Rubriik: Euroopa Liit

Abiks väärtuspõhiste riigihangete teekonnal – mis ja kuidas?

Eelmise aasta novembris kinnitati riigihangete strateegilised põhimõtted, mis on edaspidi suunanäitajaks väärtuspõhiste hangete korraldamisel. Eesmärk on suunata riigihangete korraldajaid arvestama tulevikus senisest enam ka teisi väärtusi ja mitte lähtuma üksnes maksumusest. Mis saab edasi?

Riigihangete uued põhimõtted – revolutsioon või evolutsioon?

Avalikule konsultatsioonile pandud riigihangete strateegilised eesmärgid on saanud avalikkuses tähelepanu ja huvitavat tagasisidet. Jääb mulje, nagu see oleks midagi täiesti uut ja Eesti majandusele võõrast. Riigihangetes muude väärtuste arvestamine peale odavuse ei ole tegelikult midagi müstilist. Euroopas on see normiks juba aastaid ning vastavaid samme oodatakse ka Eestilt.

Kestlikkusaruandlusest

Meil Eestis ei ole kuumalainetest moodustuvaid soojuskupleid, massiivseid üleujutusi või metsapõlenguid ning meie saared ja rannikualad ei vaju silmnähtavalt vee alla. Veel. Samas kollektiivselt ühe liigina oleme ületanud 8 miljardi piiri ning igal indiviidil on omad ootused võimalikult kõrge elatustaseme osas. Teadvustamata tihtipeale, et meie kõrval elutseb veel 8 miljonit muud liiki, kellest 1 miljon […]

Süsiniku piirimeede – mis see on, miks vajalik ja kuidas mõjutab Eesti majandust

Euroopa Liit on välja tulnud mahuka kliima- ja energiameetmete paketiga “Eesmärk 55”, mille üheks osaks on süsinikdioksiidi kohandusmehhanism. Selle peamiseks eesmärgiks on mitmesuguste meetmete kaudu vähendada teatud kaupade tootmisjälge nii EL-is kui kolmandates riikides. Kirjutan järgnevas postituses lahti, mida see mehhanism endas täpsemalt kujutab, kuidas on see seotud heitkogustega kauplemise süsteemiga ning millised on selle […]

Üksi saab kiiremini, ühiselt kaugemale

Euroopa mõistes on keskmine Eesti kohalik omavalitsus pärast 2017. aasta haldusreformi juba küllaltki suur. Mitte veel kõige suurem, aga selgelt suuremate poolel. Kas see tähendab, et suuremaks ühinenud omavalitsuste vahel polegi nüüd enam vaja erilist koostööd, igaüks saagu ise edaspidi kõigega hakkama? Ilmselt päris nii ikka ei ole. Ka keskmisest suuremad linnad ja vallad pole […]

Kesk-Läänemere programm eraldab piiriüleseks koostööks 8 miljonit eurot

Ingel Türk, Kesk-Läänemere programmi Eesti teabepunkti infojuht, Riigi Tugiteenuste Keskuse toetuste rakendamise osakond Eesti ja Läti matkateekondade täiustamine, töökohtade loomine kodu lähedal Alutagusel ja Setomaal, sotsiaalse tõrjutuse ohus emadele toetusvõrgustiku loomine ning inimtekkeliste saasteainete vähendamise algatus kõik saavad toetust Euroopa Liidu Kesk-Läänemere programmist. Kesk-Läänemere programm rahastab koostööprojekte Eesti, Läti, Rootsi ja Soome asutuste, ühenduste ja […]

Miks ja kuidas Euroopa Liit riikide majandust suunab?

Tanel Steinberg, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Euroopa Liit on majandus- ja finantskriisist väljudes ja sellest õpitu põhjal oluliselt reforminud majandusjuhtimise ja koordinatsiooni reegleid: heaks on kiidetud kaks majanduse juhtimist käsitlevate õigusaktide paketti, ratifitseeritud fiskaallepe. Reeglite praktiliseks rakendamiseks on iga-aastase protsessina loodud Euroopa semester ehk Euroopa poolaasta, mille käigus Euroopa Komisjon ja liikmesriikide ministritest koosnev Euroopa Liidu nõukogu […]