Kümme sammu bürokraatia vähendamiseks

Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna nõunik Nele Nõu 

Riik algatas bürokraatia vähendamise projekti, sest sujuv asjaajamine on ideaal nii kodaniku kui ametniku jaoks. Valitsus arutas selle algatuse esimesi vahetulemusi ja edasisi plaane. Rahandusministeerium kutsub jätkuvalt üles avaliku sektori asutusi teada andma tegevustest, mille raames asjaajamine on ebamõistlikult keeruline või andmete kogumine põhjendamatult kordav.

Mis on mis?

2016. aastal alustati rahandusministeeriumi eestvedamisel nullbürokraatia egiidi all riigiasutuste vahelise bürokraatia vähendamise projektiga. Eesmärk on vähendada bürokraatiat riigisisesel asjaajamisel, eelkõige asutuste omavahelises suhtluses ja töökorralduses, mis teeb kokkuvõttes ka kodanikule riigiasutusega suhtlemise lihtsamaks.

Avaliku sektori sisese bürokraatia vähendamiseks 2016. aastal kogutud 963 ettepanekust jäi pärast dubleerivate ja mitte teostatavate ettepanekute eemaldamist sõelale 418, millega otsustati edasi tegeleda. 2018. aasta alguseks oli 418-st esitatud ettepanekust täidetud 164 (vt tabel), 28 tegevust hinnati mitte teostatavaks ning edasi tegeletakse 170 ettepaneku elluviimisega, et veelgi vähendada halduskoormust avalikus sektoris. 56 tegevust liigitati jooksvate küsimuste alla, sest nende täpset teostamise lõpptähtaega ei olnud võimalik määratleda. Sellised tegevused on näiteks pidev sihtrühma koolitamine või koostöö edendamine asutuste vahelises suhtluses.

Mõned kaalukamad tegevused möödunud aasta avaliku sektori sisese bürokraatia vähendamisest:

Jätkub üleminek paberil asjaajamiselt digitaalsele

Registreid arendatakse nii, et teenuste kasutamine ja info kättesaamine muutuks lihtsamaks ja kiiremaks. Ära jääb terve rida seni eraldi töötaja poolt andmesisestuseks tehtud tööülesandeid ning väheneb registri kasutajate nõustamisele kulunud aeg. Selleks arendati IT keskkondi – näiteks riigihangete register, ehitisregister, majandustarkvara SAP personali- ja palgaarvestuse teostamiseks jne.

Üks kord küsid andmeid, kasutad mitu korda

Inimeste tehnilise töö mahtu on oluliselt vähendanud andmebaaside ristkasutuse suurendamine ning andmete ühekordse küsimise põhimõte. Näiteks on selleks, et saada hankelepingu juures jooksvalt ülevaadet selle lepingu alusel teostatud väljamaksetest, liidestatud majandustarkvara SAP riigihangete registriga. Seega ei ole vaja lepingu täitmisega seotud infot pidevalt küsida asutuse finantsjuhilt, vaid sellest on jooksvalt hea ülevaade.

Lihtsustame aruannete esitamist

Aruandlus 3.0 projekti käigus on loodud Maksu- ja Tolliameti, Statistikaameti ja Eesti Panga vahel ühine loend „palk ja tööjõud“ valdkonnas ning kokku on lepitud andmete ühekordse küsimise põhimõte. Sellega on loodud personali- ja majandusarvestuse andmete automaatse liikumise tehnoloogiline lahendus, mis lähtub minimaalsuse ja lihtsuse printsiibist ja on riigisisese asjaajamise mõttes väga väärtuslik. See tähendab, et raamatupidajad sisestavad ettevõtte andmed raamatupidamistarkvarasse ja aruandluseks vajalikud andmed edastatakse sealt automaatselt otse Maksu- ja Tolliametile ning Statistikaametile. Selleks võib olla ettevõttel vaja oma infosüsteeme seadistada, et andmed oleksid seal sobival kujul esitatud, kuid peale ühekordset seadistamist ei pea enam täitma eraldi deklaratsioone ja statistilisi küsimustikke. Nii vähendatakse ettevõtjate halduskoormust andmete ja info esitamisel.

Riigi finants- personali- ja palgaarvestus koondub ühte asutusse

2017. aastal jõudis lõpule riigi tugiteenuste ühendamine ja kesksele teenusele üleminek. Nüüd kasutavad kõik riigiasutused ühte majandustarkvara ning enamike riigiasutuste finants-, personali- ja palgaarvestus tehakse Riigi Tugiteenuste Keskuses. Selle tulemusel on tõusnud arvestusteenuse kvaliteet, vähenenud tööhulk ning sellele kuluv aeg. Asutused saavad tegeleda vähem nö tugiteenustega ja keskenduda rohkem oma põhitööle.

Ametnik asub paberivabalt puhkust vormistama

Palju positiivset tagasisidet riigitöötajatelt on saanud riigitöötaja iseteenindusportaal (RTIP), mille kaudu saab töötaja ise planeerida ja vormistada oma puhkusi ja lähetusi, registreerida end koolitustele ning saada ülevaadet tema kasutusse antud töövahenditest. Portaal on oluliselt vähendanud personalitöötajate töökoormust ning on hinnatud oma kasutajasõbralikkuse poolest.

Kõige suurema muutuse on kaasa toonud puhkuste ja lähetuste moodul. Möödunud aasta lõpu seisuga kasutab puhkuste portaalis vormistamist 192 asutust ning lähetusi korraldavad seal 185 asutust. Töötajad saavad RTIPis ise andmeid sisestada ja juhid kiirelt oma kinnituse anda. Selle info põhjal on olemas vajalik teave aruandluseks ning ülevaade tegevustest ja kuludest. Personalitöötajatel pole enam vaja koostada puhkusegraafikuid eraldi failides, meelde tuletada lähetusaruande esitamist ega koguda allkirju.

Kuna portaal on liidestatud personali- ja palgaarvestusprogrammiga SAP ja dokumendihaldussüsteemidega, siis ei pea enam andmeid mitu korda sisestama. 2017. aastal valminud majanduskulude mooduli abil on riigiasutuste töötajatel võimalik esitada majanduskulude hüvitamise taotlusi ja näha nende ajalugu. Lisaks saavad asutuste finantstöötajad ja juhid senisest lihtsamalt hüvitiskulusid kooskõlastada ning kontrollida hüvitiste vastavust kehtestatud limiitidele. Majanduskulude moodulit kasutab 127 asutust.

Riigihangete läbiviimine kompetentsikeskusse

Riigi Tugiteenuste Keskus tegeleb ka riigihangete keskse korraldamisega. Selle eesmärk on kokku hoida spetsialistide aega, mis kuluks eraldi asutustes hanke tehnilise läbiviimise ja õiguslike nõuete selgeks tegemisele. Nii väheneb vigade tegemine ja vaidlustamise tõenäosus riigihangetes. Ühishangete korraldamine võimaldab suurema mahu juures saada paremat hinda, säästa maksumaksja raha ning pakkujate tööhulka hangetel osalemisel.

Paindlikum riigihangete seadus

Eelmisel sügisel jõustus uus riigihangete seadus, mis avardas hankijate võimalusi riigihangete paindlikumaks korraldamiseks. Tõsteti mitmeid piirmäärasid, mille tõttu said hankijad väiksemate ostude tegemiseks vabamad käed. Hankemenetluste puhul võeti kasutusele bürokraatiat vähendavad vahendid nagu pöördmenetlus ja hankepass. Kohaliku maksu maksuvõla kontrollimisel võeti aluseks hankija asukoht. Seega kui hankija teab, et tema asukoha kohalik omavalitsus ei ole kohalikke makse kehtestanud, ei pea ta nende maksude võlga ka kontrollima.

Haldusaktid lihtsamalt inimesele kätte

Haldusmenetluse seaduse
muudatusega möödunud aasta lõpus kaotati kohustus küsida iga kord isiku nõusolekut, et talle haldusakt digitaalselt kätte toimetada. Varasema seaduse järgi oli dokumendi elektrooniline kätte toimetamine võimalik üksnes isiku nõusolekul. See takistas üleminekut ühtsele elektroonilisele asjaajamisele ning oli kulukas, aeglane ja ebamõistlik olukorras, kus valdaval osal inimestel on olemas e-posti aadress. Uue seaduse järgi isiku igakordset nõusolekut enam vaja ei ole. Lisaks on nüüd teatud tingimustel võimalik autenditud menetlussüsteemis digitaalse allkirja asemel registrikanne või toiming lihtsalt kinnitada, mis vähendab ametniku poolt toimingu teostamisele kuluvat aega.

Riigi vara üleandmine lihtsustus

Riigivaraseaduse muudatustega
lihtsustati riigi vara võõrandamise, üleandmise ja kasutusse andmise tingimusi. Loodi võimalus anda riigile kuuluv vara teisele riigiasutusele tasuta kasutada, leppida kokku kulude hüvitamises ning lihtsustatud on varade üleandmise protseduure valitsemisalade vahel. Kinnisvara üleandmisel ühelt valitsejalt teisele ei ole vaja enam valitsuse otsust, vara antakse üle asutuste omavahelisel kokkuleppel üleandmise akti alusel. Samuti on põhivara müügi korda muudetud selliselt, et riigivara valitseja võib anda oma haldusalas asuvatele volitatud asutustele pädevuse otsustamiseks, sh vara võõrandamiseks.

Riigilõivu kontroll riigikassas muutub automaatseks

Välja töötamisel on arendus, millega saaks teostada automaatset riigilõivu kontrolli riigikassast ja võrrelda infot järelevalve infosüsteemi andmetega.

Viime ellu varasemad ja ootame uusi algatusi

Kutsume avaliku sektori töötajaid ka tänavu andma märku tegevustest, kus saaks veelgi tõhustada töökorraldust ja jätta ära ebamõistlikke tegevusi. Infot ootab rahandusministeerium jooksvalt e-posti aadressil nullbyrokraatia@fin.ee. Oodatud on kõik ettepanekud, nii suured kui väikesed, mis aitavad vähendada riigi halduskoormust. Lisaks arvestame, et paljude väikeste ettepanekute esitamine ühes valdkonnas võib viidata struktuursema probleemi lahendamise vajadusele.

Paralleelselt uute ettepanekute kogumisega viime ellu ka varasemad ettepanekud. Näiteks, on töös  luua ühtne müügisüsteem, mille pilootprojektina võetakse koolides kasutusele müügisüsteem ERPLY, liidestades selle SAP-iga. Kui projekt osutub edukaks, siis pakutakse süsteemi ka teistele huvitatud riigiasutustele. Lisaks on plaanis riigiülese transkriptsiooniprogrammi arendamine, mis vähendaks audiosalvestuse lahti kirjutamisele ja tõlkimisele kuluvat aega ning hoiaks kokku tööjõudu.

Jätkatakse ka andmete ühekordse küsimise põhimõtte juurutamist. Statistikaametist on kujunemas andmeagentuur – selleks võetakse maksimaalselt kasutusele andmeid, mis on riigil juba olemas ning jätkatakse aruandlus 3.0 projektiga ehk masinpõhise andmekorje elluviimisega.

Hangete valdkonnas on plaan võtta kasutusele uus riigihangete register, et lihtsustada ja kiirendada tegevusi nii hanke korraldajatele kui ka pakkujatele.

Täname kõiki, kes on seniseid ettepanekuid tehes kaasa mõelnud, kuidas riik võiks olla lihtsam ja kättesaadavam nii ametnikele kui ka Eesti elanikele.

Infot sisebürokraatia vähendamise projekti kohta leiab rahandusministeeriumi kodulehelt.

 

Valitsus andis rohelise tule muudatusele riigi kinnisvara juhtimises

Rahandusministeeriumi riigivara osakonna nõunik Veronika Ilsjan

Rahandusministeerium analüüsis riigi kinnisvarastrateegia rakendamist, sellega seotud probleeme ja pakkus välja muudatusettepanekud. Valitsus kiitis ettepanekud heaks ja toetas nendega edasi minekut.

Lühidalt kokku võttes on muudatuste sisu anda juurde otsustusvabadust riigiasutustele ja RKAS-ile ning parandada ülevaadet kinnisvarainvesteeringute vajadustest. 

Peamised seisukohad ja kavandatavad muudatused:

  1. Valitud RKAS-i mudeliga tuleb jätkata ja parandada RKAS-i kui kompetentsikeskuse juhtimist.

Riigi hoonete valitsemine keskselt ning äriühingu vormis teenusepakkuja kaudu on õige, see on levinud praktika ka välisriikides. Valitsus soovib täpsustada RKAS-i rolli selliselt, et varade üleandmise järel ei ole riigiasutustel kohustust tellida kinnisvarateenuseid RKAS-ilt, vaid on vabadus valida teenusepakkujad turult, kui see on soodsam. RKAS-i põhiülesandeks on endiselt riigiasutuste vajadustest lähtuva optimaalseima kinnisvaralahenduse tagamine. Eesmärk on arendada RKAS-i teenuseid ja muuta hinnakujundus läbipaistvamaks. Lisaks peab RKAS-lt olema võimalik tellida ka nõustamisteenuseid. Suurendatakse paindlikkust üüriteenuse pakkumisel ja rahastamisel. Riigihalduse minister RKAS-i aktsiate valitsejana võtab nimetatud muudatuste elluviimise oma tähelepanu alla.

RKAS-i juhatuse esinaine Kati Kusmin ütles, et võtab seda otsust kui väljakutset kujundada RKAS hästi toimivaks kinnisvarateenuseid pakkuvaks ettevõtteks, millel on riigisektoris kasvupotentsiaali.

  1. Riigi kinnisvara planeerimine ja rahastamisotsuste tegemine peab olema süsteemsem ja paindlikum.

Riigi kinnisvara rahastamisotsuste protsess vajab suuremat paindlikkust. Seni on rahastamisotsuseid teinud valitsus, ministeeriumide otsustusvabadus on väike. Otsuste tegemisel puudub terviklik ülevaade riigi kinnisvara kasutusest, kuludest ja seisukorrast.

Kinnisvaraotsuste tegemine viiakse kooskõlla tegevuspõhise finantsjuhtimise põhimõtetega. Ministeeriumid peaksid saama ise oma kinnisvarakulusid juhtima ning kokkuhoitud vahendeid kasutada, nii suureneb vastutus kinnisvaraotsuste tegemisel ja kasvab motivatsioon kulusid kokku hoida. Edaspidi otsustab valitsus kinnisvarainvesteeringute mahud valitsemisalade lõikes ning vastutav minister otsustab ressursside detailsema kasutuse. Erandiks on uued strateegilised investeeringud, mida jääb otsustama valitsus. Kinnisvaraotsuste puhul tähendab see, et eelarvevahendeid jagatakse ja kasutamis seiratakse kinnisvara võtmenäitajate alusel.

Kinnisvaraportfellist parema ülevaate saamiseks koostatakse kinnisvara juhtimiskavad, mille alusel kavandatakse varade kasutust ja korrashoidu. Kinnisvara võtmenäitajad (vaata tabel) näitavad ära esmajoones rahastamist vajavad varad, asutused, valdkonnad.

Juhtimiskavade koostamine toimub järk-järgult:

  • Juhtimiskava on juba koostatud Riigimajade projekti kohta maakonnakeskustes (v.a Tallinn ja Tartu) ning Siseministeeriumi valitsemisalas RKAS-le kuuluvate varade kohta.
  • 2018. aastal koostatakse juhtimiskavad kõikide valitsemisalade kohta. Eesmärk on saada esialgne ülevaade riigi kasutuses varade seisukorra ja kulude kohta aasta lõpuks, et kasutada seda juba järgmises riigieelarve strateegia protsessis kinnisvaraotsuste tegemisel.
  • Järgnevatel aastatel täiendatakse juhtimiskavades olevaid andmeid.
  • Kaugem eesmärk on protsessi automatiseerida selliselt, et erinevad andmebaasid suhtlevad omavahel ning on võimalik saada ülevaade riigi kinnisvararessursi kulude üle.

Taustainfo 

  • Riigi kinnisvarastrateegia näeb ette riigi kinnisvara valitsemise RKAS-i kui riigi kinnisvara kompetentsikeskuse kaudu. Riigiasutused kui riigivara valitsejad annavad hoonestatud kinnistud RKAS-ile mitterahalise sissemaksena üle, vajalikud hooned rendivad tagasi, mittevajalikud hooned RKAS võõrandab. RKAS osutab riigile kinnisvarateenuseid, riigiasutused on tellija rollis. Kahe poole suhet reguleerib üürileping. Investeeringud tehakse RKAS-i kaudu pikaajalise plaani alusel ja nende eest tasutakse üürimakses. Selle mudeli üheks oluliseks eelduseks on hoonete üleandmine RKAS-ile.
  • Riigiasutuste kasutuses on 2,1 mln m² hoonete pinda, millest 1,6 mln m² valitsemine on korraldatud või kavas korraldada RKAS-i kaudu, kuid nt kaitse- ja välisministeerium ning Riigimetsa Majandamise Keskus valitsevad oma varasid ise. Üle poole RKAS-le üle antavatest hoonetest on juba RKAS-le üle antud (valdavalt üürilepinguga), ülejäänu kohta on suures osas kokkulepped tehtud (vaid alla 0,1 mln m² suhtes selge nägemus ja kokkulepped puuduvad). Varade üleandmine on võimalik lõpetada 2020. aasta lõpuks, sellega on mõistlik jätkata, et realiseerida mittevajalikuks jäävad varad RKAS-i kaudu.
  • Lisaks riigiasutustele on riigi sihtasutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute kasutuses ja valdavalt omandis 1,3 mln m².
  • Riigi Kinnisvara AS asutati 2001. aastal, riigi kinnisvarastrateegia kiideti heaks 2007. aastal. 2008. aastal arvati RKAS EUROSTAT-i otsusega valitsussektorisse, sellega vähenes RKAS-i investeerimisvõimekus (kõik RKAS-i investeeringud mõjutavad valitsussektori eelarve tasakaalu).
  • Tegevusi viiakse ellu nn TOI-strateegia alusel järjekorras: Tsentraliseerimine RKAS-i (T), portfelli optimeerimine valitsemisalade ja RKAS koostöös (O), investeerimine (I). TOI-strateegia lähtub põhimõttest, et investeerimisotsuseid ei ole õige teha enne kui määratletud on optimaalne kinnisvarakasutus lähtudes asutuste põhitegevuse vajadustest (kirjeldatud strateegilistes arengukavades).
  • 2016. aastal valmis Riigikontrollil audit „Riigi tegevuse kinnisvara haldamise tsentraliseerimisel“, mille kokkuvõttes nenditi, et 2001. aastal RKAS-i loomisega alanud riigi kinnisvarareformi eesmärke ei ole saavutatud, riigi hoonestatud kinnisvara valitsetakse killustatult ja selle kasutamine on endiselt ebatõhus ning riigile rahaliselt koormav. Riigikontroll nägi pidurdunud reformi peamise põhjusena valitsuse suutmatust leppida kokku kinnisvarapoliitikas ja pikaajaliste investeerimisplaanide puudumises.
  • Rahandusministeerium on oma koondaruannetes juba varem analüüsinud riigi kinnisvaraga seotud tegevusi ja raporteerinud valitsusele, mida on vaja parandada ning algatanud mitmed uuringud probleemide lahendamiseks. Rahandusministeerium on algatanud mitmed uuringud, mille järeldustele tuginedes ettepanekud valitsusele esitati:
    • RKAS tegevusvormi sobivuse analüüsiks telliti 2017. aastal „Riigi Kinnisvara AS tegevusvormi analüüs(Price Waterhouse Coopers), misjõudis järeldusele, et probleem ei ole tegevusvormis, vaid mujal.
    • Riigi hoonestatud kinnisvara planeerimise, optimeerimise ja investeerimise protsesside tõhustamiseks algatati 2 aastat kestnud Euroopa Liidu Struktuurifondide haldusvõimekuse meetmest rahastatud nn HOPE-projekt (Hoonestatud kinnisvara Optimeerimise, Planeerimise ja Eelarvestamise protsessid), mille tulemusena valmis Riigi hoonestatud kinnisvara tegevuspõhine juhtimissüsteem (Civitta AS-i ja Tartu ülikool), millest lähtumise valitsus äsja heaks kiitis.

Võtmenäitajad, mida seirama hakatakse (sh esimeses etapis ehk 2018. aasta lõpuks tekkiv info):

Kasutustõhusus
Büroopinna kasutustõhusus (ainult büroodel) Büroopinna ja täiskohaga töötajate arvu suhe.
Pinnakasutuse tõhusus (ülejäänud pindadel) Kasutuses olevate ja projekteeritud ühikute suhe.
Kvaliteet
Hoone seisukord RKAS metoodika, hindab RKAS haldur või omanik.
Kinnisvarateenuste kvaliteet Teenuste tarnega rahulolu, hindab riigiasutuse kinnisvarakeskkonna haldur (teenuste tellija).
Töökoha kvaliteet Töökohaga rahulolu, hindab töötaja/lõppkasutaja üldise rahulolu uuringu raames.
Remondivõla indeks Seisukorra taastamiseks vajaliku investeeringu suhe asendusmaksumusse.
Vajadustele vastavuse indeks Seisukorra taastamiseks ja vajadustele vastavaks kohandamiseks vajaliku investeeringu suhe asendusmaksumusse.
Prioriteetsete pindade vastavus vajadusele Riigi toimimiseks hädavajalike ja asendamatute pindade vajadustele vastavus.
Vastavus energiatõhususe direktiivi nõuetele Energiatõhususe direktiivi nõuetele vastavaks viidud pindade osakaal energiatõhususe miinimumnõuete täitmise kohustusega pinnast.
Kulu
Alakulu / ülekulu Vajaliku kulu ja tegeliku kulu vahe (alakulu näitab rahastamise puudujääki, ülekulu optimeerimise potentsiaali).
Tegelik kulu /Eelarvestatud kulu Tegelik kulu (faktiline, raamatupidamisest) ja eelarvestatud kulu (prognoos või otsustatud) – sisaldab kõiki kulukomponente, sh investeeringud ja remont ning oma personaliga tehtud kulud.
Vajalik kulu Ühtsetel alustel hinnatud kõiki kulukomponente sisaldav optimaalne kinnisvarakulu, arvestab vara optimaalset kvaliteeti ja suurust. Vajaliku kulu hinnang ei sõltu sellest, kas objekt on üüritud või riigi enda haldamisel. Kulu hindavad rahandusministeerium ja valitsemisalad koostöös rakendades erinevaid meetodeid, mis sõltuvad vara eripäradest. Paljudel juhtudel tuleb läheneda kaasusepõhiselt, sh juhtudel, kus on võetud pikaajaline üürikohustus, mida ei saa muuta (sellisel juhul on vajalikuks kuluks tegelik kulu).

Võtmenäitajad arvutatakse vara kohta sisestatud info alusel, aruandlust on võimalik teha kogu riigi, valitsemisalade, asutuste ja programmide kaupa. Määratakse sihttasemed ja seiratakse nende täitmist.

Varasemad artiklid riigi kinnisvaraga seonduvalt:

Kas tõmmata punane joon läbi Eesti?

Magnus Urb, rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik

On tervitatav, et uue Euroopa Liidu eelarveperioodi eel on Eestiski seda puudutav debatt käivitunud. Küll aga seni veidi ühekülgsest aspektist – kuidas kavaldada tänast süsteemi üle nii, et Eesti saaks vaatamata oma üldisele jõukuse kasvule ELi eelarvest rohkem vahendeid.

Alustuseks peab siiski ütlema, et Eesti üks peamine prioriteet suvel algavatel läbirääkimistel Euroopa Liidu mitmeaastase eelarveraamistiku üle on saavutada, et regioonide arengutaseme tõustes vähendataks neile kasutada antavate struktuurivahendite mahtu võimalikult sujuvalt. Teiseks ei ole mingit põhjust oodata, et Euroopa Liidu eelarveprioriteetide loogika ja praegu kehtivad reeglid jäävad järgmiseks eelarveperioodiks muutumatuks. Meile oluline küsimus on, kuidas suurendada edu saavutamise võimalusi veel üsna ebamäärases kontekstis, kus Euroopa Liidu eelarveraamistik on tõsise surve all seoses ühe suurema netomaksja Suurbritannia lahkumisega ning uute eelarvelist panust vajavate väljakutsetega näiteks turvalisuse ja kaitse valdkonnas, mille ees ühiselt Euroopa Liidus seisame.

Läbirääkimistel peame arvestama ka teiste Eestile oluliste teemadega, nagu kogu Euroopa Liidu põllumeestele võrdsemate konkurentsitingimuste tagamine otsetoetuste taseme ühtlustamise kaudu. Samuti peame oluliseks piisava Euroopa Liidu toetuse tagamist kogu Euroopale oluliste suurte transpordi- ja muude infrastruktuuriprojektide elluviimiseks. Selliste oluliste projektide hulka kuulub inimeste ja kaupade liikumist hõlbustav Rail Baltic, mis moodustab ühe lüli Skandinaavia põhjaosa, Läänemere- ja Vahemeremaade vahelistes pikkades transpordikoridorides ja võib parandada ka Euroopa ja Aasia omavahelise kaubavahetuse võimalusi. Samuti on oluline Baltimaade elektrisüsteemide ühendamine Euroopa Liidu elektrisüsteemidega. Baltimaade energiasüsteemid on praegu sünkroniseeritud Venemaa ja Valgevene omadega. Sünkroniseerimine ELi elektrivõrkudega parandaks meie energiajulgeolekut ning vähendaks sõltuvust naaberturust, mis ei allu Euroopa ühise energiaturu reeglitele. Loe edasi »

Alkoholiaktsiisi laekumisest kainelt ja analüütiliselt

Kadri Klaos, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik
Sven Kirsipuu, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja

  • Alkoholiaktsiisi 55 miljoni euro suurusest alalaekumisest võrreldes 2017. aasta riigieelarve ootusega ligikaudu pool ehk 28 miljonit eurot laekus tegelikult 2016. aastal ja 2018. aastal aktsiisitõusu eel madalama aktsiisimääraga soetatud varude tõttu. See raha ei jäänud eelarvesse laekumata, lihtsalt laekumine jäi erinevasse aastasse.
  • Suvise aktsiisitõusu eel soetatud lahja alkoholi varud olid ootustest suuremad ja vana aktsiisimääraga alkoholi pikemaajalisem tarbimine vähendas 2017. aasta laekumisi ligikaudu 4 miljoni euro võrra.
  • Piirikaubandusest või tarbimise oodatust suuremast vähenemisest tulenev alalaekumine oli möödunud aastal ligikaudu 23 miljonit eurot.
  • Alalaekumine ootustega võrreldes ei tähenda automaatselt seda, et meetme mõju kokku on eelarvele olnud negatiivne.
  • Lisaks eelarve laekumise andmetele on oluline ära oodata andmed alkoholi tarbimise ning tervisekäitumise dünaamika kohta.

Alkoholiaktsiisi laekumine on olnud viimasel ajal teravdatud meedia tähelepanu all. Teema on leidnud laia kõlapinda – paljud inimesed tunnevad selle teemaga seotust, kas siis otseselt alkoholi tarbijatena või kaudsemalt, puutudes kokku alkoholismi varjukülgedega, nagu haigused, vägivald ja õnnetused. Enamiku inimeste isiklik kokkupuude alkoholiga on põhjustanud teema emotsionaalset käsitlust ja emotsioonid on kandunud ka eelarve laekumiste konteksti. Loe edasi »

Pensionifondide tasudest

Tõnu Lillelaid, rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist

2018. aasta saabudes on taaskord sobiv hetk vaadata üle, mis on toimunud ja toimumas II samba tasude ja tootlustega. Enne statistika juurde minemist toome välja mõned muudatused, mis regulatsiooni poole pealt tasude valdkonnas 2018. aastal jõustusid.

1. Alates 2018. aasta 1. veebruarist sõltuvad pensionifondide tasud lisaks fondivalitseja poolt hallatavate II samba fondide mahtudele ka fondide investeeringutest. Meeldetuletuseks, et pensionifondide valitsemistasu peab langema 10% võrra igas järgnevas 100 miljoni euro vahemikus, sealjuures on arvestuses kõik sama fondivalitseja II samba pensionifondide mahud kokku liidetuna. Uue elemendina hakkas 2018. aastal kehtima reegel, kus allahindluse määr langes seniselt 10%-lt 15%-le konservatiivsetele pensionifondidele ja nendele fondidele, mille vara võib investeerida kokku rohkem kui 30% ulatuses teistesse fondidesse ja krediidiasutuste hoiustesse. Ülejäänud kohustuslike pensionifondide suhtes säilis seni kehtinud allahindluse määr, mis on 10%.
Valitsemistasu sidumine investeeringutega peaks pensionifonde motiveerima tegema rohkem otseinvesteeringuid (sh Eestisse) ja vähendama investeeringuid teistesse investeerimisfondidesse. Ühest küljest vähendab see fondi arvelt tehtud kulusid, kuna väheneb kas pensionifondi enda valitsemistasu või teiste investeerimisfondide tasud. Teisest küljest võimaldab see teatud määral fondi tasudes eristada fondi investeerimisstrateegiat (nt aktiivselt juhitud fondid saavad vajadusel võtta kõrgemat tasu).

2. Alates 2018. aastast tuleb II samba fondide kohta avaldada jooksvad tasud ja vara käibe suhtarv. Jooksvad tasud esitatakse kalendriaasta kohta ja need sisaldavad kõiki II samba fondi arvelt võetud kulusid (nt valitsemistasu, tehingutasud jm), kuid samuti ka nende investeerimisfondide tasusid, kuhu pensionifondid oma varasid investeerivad. Vara käibe suhtarv näitab kui suur osakaal on fondi varadest aasta jooksul fondis vahetunud. Loe edasi »

10 edasiminekut ELi rahanduses Eesti eesistumise ajal

Eesti saavutas suuremal või vähemal määral kõik eesistumiseks seatud eesmärgid maksu- ja finantspoliitika valdkonnas. Järgnevalt ülevaade kümnest suuremast teemast, mis õnnestus kokkuleppeni juhtida.

  1. Digimaks ehk õiglane maksukogumine digiettevõtetelt  

Teema, millega Eesti eesistumine end Euroopa maksuajalukku kirjutab. Aastaid on arutatud erinevates riikides, Euroopa Liidu tasandil ja OECD-s, kas ja kuidas tuua rahvusvahelised maksureeglid 21. sajandisse. Täna eeldab riigis teenitud kasumi maksustamine ettevõtte füüsilist kohalolekut. Kui tegemist on digitaalselt teenitud kasumiga, maksustatakse see heal juhul mõnes teises riigis või jääb halvemal juhul üldse maksustamata. Ettevõtjad kannatavad ebavõrdse konkurentsi käes ja riigid jäävad ilma maksurahast. Tegemist ei ole hüpoteetilise probleemiga – 2007. aastal tegutses üks kuuest maailma väärtuslikumast ettevõttest digimajanduses, täna tegutseb üks kuuest traditsioonilises majanduses.

Eesti algatusel jõudsid liikmesriigid kokkuleppele, et digimajanduse ettevõtteid ei maksustata täna teistega võrdselt, rahvusvahelisi maksureegleid on vaja uuendada ning kasumi teenimine digitaalselt ei tohiks takistada selle õiglast maksustamist. Tuginedes Eesti juhitud arutelule, otsustas Ülemkogu kutsuda Komisjoni üles esitama digimajanduse maksustamist puudutav direktiivi eelnõu juba 2018. aasta alguses. Seega jõudsime esimest korda Euroopas teoreetilistest aruteludest kaugemale ja näeme peagi, millised digimajandusele sobivad rahvusvahelised reeglid välja näevad. Loe edasi »

Euroraha vähenemine ja müüdid

Rando Härginen
Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik

Avalik ruum peegeldab, et euroraha tulevik ei jäta kedagi külmaks. Euroraha vähenemist ja selle kasutamist puudutavad arvamused ulatuvad parastavatest kuni nendeni välja, mis pooldavad Isemajandavat Eestit 2.0. Õli valab tulle ka Riigikontroll, kes viitab riigi n-ö eurorahast väljumise strateegia puudumisele, kuid jätab samas mahus välja toomata tegevused, millega Eesti vastavat tulevikuvalmidust kasvatatakse.

Tasakaalustatud arutelu ei lihtsusta ka eri meediakanalites ilmuv poolik või vastuoluline info. Näiteks võis Maalehe (30.11.17) lugeja hiljuti aru saada, et Eesti muutub raha netosaajast netomaksjaks. Mõttekoht, mida selline info rabedus võib kõike mõjutada. Näiteks välisinvesteeringu kavandaja mõtetes. Seetõttu on vast paslik anda diskussiooni mõneti faktipõhisem ja neutraalsem noot ning kummutada mõned euroraha vanad ja uued müüdid. Loe edasi »

Avatud ja kaasav juhtimine

Kristina Reinsalu,
E-riigi Akadeemia e-demokraatia valdkonna juht

Küsimus, kuidas teha kaasamisest ja teavitamisest omavalitsuse juhtimise ja elu korraldamise loomulik osa, on tõenäoliselt nii mõnegi uue volikogu ning valla- ja linnavalitsuse päevakorras.

Näide elust enesest. Oleme lõpetamas veebilehtede koolitusseminari Tartumaal, kui tõuseb vallaametnik ja ütleb ohates: “Nüüd tahate selle vaese vallavanema päris ära tappa! Tal niigi tööd palju, nüüd peab veel informeerima ja kaasama hakkama.”

E-riigi Akadeemia on aruteludest omavalitsuste ja vabakondadega vorminud ettepanekud avatumaks valitsemiseks. Loe edasi »

Riigihange – riigi mitmekülgne tööriist

 

Igal aastal avaldab rahandusministeerium riigihankevaldkonna kokkuvõtte möödunud aasta olulisemate arengute kohta ja annab ka ülevaate riigihankepoliitika laiematest eesmärkidest. Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna nõunik Karoli Niilus kirjutab äsja avaldatud dokumendi põhjal pikemalt kahest olulisest suunast Eesti riigihankepoliitikas

  • miks on vaja ja kuidas saab suurendada väikese ja keskmise suurusega ettevõtete osakaalu riigihangetes ning
  • kuidas on riigihangete kaudu võimalik toetada erinevates riigile olulistes valdkondades eesmärkide saavutamist.

 

Riigihankepoliitika elluviimine ja selle raames eesmärkide saavutamine sõltub eelkõige hankijatest ning nende poolt elluviidavast hankepraktikast. Riigil on siin mitmeid võimalusi läbi hankepraktika kujundamise erinevate valdkondlike eesmärkide saavutamise toetamiseks. Loe edasi »

Kas Eesti riigi rahandus on kriisis?

Erki Lõhmuste, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja

Eesti riigi rahanduse olukord on väga hea kõikide arvuliste hinnangute järgi: sisulist probleemi riigi rahandusega ei paista isegi kõige konservatiivsematest arvulistest hinnangutest. Analüütikud on siiski eri meelt hinnangutes sellele, kas Eesti majandus kasvab paraja hooga või liiga kiiresti.

  • Eelarve hetkeseisu hindamiseks on vaja nominaalsest eelarvepositsioonist eemaldada majandustsükli mõju, kuid puudu on objektiivselt mõõdetav näitaja.
  • Majandustsükli olukorra hindamiseks on välja töötatud SKP lõhe näitaja, mis näitab, kui palju on SKP all- või ülevalpool jõukohast taset.
  • Objektiivse SKP lõhe mõõdupuu puudumine ja hinnangute suured usaldusvahemikud on peamiseks raskuseks selle teoreetiliselt hea kontseptsiooni kasutamisel praktikas.
  • Eesti majanduskasv on pärast kriisi olnud jõukohasest tasemest madalam, mis teeb analüütikud ettevaatlikuks ning võib meie kasvupotentsiaali hinnanguid ülemäära kärpida.
  • Rahvusvahelised institutsioonid soovitavad Eestile mõõdukat eelarvedefitsiiti, mille abil suurendada tulevast majanduse kasvupotentsiaali, ilma et seataks ohtu riigi rahanduse jätkusuutlikkus.
  • Majanduse elavdamiseks ei ole kõige õigem aeg, kuid põhjust ei ole ka majandust jahutada.
  • Riigi rahanduse jätkusuutlikkus on tagatud – seda kinnitavad kõikide institutsioonide arvulised hinnangud.
  • Riigi reservid on piisavad tulemaks toime ka väga suure majanduslangusega.

Loe edasi »