Rubriik: riigieelarve

Mida arvavad väliseksperdid Eesti avaliku sektori investeeringute korraldusest?

Eesti riigi investeeringute juhtimist käisid 2018. aasta lõpul hindamas eksperdid Rahvusvahelisest Valuutafondist (IMF) ja Maailmapangast. Aeg on anda ülevaade, mis on hästi ja mis mitte nii hästi. Joonas Pärenson, rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik Investeeringud taristusse, uude tehnikasse ja inimestesse loovad arengu ja elatustaseme tõusu aluse. Ligikaudu kümnendik Eesti riigieelarvest läheb igal aastal investeeringuteks, mis on […]

Kolme miljardi jagamise küsimus

Magnus Urb, rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna pikaajalise strateegilise planeerimise juht Möödunud aastal alustasid riigikantselei ja rahandusministeerium valitsuse otsuse alusel riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ loomist. Sellega seoses ootame aadressil eesti2035.ee inimeste mõtteid, millises Eestis me soovime elada aastal 2035 ning kuidas me sinna jõuame. Oleme analüüsinud, mis toimub meie ümber Euroopas ja maailmas, millised on globaalsed […]

Riigieelarve uus vaade annab igale eurole eesmärgi

Eneken Lipp, rahandusministeeriumi tegevuspõhise eelarve projektijuht Järgmisest aastast on riigil uue ülesehitusega eelarve. Varasema, kulude lõikes kirjeldatud eelarve kõrval koosneb 2020. aasta riigieelarve ministrite juhitavatest programmidest. See tähendab, et valitsus seab tulemuseesmärgid programmidele ja nende saavutamiseks osutavad riigiasutused teenuseid, mille kvaliteet, maht ja hind on kokku lepitud. Iga euro programmis on seotud teenusega, igal eurol […]

Valimislubaduste analüüs rahandusministeeriumi vaatevinklist

Risto Kaarna, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Rahandusministeerium avaldab 18. veebruaril juba neljandat korda riigikogu valimistel osalevate erakondade programmide mõjuhinnangud. Protsessi käigus on erakondadel olnud võimalik saada esialgseid mõjuhinnanguid ideede genereerimise faasis, täpsustada jooksvalt valimislubaduste sisu ja kommenteerida hinnanguid enne nende avaldamist. Erakondade programme on võimalik analüüsida mitmel eri moel ning seda on valimiste eel eri […]

Kuidas investeeringuid targemini juhtida?

Joonas Pärenson, rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik Kas te teadsite, et igal aastal läheb investeeringuteks ligikaudu 10 protsenti Eesti riigieelarvest, mis on kokku peaaegu lausa üks miljard eurot? Praegu riigikogus menetletavas 2019. aasta riigieelarve eelnõus on investeeringuteks kavandatud 988 miljonit eurot. Investeeringute abil rajame uut koolivõrku, ehitame teid ja sildu, loome uusi infotehnoloogilisi lahendusi, edendame ettevõtlust […]

Tegevuspõhine eelarve kui innovatsioon avalikus sektoris

Eneken Lipp, rahandusministeeriumi tegevuspõhise eelarve projektijuht Iga euro tegevuspõhises riigieelarves on seostatud konkreetse elanikele või asutustele pakutava teenusega. Nii saame rohkem esile tõsta inimeste vajaduste täitmist ja tagada paremate teenuste osutamist. See aitab ka valitsusel paremini saavutada endale seatud eesmärke, kuidas Eesti elu paremaks muuta. Tegu on kogu maailmas silmapaistva innovatsiooniga avalikus sektoris, mille suurimad […]

Kas tõmmata punane joon läbi Eesti?

Magnus Urb, rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik On tervitatav, et uue Euroopa Liidu eelarveperioodi eel on Eestiski seda puudutav debatt käivitunud. Küll aga seni veidi ühekülgsest aspektist – kuidas kavaldada tänast süsteemi üle nii, et Eesti saaks vaatamata oma üldisele jõukuse kasvule ELi eelarvest rohkem vahendeid. Alustuseks peab siiski ütlema, et Eesti üks peamine prioriteet suvel […]

Alkoholiaktsiisi laekumisest kainelt ja analüütiliselt

Kadri Klaos, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Sven Kirsipuu, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Alkoholiaktsiisi 55 miljoni euro suurusest alalaekumisest võrreldes 2017. aasta riigieelarve ootusega ligikaudu pool ehk 28 miljonit eurot laekus tegelikult 2016. aastal ja 2018. aastal aktsiisitõusu eel madalama aktsiisimääraga soetatud varude tõttu. See raha ei jäänud eelarvesse laekumata, lihtsalt laekumine jäi erinevasse aastasse. Suvise […]

Kas Eesti riigi rahandus on kriisis?

Erki Lõhmuste, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Eesti riigi rahanduse olukord on väga hea kõikide arvuliste hinnangute järgi: sisulist probleemi riigi rahandusega ei paista isegi kõige konservatiivsematest arvulistest hinnangutest. Analüütikud on siiski eri meelt hinnangutes sellele, kas Eesti majandus kasvab paraja hooga või liiga kiiresti. Eelarve hetkeseisu hindamiseks on vaja nominaalsest eelarvepositsioonist eemaldada majandustsükli mõju, […]

Riigi konkurentsivõime tõstmine eeldab paindlikumat eelarvet

Joonas Pärenson, rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik Kuidas ja miks on vaja suurendada riigieelarve paindlikkust: tõhustamiskavade läbiviimisest. Elame muutuste ajastul. Meie rahvastik väheneb ning vananeb. Sellest tulenevalt muutuvad rahva ootused teenustele, mida riik pakub, aga ka viisile, kuidas neid pakutakse. Rahvusvaheline majanduskeskkond ja selle muudatused ei jäta meid üllatamast. Meenutame kas või Suurbritannia otsust Euroopa Liidust lahkuda. […]