskmiselt palju suuremad. Kui varem oli enamik Eesti omavalitsusi alla 5000 elanikuga, siis pärast reformi vähenes see arv kümme korda – 169 asemel on nüüd vaid 16 sellist erandit. Keskmise omavalitsuse mediaansuurus tõusis 1800 elaniku juurest enam kui 7500 inimese peale.

Kuna haldusreformi eesmärgiks ei olnud muuta kaarti, vaid eelkõige tugevdada seni kohati liiga ebaühtlase võimekusega omavalitsusi, siis lubati selle käigus mitte piirduda ainult valdade piiride muutmisega.

Kas selles uues olukorras vajavad ka omavalitsuste tegevust reguleerivad seadused üle vaatamist? See igati loogiline küsimus on eriti esile tõusnud kohalike omavalitsuste korralduse seaduse ehk lühidalt KOKSiga. Sellele 1993. aastast pärit seadusele on juba aastaid siin-seal ette heidetud, et ta olevat vananenud. Või et aja jooksul sadakond korda mõnest üksikust kohast muudetuna on ta sisu ja vorm läinud ebaühtlaseks. Tõsi, kriitikud ei täpsusta sageli, mida mõeldakse KOKSi vananemise või ebaühtluse all täpsemalt.

Mis võiks olla selle revisjoni käigus saavutatavad sihid:

1)            muuta kohalike omavalitsuste korraldus lihtsamaks ja paindlikumaks, see tähendab vähem ettekirjutusi seaduse tasemel, suurendades omavalitsuste enesekorraldusõigust;

2)            pakkuda välja tänapäevased lahendused küsimustele, mida seni pole seaduses lahendatud, nt võimalus viia volikogu ja valitsuse istungeid läbi rohkem elektrooniliselt;

3)            lahendada võimalikud vastuolud ja lüngad senises korralduses;

4)            muuta seaduse uus redaktsioon keeleliselt võimalikult lihtsaks, selgeks, ajakohaseks – kohaliku volikogu liige ei peaks vajama juristi abi, et seadusest õigesti aru saada.

Revisjoni mõte on vaadata seadus põhjalikult üle, arutada ekspertidega koos läbi peamised teemad ning saavutada selle põhjal tulemus, mis võimalikult palju kõiki olulisi osapooli rahuldab, sobib Eesti üldisesse õigussüsteemi ja on reaalselt seadusena vastu võetav.

Oleme valmis avama KOKSi arutelu kõigis osades, vaatama protsessi käigus süsteemselt üle kogu seaduse teksti. See ei tähenda, et kõike tuleb muuta. Midagi ei pea muutma lihtsalt muutmise pärast. Kui arutelude tulemusena selgub, et seaduses juba olemasolev regulatsioon on parem kui oleks selle muutmine, siis las jääb parem nii, nagu on. Väljakujunenud praktika säilimisel on ka omaette suur väärtus.

Hea seadus sünnib, kui küsitakse nende käest, keda see otseselt puudutab. Oleme juba alates 2018. aasta sügisest kohtunud erinevates Eesti piirkondades valla- ja linnasekretäridega ning teiste valdkonna võtmeinimestega. Ka eksperdikomisjonis on esindatud erinevad osapooled linnade ja valdade liidust ülikoolide teadlasteni.

Me ei eelda, et kogu parim teadmine on juba ametnikel olemas. Tellitud ja tellimisel on erinevad analüüsid ekspertidelt, et saada sisendit ühe või teise keerulise teema võimalike lahendusvariantide kohta.

Üks põhimõtteline küsimus on, kui palju püüame seaduse keeldude ja käskudega asendada kohalikku poliitilist kultuuri?

Seni on kohati väga detailselt ette kirjutatud, kuidas näiteks kohaliku volikogu mõnes komisjonis tuleb esimeest ja aseesimeest üheaegselt valida ja muidki teemasid, mis olemuselt võiks olla ehk ikka rohkem kohapeal otsustamise tase. Miks siis valida iga nelja aasta tagant kohalikel valimistel 1729 tubli inimest kohalike volikogude saadikuteks, kui neid mitte täielikult usaldada ise kohapeal otsuseid vastu võtma?

Üldpõhimõttena pole raske sõnades toetada omavalitsuste suuremat enesekorraldusõigust, aga konkreetseks minnes, lähtudes mingist sageli üksikust teadaolevast halvast näitest, tekib poliitikutel või ka ametnikel vahel soov nüansse seaduses väga detailselt kohalikule omavalitsusele ette kirjutada. Teisalt on jälle tõepoolest mingid üldised riigielu põhimõtted, mida ei saa panna sõltuma kohapealsete otsustajate teadmiste ja arusaamade võimalikust kõikuvast tasemest.

Seetõttu ongi huvitav arutelude ja analüüside kaudu näha, kuhu see õige tasakaalupunkt mingite küsimuste otsustamise taseme osas lõpuks sellises seaduses nagu KOKS pidama jääb.

Kas kohaliku omavalitsuse juhtimisel võiks kasutada mõnda hoopis teistsugust mudelit, kui Eestis praegu? Kes võib olla volikogu liige ja kellele tuleks selles osas seada piirangud? Kuidas tagada opositsioonile parem võimalus olla valla- või linnaelu olulistes küsimustes piisavalt informeeritud? Need on näited teemadest, mis olid Koerus eelmisel reedel KOKSi eksperdikomisjonis arutusel. Kuna töö on siiski alles algusjärgus, siis kõigile neile ja teistele olulistele küsimustele vastuste lõplik sõnastamine seisab veel ees. 

Riigihalduse ministrile nõu andvasse laiapõhjalisse eksperdikomisjoni kuuluvad:

•             Eesti linnade ja valdade liidu asedirektor Jan Trei;

•             Eesti linnade ja valdade liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid;

•             Saue vallavanem Andres Laisk;

•             Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann;

•             Tallinna linnasekretär Toomas Sepp;

•             Tartu linnasekretär Jüri Mölder;

•             Rakvere linnavolikogu esimees Mihkel Juhkami;

•             Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus;

•             Järva vallavanem Rait Pihelgas;

•             Saaremaa vallasekretär Liis Juulik;

•             Järva vallasekretär Karin Tenisson-Alev;

•             Tallinna Ülikooli avaliku poliitika professor Georg Sootla;

•             Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Sulev Mäeltsemees;

•             Riigikontrolli nõunik Airi Mikli;

•             kohaliku omavalitsuse õiguse ekspert Vallo Olle;

•             riigi valimisteenistuse juht  Arne Koitmäe.

•             Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonna asekantsler Kaia Sarnet, kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja Sulev Liivik, regionaalhalduspoliitika osakonna juhataja Mart Uusjärv ja sama osakonna nõunik Ave Viks.

KOKSi ülevaatamise vajadus on kirjas valitsusliidu koalitsioonileppes ja valitsuse tegevusprogrammis, kus konkreetse sihina on plaanis esitada 2020. aasta juunis kooskõlastusringile KOKS ja teiste seaduste muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus, kus on kokkuvõtvalt esitatud kavandatavad muudatused

Teise samba uued võimalused, mida valida?

Siiri Tõniste,
rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna juhataja

Eestis ei möödu praegu ilmselt ühtegi suuremat sünnipäeva, kus ei arutataks, kas peab midagi pensionisammastega ette võtma. Ning kui, siis mida ja millal.

See on eriti kuum küsimus praegu, kui riigikogu otsusega muutub pensioniks kogumine tulevikus vabatahtlikuks. Ja viimane joon saab sellele alla siis, kui president selle järgneva kahe nädala jooksul välja kuulutab.

Tark ei torma

Esmalt olgu öeldud, et kõik uued võimalused on vabatahtlikud. Need teevad pensioni kogumise paindlikumaks ja annavad võimaluse senisest rohkem ise otsustada, kuidas tahad oma tulevikuks väärikat sissetulekut kindlustada.

Sel aastal uusi valikuid veel kasutada ei saa. See võimalus avaneb alles 2021. aastal ja siis on aega neid aastaid kasutada. Kõik sõltub inimese vajadustest, mida võib mõjutada näiteks tema vanus või muu elukorraldus jne. Seetõttu pole tarvis ka kiirelt otsuseid langetada, pigem tuleks
oma võimalused ja valikud põhjalikult läbi kaaluda.

Uued võimalused on vabatahtlikud

Kui oled teise samba omanik, rahul selle tootlusega, siis ei pea sa midagi tegema ega kuhugi avaldust saatma. Kõik jätkub nagu enne: sinu palgast läheb 2 protsenti sinu valitud teise samba fondi ja lisaks veel 4 protsenti sinu sotsiaalmaksust. Selle raha investeerib edasi sinu valitud fondivalitseja.

Kui soovid aga kogumist jätkata, aga tahad muutust, on sul mitu võimalust. Nagu ka praegu, võid kolm korda aastas vahetada oma teise samba fondi mõne muu teise samba fondi vastu. Alati võid ka jätta juba kogutud raha oma praegusesse fondi, kuid järgmised sissemaksed suunata juba uude enda valitud fondi. Selline fondimuutus rakendub sisuliselt kohe. Fondi vahetamine ja uute sissemaksete ümbersuunamine on sinu tänased valikud, mille kasutamiseks ei pea sa ootama reformi jõustumist. Kui sa pole kindel, kuhu sinu raha koguneb, siis saad selle hõlpsasti välja uurida näiteks oma internetipangast või pangakontorisse kohale minnes. Selle info leiad ka www.pensionikeskus.ee lehe kaudu oma pensionikontole logides või ka eesti.ee keskkonnast.

Hakkad ise investeerijaks?

Kui tahaksid suuremat otsustusõigust oma pensioniraha investeerimisel, saad mõne aja pärast teha seda läbi isikliku pensioni investeerimiskonto. See on olemuselt sarnane tavalise investeerimiskontoga, kuid sinna võib kanda üksnes teise samba raha.

See võimalus eeldab aktiivselt oma pensionirahaga tegelemist, iga kuu kantakse sinu pensioni investeerimiskontole sinu teise samba makse ja seal seisab see seni, kuni sa selle edasi investeerid. Kõik, kes tahavad sellist võimalust kasutada, peaksid natuke kannatust varuma, sest võimalus oma senikogutud raha pensioni investeerimiskontole kandmiseks avaneb 2021. aasta aprillis. Siis lisandub tavapärasele fondivahetamise avaldusele juurde koht, kuhu saab märkida oma pensioni investeerimiskonto. Konto saab enne avada pangas. Nagu vahetamisavaldused ikka, siis realiseeritakse ka fondist kontole vahetamise avaldus kolmel korral aastas, ehk siis jaanuaris, mais ja septembris. Seega kõik need inimesed, kes vahemikus järgmise aasta aprill kuni juuli lõpp teevad avalduse oma kogutud raha vahetamiseks investeerimiskontole, näevad seda muutust septembris 2021. Alati saab liikuda ka vastupidises suunas, kui on tunne, et investeerimiskonto pole ikkagi sobiv kogumisviis. Need võimalused jäävad süsteemi aegade lõpuni, seega otsusega kiirustama ei pea ja selle saab iga inimene teha talle sobival hetkel või ka üldse mitte.

Pensionisambast lahkumine

Neile, kes tunnevad, et teine sammas pole ka koos pensioni investeerimiskontoga neile sobiv kogumisviis, võivad peatada sinna uued sissemaksed. Seega senikogutud raha jääb teise sambasse edasi, kuid uusi sääste lihtsalt ei lisandu. Sambast saab ka üldse lahkuda, osakud rahaks teha, neilt tasuda 20% tulumaks ja raha välja võtta. Nii uute sissemaksete peatamine kui ka raha väljavõtmine sambast tähendab ühtlasi ka seda, et sambas saab uuesti koguma hakata alles 10 aasta möödudes ning sellel perioodil koguneb inimesel üksnes I samba pension. Seega tasuks selline otsus korralikult läbi mõelda.

Seda ei pea kindlasti langetama kohe 2021. aasta alguses, sest nagu kõik uued võimalused, jääb ka sambas kogumise lõpetamise võimalus süsteemi püsiva valikuna. Lahkumisavalduse võib esitada igal ajal, kuid see täidetakse kolm korda aasta jooksul. Nt võib vabalt jõuda sellise soovini 2024. aasta mais ja kirjutada vastava avalduse siis. Kuna tegemist on kaaluka otsusega, on teatud aja jooksul võimalik esitatud avaldus ka tagasi võtta.

Rohkem valikuid ka pensionieas

Oluline on esile tõsta, et reform ei muuda üksnes kogumist teises sambas, vaid ka võimalusi, kuidas jääda pensionile. Kui oled juba pensionikka jõudnud või varsti jõudmas, siis on põhjust reform kindlasti ära oodata. Teise pensionisamba pensioniga saab nimelt olema tavaline riikliku pensioni iga miinus viis aastat. Tähtis on see just seetõttu, et kõik sellesse ikka jõudnud inimesed saavad teisest sambast raha kätte neile sobivalt ning väljavõetavale rahale rakendub soodsam tulumaksumäär 10% või pikaaegsete väljamaksete korral ei tule tulumaksu üldse maksta. See on oluline argument võimalusel mitte kiirustada raha väljavõtmisega enne vanaduspõlve jõudmist. Madalam pensioniiga ja soodsamad maksumäärad hakkavad reformi kohaselt kehtima järgmisest aastast.

Vabadusega kaasneb vastutus

Kõik see muudab Eesti pensionisüsteemi tervikuna paindlikumaks. Praegu ja ka tulevikus on kõigile garanteeritud pension esimesest sambast. Kui alates 1983. aastal sündinud pidid kohustuslikus korras koguma juurde teises sambas ning täiendavaks kogumiseks oli kõigil võimalik liituda kolmanda sambaga, on seaduse jõustudes täiendav kogumine tervikuna iga inimese vaba valik. Seejuures ka neile, kes teise sambaga praegu veel liitunud pole – reform avab nimelt liitumise kõigile.

Omal ajal loodi kohustusliku kogumispensioni süsteem selle arvestusega, et tööealise elanikkonna vähenedes ei piisa aastakümnete pärast töölkäijate maksurahast enam pensionäride ülalpidamiseks. Eesti demograafiline prognoos pole selle ajaga paremuse poole liikunud, seega tuleks juba täna põhjalikult läbi mõelda, et kas võimalik pension üksnes esimesest sambast aitab elada nii nagu soovid, või oleks sellele siiski tarvis midagi juurde koguda. Ilusama tuleviku nimel tasub kõrvale panna igaühel – pensionifond, nii teise kui kolmanda samba oma, võimaldab seda teha automaatsemalt ning maksueeliseid ära kasutades. Kindlasti tasuks selle otsuse tegemiseks ammutada lisainformatsiooni ka Sotsiaalkindlustusameti pensionilehelt www.pensioniplaan.ee.
Tulevik algab täna.

Kindlasti tasuks oma pensioniotsuse tegemiseks ammutada lisainformatsiooni sotsiaalkindlustusameti pensionilehelt www.pensioniplaan.ee ja rahandusministeeriumi lehelt https://www.rahandusministeerium.ee/et/kogumispensioni-teise-samba-umberkorraldused, mis tutvustab reformi. Samuti on pensioni kohta palju informatsiooni lehel www.pensionikeskus.ee.

Arvestusala uurimustööde konkursi parim finantsarvestuse töö räägib metsa väärtuse kajastamisest

Miks tasub arvestusala uurimustööde konkursil osaleda ja millist kasu võib konkursile esitatud tööst laiemalt olla, kirjutab konkursil parima finantsarvestust käsitleva uurimustöö eriauhinna võitnud Aire Karhu, kes kaitses Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas magistritöö „Bioloogilise vara väärtuse kajastamine Eesti metsandusettevõtjate 2017. aasta raamatupidamise aastaaruannetes“.

Loe edasi »