Lasteaia kohatasud kohalikes omavalitsustes

Mari Kalma, rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna peaspetsialist

Ühiskonnas on päevakorral lasteaedade kohatasude suurused omavalitsustes. On kuulda olnud kriitikat, et omavalitsused võtavad peredelt liiga suurt tasu lasteaedade ülalpidamiseks ega arvesta piisavalt perede majandusliku olukorraga. Seetõttu analüüsis rahandusministeerium, kui suured on omavalitsustes lasteaia kohatasud ja missuguseid soodustusi ning vabastusi praktiseeritakse.

Kohatasu suurus

Ühelapselised pered tasuvad kohatasu eest keskmiselt 32 eurot kuus (6%¹ miinimumpalgast²). Kui kahe lasteaialapsega³ pere jaoks on tasu mõlema lapse eest kokku keskmiselt 54 eurot (10%), siis kolme lasteaialapsega peres kõigest 2 eurot kallim ehk 56 eurot. See tähendab, et kohatasu kolmanda lasteaialapsega enamustes omavalitsustes ei tõuse ning paljudes koguni väheneb. Põhjus seisneb pakutavates soodustustes: kui kahe lasteaialapse puhul vähendavad pooled omavalitsused kohatasu, siis kolme lapse puhul ligi kolmveerand.

Joonis 1. Lasteaias käivate laste arv, keskmine kohatasu (osakaal miinimumpalgast) kõigi laste peale kokku ning kolm kõrgeima ja madalaima tasuga omavalitsust. Allikas: omavalitsuste kodulehed, Riigi Teataja.

Kõrge kohatasu poolest paistavad silma tulukad omavalitsused ning seda eelkõige mitmelapseliste perede jaoks. Näiteks kolmelapselise pere puhul leiab 15 kõrgeima kohatasuga omavalitsuse hulgast ainult ühe, mis ei kuulu Harju ega Tartu maakonda – selleks on Kohila vald. Ühe ja kahe lasteaialapsega on neid omavalitsusi neli: Kohila vald, Tori vald, Viljandi linn ja Pärnu linn.

Kohatasu ja elanike sissetulekud

Kohatasust olulisemgi on inimeste suutlikkus seda maksta. Võrreldes tasu suhet omavalitsuse elanike (maksumaksjate) keskmise sissetulekuga⁵, on võimalik hinnata, millistes omavalitsustes on kohatasu koormus leibkondade eelarvele suhteliselt suurem või väiksem.

Joonis 2. Keskmine sissetulek omavalitsuses TSD-deklaratsioonide alusel ja ühelapselise pere kohatasu osakaal omavalitsuse elanike keskmisest sissetulekust. Allikas: omavalitsuste kodulehed, Riigi Teataja, Eesti maksu- ja tolliameti kodulehekülg.

Joonisel olev punktiirjoon kujutab trendi, mille kohaselt elanike sissetulekute kasvades tõuseb ka kohatasu osakaal inimeste keskmises sissetulekus.  Rohelisse nn koridori jäävad omavalitsused, kelle puhul võib nende kohatasu pidada suhteliselt sarnaseks samasugusel tulukusetasemel omavalitsustega. Koridorist ülespoole jäävad suhteliselt suure tasuga omavalitsused ning koridorist allapoole need, kes paistavad silma oma tagasihoidliku tasu poolest. Kahe lasteaialapsega perede kohta joonistub sarnane pilt.

Jooniselt võib teha kaks olulist järeldust ühe ja kahe lasteaialapsega pere kohatasu kohta:

  • Keskmise sissetuleku vahemikus 1000–1330, kuhu kuulub 70% omavalitsustest, varieerub kohatasu tugevasti üle-eestiliselt.  See tähendab, et omavalitsuste puhul, kes ei kuulu oma elanike sissetulekute poolest 20% vähimjõukamate või 10% jõukaimate hulka, ei ole võimalik tuvastada väga lihtsat seost keskmise sissetuleku ja kohatasu vahel. Näiteks peab Pärnus ühelapselises peres lasteaiakoha eest loovutama 7%  (71 eurot) omavalitsuse keskmisest kuisest sissetulekust ning sarnase elanike sissetulekuga Peipsiääre vallas kõigest 1% (10 eurot). Üle-eestiliste erisuste põhjus seisneb tõenäoliselt selles, et osad omavalitsused on vaadanud madalat kohatasu kui universaalset sotsiaalmeedet ehk selle kaudu leevendanud kõigil oma elanikel laste kasvatamise rahalist koormat.
  • Jõukamate elanikega omavalitsustes moodustab kohatasu keskmiselt veidi suurema osa sissetulekust. Ehk omavalitsustes, kus elanikel on keskmiselt kõrgem sissetulek, maksavad inimesed keskmiselt suurema osa sissetulekust lasteaiakoha kulude katteks. See tähendab absoluutsummades aga veelgi suuremaid erinevusi võrreldes vaesemate elanikega omavalitsustega. 

Kolme lasteaialapsega perede kohatasu puhul on kaks olulist erinevust. Esiteks, üheteistkümnes omavalitsuses, mis kuuluvad elanike sissetulekute poolest väga erinevatesse gruppidesse, puudub kohatasu. Teiseks, kohatasu varieerub ka kõige vähemjõukamates ja jõukamates omavalitsustes ehk kõikide sissetulekute tasemete puhul.

Soodustused mitmelapselistele ja vähekindlustatutele

Oluline on ka kindlaks teha, kas ja kuidas on omavalitsused leidnud viise, kuidas vähendada nende perede lasteaiakulusid, kelle eelarvele see väljaminek suurimat mõju avaldab. Nendeks on majanduslikult vähekindlustatud ning paljulapselised pered. Tervikliku pildi annab erinevate soodustuste ja toetuste ning kohatasu koos vaatlemine. Näiteks on mitmed omavalitsused hoidnud tasu kõigi jaoks madalana ning ei ole tõenäoliselt seetõttu pidanud vajalikuks luua eraldi kohatasu soodustust vähekindlustatutele⁶.

Praeguse kohatasude süsteemi kohta saab öelda järgnevalt:

  • 68% omavalitsuste (53 omavalitsust) puhul arvestab süsteem perede majanduslikku olukorda. Need omavalitsused on kas madala kohatasuga (võrreldes sarnaste elanike sissetulekutasemega omavalitsustega⁷) tunduvalt vähendanud lasteaiakulusid peredele või on loonud eraldi soodustuse/toetuse vähemkindlustatutele. Madala kohatasu kehtestamine on ka ratsionaalne piirkondades, kus elanike sissetulekud on üldiselt madalad ning ühekaupa soodustuste administreerimine võib osutuda omavalitsuse jaoks kulukamakski. Eraldi soodustus aga suurendab läbipaistvust ning tagab elanike võrdsema kohtlemise.
  • 28% omavalitsuste (22 omavalitsust) süsteem teatud määral arvestab perede majanduslikku olukorda. Nendes omavalitsustes puudub toetus vähekindlustatutele ning tasu osakaal omavalitsuse elanike sissetulekust on alla Eesti keskmise. Siiski on selline tasumäär pigem rahaliselt koormav meile huvipakkuvale grupile –majanduslikult vähekindlustatud. Nendele soodustuse puudumine ei tähenda ilmtingimata, et seal abivajavad pered abita jäävad, vaid see süsteem ei ole niivõrd läbipaistev ja inimeste jaoks üheselt arusaadav. Samas on nendes omavalitsustes juba alates teisest lasteaialapsest (ehk ka järgnevate laste puhul) soodustus tasu maksmisel, millega vähendatakse nii paljulapseliste kui ka madalama sissetulekuga perede lasteaiakulusid⁸.
  • 4% omavalitsuste (3 omavalitsust) puhul ei arvesta süsteem perede majandusliku olukorraga. Sellistes omavalitsustes puudub vähekindlustatute soodustus, kohatasu osakaal sissetulekust ületab Eesti keskmist ning teise lasteaialapsega peredele tasu ei vähendata. Kuigi kahes omavalitsuses on kehtestatud soodustus alates kolmandast lasteaialapsest, on sellise soodustuse rakendamise tõenäosus väike.

Viimasesse kategooriasse paigutunud omavalitsused tõid välja erinevaid põhjuseid, miks nad ei ole pidanud vajalikuks laiendada soodustusi (sh vähendada kohatasu): abivajavatele peredele on toetust makstud üldise sotsiaaltoetuste korra alusel, kohatasu ei peetud kõrgeks (tasu erines lasteaiati mitmekordselt, analüüsis arvestatud kalleim tasu kehtis ühes lasteaias), kahelapseliste perede ja kohatasu soodustuse kehtestamiseks puudub vajadus ning pakutakse juba toiduraha soodustust. Üks omavalitsus leidis, et eraldi soodustus ei annaks taotluse esitamise ja menetlemise protsessis kokkuhoidu, kuna pere peaks nagu ka hetkelgi sotsiaaltoetuste korra alusel kohatasu toetust saades igakuiselt ikkagi tõendama, et ta abivajadus on säilinud. Omavalitsus tõi ka välja, et kuna soodustuste rakendamise aluseks olev info jõuab sotsiaaltöötajani pärast arvete väljastamist, võib kohatasu vähendamise soodustus kaasa tuua juba koostatud arvete ümberarvestamist.

Joonis 3. Hinnang omavalitsuste lasteaedade kohatasude süsteemile vähekindlustatute ja paljulapseliste vaatest. Allikas: omavalitsuste kodulehed, Riigi Teataja.

Kokkuvõtlikult pakutakse soodustusi neljal peamisel viisil⁹:

  • Kehtestatud eraldi kohatasu soodustus vähekindlustatutele: 51% omavalitsustest.
  • Kohatasu üldiselt madalal hoidmine.
  • Mitmelapseliste perede kohatasu vähendamine. 73% omavalitsustest vähendavad paljulapseliste perede (3 või enam last) kohatasu. Tavapärane praktika on kolmanda lasteaialapse eest tasu mitte võtta, üheteistkümnes omavalitsuses vabastatakse sellised pered täielikult kohatasu maksmisest ehk tasu ei pea maksma ühegi lapse eest. Pooltes omavalitsustes vähendatakse tasu ka teise lapse eest peredele, kust käivad korraga lasteaias kaks last.
  • Toiduraha hüvitamine. Kaks kolmandikku omavalitsustest vabastavad osaliselt või täielikult toiduraha maksmisest vähekindlustatud. Lisaks vabastatakse ligi kolmandikes omavalitsustes toiduraha maksmisest ühel või teisel määral olenemata pere sissetulekust. Toiduraha hüvitanud omavalitsused ei ole seda teinud vähekindlustatute kohasoodustuse arvelt, vaid on olnud palju agaramad selle kehtestamisel, samuti ei ole nad n-ö kompenseerinud toidukulu hüvitamist kõrgema kohatasuga.

Fookuses on seega kulude vähendamine eelkõige paljulapselistele ja vähekindlustatutele. Seda võib pidada positiivseks: toetused on suunatud neile, kes abi enim vajavad. Negatiivne on aga asjaolu, et kohatasu soodustused on enamasti lasteaias käivate laste arvu põhised. See tähendab, et tasu  vähendatakse, kui kaks või kolm last käivad samaaegselt lasteaias. Alternatiiv oleks võtta aluseks alaealiste laste arv peres, mis võtaks arvesse, et mitmelapselistel peredel on suurem koormus rahakotile kogu laste ülalpidamise perioodi vältel. Selliselt on lähenenud siiani kõigest neli omavalitsust 57-st soodustuse kehtestanust.

Analüüsi tulemusel võib väita, et umbes ¾ omavalitsusi toetavad paljulapselisi peresid kohatasu soodustuste või vabastuste määramisega. Umbes 2/3  omavalitsusi lähenevad ühel või teisel moel lasteaia kohtade eest tasu võtmisel võimalikult peresõbralikult, arvestades laste arvu peredes ning perede majanduslikku olukorda. Kohatasu suurus on omavalitsuste ainupädevuses ning see tähendabki väga mitmekesiseid lahendusi üle Eesti. Seaduse kohaselt võib tasu moodustada kuni 20% miinimumpalgast, ent omavalitsused on kehtestanud tunduvalt madalamad määrad (keskmine 6%) ehk lähenenud teemale peresõbralikult. Kindlasti on positiivne ka erinevate lähenemisviisidega katsetamine, et välja sõeluda kohaliku kogukonna jaoks sobivaimad lahendused.

Lasteaiakoha tasude suuruse ja soodustuste kohta puudub info riiklikes registrites, mistõttu korjasime analüüsis vaadeldud teabe omavalitsuste kodulehtedelt. Vajadusel täpsustasime koostöös Eesti Linnade ja Valdade Liiduga andmed omavalitsuste käest üle. Analüüsis me ei käsitlenud lasteaedade toidukulusid, kuna seda teemat ei ole niivõrd teravalt üles tõstetud. Samas hoidsime toidukulul silma peal erinevate soodustuste ja vabastuste väljaselgitamisel.

¹ Arvutused põhinevad kõrgeimal kehtival kohatasul omavalitsuses.
² Kohatasu on mõistlik vaadata osakaaluna miinimumpalgast, kuna koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 lg 3 kohaselt ei tohi vanema kaetav osa ületada 20% Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalga ülemmäärast. Sel põhjusel on paljud omavalitsused kohatasu sätestanud osakaaluna miinimumpalka.
³ Kuna omavalitsused võimaldavad mitmelapselistele peredele soodustusi enamasti siis, kui perest käib lasteaias korraga mitu last, on analüüsis keskendutud just sellistele peredele.
⁴ Need 11 omavalitsust on Harku vald, Häädemeeste vald, Kanepi vald, Narva linn, Pärnu linn, Raasiku vald, Rapla vald, Saue vald, Viljandi linn, Vinni vald ja Võru linn.
⁵ Arvutamise aluseks oleme võtnud omavalitsuste elanike keskmise sissetuleku, sest puudub statistika omavalitsustes elavate perede tegeliku keskmise sissetuleku kohta. See tähendab, et arvesse on võetud ka näiteks lasteta perede ja üksikisikute keskmist sissetulekut.
⁶ Omavalitsused on tihti sidunud vähekindlustatud leibkonna mõiste toimetulekupiiriga. Sel juhul on isikul õigus sissetulekust sõltuvatele sotsiaaltoetustele, sh kohatasu toetusele, kui leibkonna sissetulek ühes kuus leibkonna liikme kohta pärast eluaseme kulude mahaarvamist on näiteks alla kahekordse riiklikult kehtestatud toimetulekupiiri. Vaata toimetulekupiire siit.
⁷ Võrreldud on ühelapselise pere kohatasu osakaalu (suhet) omavalitsuse elanike keskmise sissetulekuga. Madalana oleme käsitlenud kohatasu, kui selle osakaal sissetulekust on näitajana 20% madalaima näitajaga omavalitsuste hulgas (ehk kuni 1,7% omavalitsuse elanike sissetulekust).
⁸ Kohatasu vähendamine/soodustus tähendab seda, et tasu lapse kohta väheneb. Näiteks kui kohatasu vähendatakse alates teisest lapsest, peab teise ja iga järgneva lapse eest maksma vähem kui esimese eest (nt 75% esimese lapse kohatasust). Sarnane loogika kehtib, kui vähendatakse tasu alates kolmandast lapsest.
⁹ Lisaks pakuvad osad omavalitsused ka osaajalist kohta ning sõidutoetust, kui laps on sunnitud lasteaiakoha puudumise tõttu käima teises omavalitsuses lasteaias. Mõlemad meetmed samuti mõjutavad lasteaias käimisega seotud kulusid, ent ei ole otseselt suunatud analüüsitavatele sihtgruppidele (paljulapselised ja vähekindlustatud pered).

Lasteaedade kohatasude koondtabelit saab vaadata rahandusministeeriumi kodulehelt siit.



Ühinenud omavalitsustes toimunud muutuste trend näitab haldusreformi positiivset efekti

Ave Viks, regionaalhalduspoliitika osakonna nõunik

Haldusreformi läbiviimise järgselt vastutab Rahandusministeerium ka haldusreformi tulemuste analüüsimise eest. Kuigi täna – kui ühinenud omavalitsuste ametiasutused on töötanud veidi üle 16 kuu – on haldusreformi mõjude hindamiseks veel vara, saab siiski teha esmaseid ülevaateid ja järeldusi mõtestamaks toimunud muudatusi.

Loe edasi »

Mida arvavad väliseksperdid Eesti avaliku sektori investeeringute korraldusest?

Eesti riigi investeeringute juhtimist käisid 2018. aasta lõpul hindamas eksperdid Rahvusvahelisest Valuutafondist (IMF) ja Maailmapangast. Aeg on anda ülevaade, mis on hästi ja mis mitte nii hästi.

Joonas Pärenson, rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik

Investeeringud taristusse, uude tehnikasse ja inimestesse loovad arengu ja elatustaseme tõusu aluse. Ligikaudu kümnendik Eesti riigieelarvest läheb igal aastal investeeringuteks, mis on kokku peaaegu üks miljard eurot. Ka 2019. aasta riigieelarves on investeeringuteks kavandatud 988 mln eurot. Lisaks sellele, millesse ja kui palju investeerida, on oluline, kui efektiivselt investeeringuid rakendatakse. Just seda aitasidki väliseksperdid hinnata. 

Loe edasi »

Rahvusvaheline tunnustus: Eestis on efektiivne riigivalitsemine ja edumeelsed digiteenused

Astrid-Helena Teär, riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna nõunik
Riin Kobin, riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna peaspetsialist

Hiljuti avaldatud rahvusvaheline võrdlustabel tunnustab Eesti riigi korraldust ja juhtimist olulistes valdkondades ning  juhib tähelepanu, kus on veel arenguruumi võrreldes teiste riikidega. Rahvusvahelise avaliku teenistuse tulemuslikkuse indeksis International Civil Service Effectiveness[1] on  Eesti 38 riigi võrdluses kõrgel 12. kohal. Balti riikidest on Leedu 20 ja Läti 23. kohal.

OECD, Maailmapanga, Transparency International, Euroopa Komisjoni jt andmete põhjal koostatud edetabeli eesmärk on esile tõsta riike, kellelt erinevates valdkondades õppida ning anda kodanikele, ametnikele ja poliitikutele infot keskvalitsuse tulemuslikkuse kohta. 2017. aastal viidi läbi esimene pilootprojekt 31 riigiga.

Loe edasi »

Kolme miljardi jagamise küsimus

Magnus Urb, rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna pikaajalise strateegilise planeerimise juht

Möödunud aastal alustasid riigikantselei ja rahandusministeerium valitsuse otsuse alusel riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ loomist. Sellega seoses ootame aadressil eesti2035.ee inimeste mõtteid, millises Eestis me soovime elada aastal 2035 ning kuidas me sinna jõuame.

Oleme analüüsinud, mis toimub meie ümber Euroopas ja maailmas, millised on globaalsed trendid ja kuidas mõjutavad Eestit näiteks kliimamuutused, tehnoloogia areng või jõujoonte muutumine maailmapoliitikas. Selle tulemusena oleme tuvastanud üheksa peamist arenguvajadust, mis Eestis elu mõjutavad ja millega tuleks aktiivselt Eesti arengu ja inimeste heaolu tagamiseks tegeleda:

  • Edukas kohanemine muutustega rahvastikus
  • Ühiskondlike lõhede vähendamine
  • Eelduste loomine targa ettevõtluse kasvuks
  • Julgeoleku ja turvalisuse tagamine
  • Ühiskonna vajadustele vastava ruumi ja taristu kujundamine
  • Paindlike ja inimeste vajadusi arvestavate õppimisvõimaluste loomine kogu eluea jooksul
  • Inimeste tervise parandamine ja tervena elatud eluea pikendamine
  • Puhta looduskeskkonna hoidmine
  • Riigi tark juhtimine koostöös rahvaga

Loe edasi »

Kesk-Läänemere programm eraldab piiriüleseks koostööks 8 miljonit eurot

Ingel Türk, Kesk-Läänemere programmi Eesti teabepunkti infojuht, Riigi Tugiteenuste Keskuse toetuste rakendamise osakond

Eesti ja Läti matkateekondade täiustamine, töökohtade loomine kodu lähedal Alutagusel ja Setomaal, sotsiaalse tõrjutuse ohus emadele toetusvõrgustiku loomine ning inimtekkeliste saasteainete vähendamise algatus kõik saavad toetust Euroopa Liidu Kesk-Läänemere programmist.

Kesk-Läänemere programm rahastab koostööprojekte Eesti, Läti, Rootsi ja Soome asutuste, ühenduste ja ettevõtete vahel Euroopa Regionaalarengu Fondist. Rahastatakse projekte, mis otsivad ühiseid lahendusi ühistele väljakutsetele üle riigipiiride.

Sügisel sulgunud taotlusvoorus esitati Kesk-Läänemere programmile kokku 37 taotlust piiriülese koostöö tegemiseks, millest heaks kiideti 16. Neist 12 projektil on kasusaajaid Eestis ja seejuures rahastatakse heakskiidetud majanduse, turismi, logistika ja sotsiaalse sidususe projekte kokku ligikaudu kaheksa miljoni euroga. Loe edasi »

Haldusreformi õnnestumised ja õppetunnid

Sulev Liivik, kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja
Sulev Valner, regionaalhalduspoliitika osakonna nõunik
Ave Viks, regionaalhalduspoliitika osakonna nõunik

Eitamata ka juhuse või õnne võimalikku rolli protsessis, on mitmeid aspekte või võtmetegureid, mida nii ametnike kui erinevate ekspertide hinnangul saab pidada seekordse haldusreformi läbiviimise edukusel määravaks. Artiklis võtamegi lühidalt kokku, mis haldusreformi ettevalmistamises ja läbiviimisel läks hästi[1] ning mis on mõned õppetunnid tulevikuks.

Peagi täitub kaks aastat sellest, kui valitsus kinnitas viimased haldusreformi käigus toimunud ühinemised. Uued 51 linna- ja vallavalitsust on kokku saanud tänaseks tegutseda veidi üle 15 kuu. Eurobaromeetri usaldusväärsuse küsitluse põhjal[2] on Eestis politsei järel just kohalikud omavalitsused (KOV) üks enim usaldatud institutsioone. Seejuures on kolme viimase aastaga omavalitsuste usalduse näitaja tõusnud kümme protsenti (2016 – 53%, 2017 – 57%, 2018 – 63%). Sidumata seda tõusu otseselt toimunud haldusreformiga, on vähemasti  tegu ühe lootustandva märgiga, et reformi järgne kohalike omavalitsuste süsteem tõepoolest töötab.

Loe edasi »

Riigieelarve uus vaade annab igale eurole eesmärgi

Eneken Lipp, rahandusministeeriumi tegevuspõhise eelarve projektijuht

Järgmisest aastast on riigil uue ülesehitusega eelarve. Varasema, kulude lõikes kirjeldatud eelarve kõrval koosneb 2020. aasta riigieelarve ministrite juhitavatest programmidest. See tähendab, et valitsus seab tulemuseesmärgid programmidele ja nende saavutamiseks osutavad riigiasutused teenuseid, mille kvaliteet, maht ja hind on kokku lepitud. Iga euro programmis on seotud teenusega, igal eurol on eesmärk.

Eelarvet peab saama klotsideks lahti võtta

Teenustest, programmidest ja valdkondadest koosnev eelarve annab võimaluse paremini jälgida, et riigi raha kulub sinna, kus seda kõige rohkem vaja on. Nii saame leida üles dubleerivad tegevused või teenused ja hinnata, millise teenuse osutamine on mõistlikum välja delegeerida või millise teenuse osutamine ei aita kaasa eesmärgi täitmisele. Selline, klotsideks lahti võetav eelarve on suurema läbipaistvusega ja võimaldab ministeeriumidel teha koostööd ühiste eesmärkide saavutamiseks ning vajadusel asutuste funktsioone ümber tõsta, et paremini arvestada kodanike vajadustega. Loe edasi »

Aktsiisianalüüs kui teadmispõhise poliitikakujundamise osa

Risto Kaarna, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhtivanalüütik

Ilmselt keegi ei kahtle, et ühiskonda mõjutavaid otsuseid võiks langetada võimalikult heade andmete ja teadmiste põhjal. Hiljuti avaldatud aktsiisiuuring oli kantud just sellest juhtmõttest: uuringuga loodud teadmine võimaldab rahandusministeeriumil edaspidi anda valitsusele paremat nõu kavandatava aktsiisipoliitika mõju kohta, ilma et selleks peaks täiendavaid kulutusi tegema.

Rahandusministeerium on tellinud viimase kuue aasta jooksul erasektorilt ligi 40 uuringut. See on täiesti tavaline tegevus, mille tingib vahel oluline teadmislünk ning tööjõuressursi puudus, et seda lünka kinni lappida. Veel enam – sõltumatute uuringute tellimine on üks teadmispõhise poliitikakujundamise alustalasid.

Konsultatsiooniettevõtte PricewaterhouseCoopers Advisors (PWCA) ja statistikameti tehtud uuring aktsiisipoliitika majandusmõjust on ületanud kõik uudiskünnised ning saanud ohtralt avalikku kajastust. Seevastu näiteks Ernst & Youngi tehtud aasta alguses avaldatud „Füüsiliste isikute finantskohustuste andmevahetusmudelite uuring“ ei olnud ühegi lehe juhtkirja peateema. Võib järeldada, et aktsiisid on ühiskondlikult tähtsam teema kui vastutustundlik laenamine. Arusaadav – piirikaubandus on uus suur ühiskondlik nähtus ning tekitab elevust, sellest ka kajastuse suur maht. Kuid arusaamatu on selle kajastuse kohati negatiivne toon. On süüdistatud, et selle uuringu tellimine on üks suur õigustus halvale poliitikale, et selle tulemused on poliitiliselt või muul moel kallutatud, et see on liiga kallis, et järeldused on tehtud ilma laiema mõjuanalüüsita ning et metoodika on kehv.

Loe edasi »

Aktsiisipoliitika riskid, võimalused ja mõju majanduskeskkonnale piirikaubanduse tingimustes

Kadri Klaos, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik

  • Järsud aktsiisimäära muutused ükskõik kummas suunas toovad kaasa suure määramatuse, nii et muudatuste mõju on väga raske prognoosida.
  • Piirikaubandus ei ole üksnes aktsiisipoliitika tulemus ja toimivat piirikaubandust on raske tagasi pöörata.
  • Analüüs andis esimest korda objektiivse tervikpildi senise aktsiisipoliitika mõjust majanduse kogu spektris.
  • Ühtlasi töötati välja süsteemsed meetodid ja prognoosimudel, mille abiga saab lisaks eelarvemõjudele hinnata aktsiisimuudatuste laiemat sotsiaalmajanduslikku mõju, sealhulgas ettevõtete kasumile, investeeringutele ja tööhõivele. See on vajalik täpse eelarvemõju lisaks eelarvemõjudele.

Loe edasi »