Rahandusministeeriumi koostatud ja 14. veebruaril avaldatud valimislubaduste analüüsi täiendusena anname nüüd ülevaate valimisprogrammides sisalduvatest suurima eelarvemõjuga füüsilise isiku tulumaksulubadustest ning sellest, kui kulukad need võimalikud muudatused riigi rahakotile on, millist mõju need inimeste sissetulekutele kaasa toovad ning kuidas tulumaksumuudatused ühiskonnas jagunevad.
Loe edasi
Meil Eestis ei ole kuumalainetest moodustuvaid soojuskupleid, massiivseid üleujutusi või metsapõlenguid ning meie saared ja rannikualad ei vaju silmnähtavalt vee alla. Veel. Samas kollektiivselt ühe liigina oleme ületanud 8 miljardi piiri ning igal indiviidil on omad ootused võimalikult kõrge elatustaseme osas. Teadvustamata tihtipeale, et meie kõrval elutseb veel 8 miljonit muud liiki, kellest 1 miljon on mingis hävinemise staadiumis. Ka seda, et viimase 50 aastal jooksul 70% liikide populatsioonist on kadunud ning inimtegevuse tõttu on see kadu tuhandeid kordi kiirem kui looduses tavaks.
Kestlik maailm võiks tähendada, et kõik liigid mahuvad siin planeedil üksteise kõrval toimetama ning neid ka väärtustatakse sarnaselt. Piiratud ressursi tingimustes aga õpitakse sellega toime tulema, mitte raiskama ja tarbima nii nagu ei oleks homset päeva. Iga uue elu ja tegevusega peaks käsikäes käima vastutustundlik käitumine – sa kas panustad olukorra parendamisse või vähemalt ei kahjusta. Arenenud riikidel on seeläbi ka vastutus suurem, nemad on saanud hüvesid teistest rohkem ja kauem.
Loe edasi
Rahandusministeeriumi koostatud ja 14. veebruaril avaldatud valimislubaduste analüüsi täiendusena anname ülevaate programmides sisalduvatest pensioniteemalistest lubadustest ja sellest, kui kulukad need riigi rahakotile on. Erakondade pensionilubadusi on palju, mõned on paremini hinnatavad kui teised. Valimislubaduste analüüsis jäid mitmed lubadused meiepoolse rahalise hinnanguta, näiteks: „kehtestame lesepensioni“, „kehtestame tööandjapensioni“, „toetame pensioniks säästmist“, „laiendame pensioni investeerimiskonto kasutamise võimalusi“.
Mitmed pensionilubadused on meil siiski saanud konkreetse rahalise hinnangu, millest alljärgnevalt ülevaate teengi. Enamus neist on lubadused tõsta erakorraliselt pensione, kuid mitte ainult.
Loe edasi
Risto Kaarna, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhtivanalüütik
Rahandusministeerium avaldab 14. veebruaril 2023 juba viiendat korda riigikogu valimistel osalevate erakondade programmide mõjuhinnangud. Protsessi käigus on erakondadel olnud võimalik saada meilt esialgseid mõjuhinnanguid ideede genereerimise faasis ning kommenteerida käesolevat analüüsi enne selle avaldamist.
Loe edasiViimastel aastatel on mitu hoiu-laenuühistut sattunud raskustesse, halvima stsenaariumi korral võivad seal raha hoiustanud inimesed sellest kas osaliselt või täielikult ilma jääda. See on tõstatanud teravalt esile küsimuse, kas selliste olukordade vältimiseks oleks edaspidi tarvis reegleid karmistada ja ajale mõnevõrra jalgu jäänud seadust muuta. See jällegi on tekitanud teravat vastuseisu mitmelt hoiu-laenuühistult ja ka ühistutega seotud huvigruppidelt. Millistel põhjustel ja kelle huvides oleks otstarbekas seadust muuta, tuleb juttu allpool.
Uue aasta alguses tunneb avalikkus kõrgendatud huvi, mida ministeeriumid lõppenud aastal ära tegid, milleks neid üldse vaja on? Vaatame siis korraks möödunud aastale tagasi just selle pilguga, mida on Rahandusministeeriumi tegevus tähendanud Eestile ja Eesti inimestele.
Teatud tervisekulutusi saavad tööandjad oma töötajatele aastas kuni 400 euro eest maksuvabalt hüvitada. Kui palju sellist võimalust kasutatakse ja kas see piirmäär võiks vajada tõstmist, tuleb juttu allpool.
Teisest sambast võib pensionile jääda viis aastat varem kui seda näeb ette ametlik pensionivanus ehk riiklik vanaduspensioniiga. Riiklik vanaduspensioniiga tõuseb aasta-aastalt ja samamoodi nihkub ka teise samba pensioniiga. Aastaks 2026 jõuab vanaduspensioniiga 65. eluaastani ja hakkab seejärel tõusma vastavalt eluea pikenemisele, seni määrab vanaduspensioniea sünniaasta, vt täpsemalt siit.
Loe edasi
Ajakirjanduses on võrreldud 2022. aasta 10-aastase Eesti Vabariigi võlakirja emissiooni 2020. aasta mais emiteeritud võlakirjaga. Selliseid võrdlusi tehes tuleb siiski arvestada oluliselt muutunud keskkonnaga. Finantsturud ei püsi paigal ja sõltuvad sellest, mis maailmas toimub. Praegune 4% intress tuli paljudele Eestis üllatusena, aga ei ajalooliselt ega ka praegust globaalset olukorda arvestades pole selline intressitase erakorraliselt kõrge. Pigem võib erandlikuks pidada perioodi 2016. aastast kuni käesoleva aasta alguseni, kus paljude võlakirjade intressimäärad olid ülimadalad või isegi negatiivsed.
Loe edasi
Rahandusministeerium on valmis saanud üleriigilise planeeringute andmekogu (PLANK), kust on 17. oktoobrist leitavad kehtestatud planeeringud digikujul.
1. novembrist tuleb kõik kehtestatavad planeeringud esitada juba uude keskkonda.
Milleks sellist andmekogu vaja on?
Loe edasi