Kertu Fedotov, kindlustuspoliitika osakonna nõunik
Raha kogumine II sambas on sellest aastast vabatahtlik. Enamik II sambaga liitunuist jätkab pensioni kogumist, kuid osa on ka sambast lahkumise valinud. Avaldust kogumise lõpetamiseks ja raha väljavõtmiseks saab iseenesest esitada kogu aeg, aga väljamaksed tehakse alati kas jaanuaris, mais või septembris. Nii tehaksegi esimesed väljamaksed II sambast lahkujatele nüüd septembris. Kui oled sellise avalduse teinud, siis kuni juuli lõpuni saad oma avalduse vajadusel veel ka tagasi võtta. Miks kaaluda avalduse tagasivõtmist?
Sulev Liivik, kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja
Eraisikud, ettevõtted, omavalitsused ja riik vajavad maade hinna kohta õiget infot, et tehingud ja maksustamine saaksid toimuda maa väärtusega kooskõlas. Järgmine maa hindamine viiaksegi läbi 2022. aastal ning uued maahinnad hakkavad kehtima 2024. Keda see aga tegelikult puudutab?
Maade hindamine uute maksumääradega ei mõjuta koduomanikke. Seaduses säilib kodualuse maa maksuvabastus nii, nagu see 2012. aastal kehtestati. Kodusaluse maa maksuvabastust hoopis laiendatakse maadele, mis on nii elamu- kui ärimaa otstarbega üheskoos. See tähendab, et kui kortermaja esimesel korrusel asub näiteks äripind, siis seaduse vastuvõtmisel ei pea selle maja korteriomanikud alates 2024. aastast ärimaa osa eest enam maamaksu maksma.See muudatus mõjutab umbes 9700 kodu.
Teenuste eksport on Eestis geograafilise eelise ning tugeva äri ja IKT sektori tõttu tunduvalt suurem kui EL-is.
Viimasel kahel kümnendil on toimunud selge nihe veo- ja reisiteenuste kesksest teenuste sektorist kõrgema lisandväärtusega teenuste kasuks, seda nii Eestis kui Euroopas laiemalt.
IKT sektor on buumimas mitmetes EL riikides. Kuigi Eesti tutvustab end maailmale õigustatult IT eduloona, näitavad KIE riigid veel kiiremat kasvu ning on hakanud meile kuklasse hingama.
Eesti on viimastel aastatel välisturgudel edukas olnud.Vaatamata kulusurvetele on nii Eesti kaupade kui teenuste turuosa välisturgudel suurenenud.
Koroonakriisi aeg on aga põhjustanud K-tähe kujulise arengu – kui kaupade eksport on kiirelt taastunud, siis teenuste eksport on turismi suure osakaalu tõttu majanduses kannatanud rohkem kui EL-is keskmiselt.
Siseturismi osatähtsus kogu turismis on Eestis OECD riikide üks madalamaid, ehk piiride suletuse korral ei kompenseeri siseturismi elavnemine välisturistide kulutuste vähenemist.
IKT ja äriteenuste eksport on kriisist hoogsamalt taastunud, kuid see ei ole suutnud kompenseerida turismitulude sügavat langust.
Tulenevalt välisturismi suurest osakaalust tähendab piiride avanemine ja reisimise taastumine 2022. aastal teenuste ekspordi kiiremat kasvu kui Euroopas laiemalt ning ühtlasi teenuste turuosa suurenemist välisturgudel.
Kristjan Pungas,rahandusministeeriumi analüütikLoe edasi »
Toomas Vapper, Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna juhataja
Ettevõtliku ühiskonna arendamiseks, mis põhineb ausal ja
innovaatilisel konkurentsil, on tähtis
tõkestada Eesti majandusruumi ärakasutamist rahapesuks. Turvalise
ühiskonna arendamiseks on oluline tõkestada
selle kasutamist terrorismi rahastamiseks. Selleks peab Eesti ärikeskkond olema läbipaistev ja usaldusväärne.
Meie tänased rahapesu ja terrorismi rahastamise tõrjesüsteemid tulevad
peaasjalikult vastavasisulisest rahvusvahelisest raamistikust. Ja ehkki me
väikese riigina peame hoolikalt jälgima nende tõrjesüsteemide kulutõhusat
ülesehitust, on meie esmaseks
ülesandeks nii siseriiklikult kui rahvusvahelises koostöös nende toimimise
tulemuslikkuse tagamine.
Rahatarkuse edendamises tahab riik olla suunanäitaja, et toetada Eesti elanikke teadmiste ja oskuste omandamisel. Sellest, mida tahetakse saavutada 2030. aastaks ja kuidas selleni jõutakse, kirjutab rahandusministeeriumi rahatarkuse spetsialist Bret Klemm.
Iga ettevõte peab esitama kuus kuud pärast majandusaasta lõppu äriregistrile aruande – ka siis, kui aktiivset äritegevust ei toimu. Aruande õigeaegne esitamine on tähtis nii ettevõtjale kui riigile.
Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna nõunik Mirjam Suurekivi
Millal aruanne esitada tuleb ja millal pihta hakata?
Aruanne tuleb äriregistrile esitada kuus kuud pärast majandusaasta
lõppu. Üldjuhul kestab majandusaasta 12 kuud ning enamiku Eesti ettevõtete
puhul langeb see kokku kalendriaastaga. See tähendab, et valdav osa firmasid
peab aruande esitama 30. juuniks.
Põhjalik ja hea planeerimine vähendab ootamatusi ning probleeme. Nii toimetab ka riik – riigieelarve, muude asutuste eelarved ja mitmed plaanid pannakse paika meie regulaarselt koostatud, kindlatest näitajatest koosnevast ning järjepideva metoodika aluselt tehtud prognoosi järgi. Kui täpne see õigupoolest on ja kuidas prognoos kokku pannakse?
Erki Lõhmuste, makromajanduse talituse juhataja Risto Kaarna, fiskaalpoliitika osakonna juhativanalüütik
Mullu oli rahandusministeeriumi üks sihte suurendada teadlikkust riigitöötajatest ja säästa neist osa ametnike armee aktiivteenistusse arvamisest[1]. Muu hulgas selgitades, et kõik riigitöötajad pole ametnikud ja et paljud riigipalgalistest teevad isegi päris tööd. Näiteks õpetajad ja teadlased. Selle tulemusel selgus nii mõnelegi, et riigitöötaja võib olla kodudes levinum kui majavamm (kontrolli kevadel mõlema olemasolu!). Positiivsest vastukajast liigjulgeks läinuna heidame nüüd vaikselt palvetades pilgu ka osa riigitöötajate palkadele.
Kui olete asutanud ettevõtte, tasub kohe mõelda ka selle peale, kuidas raamatupidamine korraldada: kui see jätta hilisemaks, on asi märksa keerulisem ja kulukam. Anname siin artiklis mõned näpunäited, kuidas raamatupidamist lihtsalt korraldada.
Kui ettevõte luua paari minutiga äriregistris, siis võib jääda märkamata, et juhatuse liikmel on hulk kohustusi, muuhulgas vastutus korraldada raamatupidamist. See tähendab, et juhatuse liikme vastutada on, et raamatupidamine oleks korraldatud vastavalt raamatupidamise seadusele ja finantsaruandluse standardile ning majandusaasta lõppedes ka ettevõtjaportaalis aruanne esitatud.
Ära räägi mulle oma väärtustest. Näita oma eelarvet ja ma ütlen, et mis su väärtused on. Joe Biden
Andrus Jõgi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna nõunik
Kui kõigi 79 omavalitsuse 2020. aasta kulud liita, teeb see kokku 2,46 miljardit eurot. See on niivõrd suur summa, et seda on enamikel meist raske hoomata. Näiteks saaks selle eest ehitada kolm KUMU muuseumit, osta peaaegu 10 Tallinki MyStar laeva või omandada umbes 14% Swedbank pangandus-kontsernist. Ilmselt on rahasummat lihtsam hoomata, kui mõelda: palju see teeb iga elaniku kohta kuus?
Omavalitsused kulutavad igas kuus ühe elaniku kohta 153 eurot. See jaotub väga paljude tegevuste vahel, kuid suurim osa ehk 71 eurot kuus kulub haridusele. Sellest 23 eurot lasteaedadele, 43 eurot üldhariduse andmisele ning neli eurot noorte huvitegevuseks. Hariduskulud moodustavad pea poole omavalitsuste kogukuludest. Kuigi 23 eurot kuus lasteaiale ühe elaniku kohta tundub väike summa, siis ühe lasteaialapse kohta teeb see ca 430 eurot kuus (millest elanik kattis tasudena keskmiselt 11%). Teisel kohal on majandusvaldkond, kus 10 eurot kulub kohalike teede hoiuks ning seitse eurot ühistranspordile. Ülejäänud osas edendatakse turismi ning rahastatakse teadus- ja arendustegevusi.
