Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna nõunik Andrus Jõgi
Rahvusvahelisi ja siseriiklike võrdlusi pakkuvaid vahendeid tuleb maailmas aina juurde ning nõudlus selliste abivahendite järele kasvab.
Värskelt avaldatud riikide sotsiaalse arengu võrdlus annab hea ülevaate, mis on Eesti tugevused ja millised teemad vajavad rohkem tähelepanu. Mitmendat aastat järjest on võimalik jälgida ka riikide konkurentsivõime indeksit. Saame end võrrelda nii endast paremate kui ka tunnustelt endaga sarnaste riikidega. Igal juhul huvitav ja kasulik materjal kõikidele.
Ka omavalitsuste osas on riigid arendamas lahendusi, mis võimaldaks omavalitsusi võrrelda, ühiskonna teadlikkust ja kaasatust tõsta ning millest oleks lõppkokkuvõttes abi üleriigiliselt ühtlasema arengu tagamisel.
Olgu siin toodud mõned näited Euroopast: Holland, Austria, Norra, Soome, Taani.
Mõnikord on need lahendused loonud keskvalitsus, mõnikord omavalitsused ühistööna, mõnikord hoopis kolmas sektor. Eestis on aga loodud omavalitsuste teenuste võrdlust pakkuv veebileht minuomavalitsus.fin.ee keskvalitsuse, omavalitsuste ja vabaühenduste koostöös, tuginedes teadlaste pakutud metoodikale.
Miks selliseid võrdlemist võimaldavaid lehti tehakse?
Tõepoolest, üksik numbriline väärtus ei pruugi mingi nähtuse kohta palju paljastada. Küll aga saavad enamik näitajaid elavaks läbi nende konteksti asetamise ja võrdlemise. Isegi poes kuvatakse hinnasildil, et kui palju mingi toode maksab ühe kilogrammi või liitri kohta. See aitab nii ostjal oma ostuotsuseid paremini teha kui ka tootjal ennast positsioneerida.
Võrdlusinfot saab muidugi alati kasutada ka mitte edasiviival moel, ent tulevikuperspektiivist on oma tugevustest ja väljakutsetest ülevaatliku info ja tagasisidega omavalitsustel siiski lihtsam arenguplaane seada. Teades omavahelisi erinevusi, on võimalik leida nii neid, kellelt õppida, kui ka neid, kellega oma õppetunde jagada. Arenguvõimalusi on kõigil – nii väikestel ja suurtel Eesti omavalitsustel, nii Eestil kui ka Soome riigil.
Võrdlused töötavad seda paremini, kui on mitmeid, kellega end võrrelda. Kõigi 79 omavalitsuse seast leiab iga piirkond võrdlusteks piisavalt endale sarnaseid. Olgu see siis suuruse, asukoha, elanike jaotustiheduse või tulukuse järgi.
Raha on kindlasti oluline tegur paljude teenuste kujundamisel, kuid siiski mitte ainuke. Ka riikide võrdluses ei ole nii, et meist rikkam Soome on meist kõiges parem. On kohti, kus Eesti on samal tasemel või isegi parem.
Sama on omavalitsustega. Suurem osa minuomavalitsuse veebilehel teenuste taseme tulemustest ei ole selgitatav rahaga. Näiteks kõige kõrgema rahulolu enamike omavalitsusi teenuseid puudutavates küsimustes saavutas Muhu vald, kes sissetulekutelt jääb keskmiste hulka (rahuloluküsitluse kokkuvõte).
Minuomavalitsus.fin.ee on oodatud abivahend ja kasulik tööriist, kus kõik huvilised saavad vaadata enda kodukandi teenuste seisu. See annab ülevaate omavalitsuse teenuste olukorrast, et juhtida kohalikku arengut, soodustada kogemuste jagamist, suurendada teadlikkust ja informeerida kodanikke kohaliku elu valdkondadest. Huvitavat infot on lehel palju ning uurimismaterjali aastateks. Juba esimese nädala jooksul külastas lehte 3000 kasutajat.
