
välisvahendite talituse juhataja
Viimasel ajal on avalikkuses üles kerkinud välistoetuste kasutamise teema – eeskätt mure, et raha ei rakendata piisavalt kiiresti ning meedias esitletud arusaam, et Eesti jääb seetõttu lõpuks suurtest summadest justkui ilma.
Tegelikult liigutakse toetuste rakendamisega plaanipäraselt ja ajakavas, kohati kiireminigi. Edenemist jälgib ka valitsus ning ministrid peavad kindlustama, et nende valdkondades saavad kõik toetused kokku lepitud tempos rakendatud, tagamaks perioodi lõpuks raha 100%-line kasutus.
Välja maksmata raha ei lähe kaotsi
Välistoetused koosnevad eri tüüpi fondidest ning struktuurifondid ja taasterahastu, mis on olnud arutelu fookuses, moodustavad nendest umbes poole. Ülejäänut juhivad teised ministeeriumid – Regionaal- ja Põllumajandusministeerium põllumajanduse ja maaelu toetusi, Siseministeerium siseturvalisuse fonde, Haridus- ja Teadusministeerium teadus-arendustoetusi jne.
Sõltuvalt fondi iseloomust ning ministeeriumide praktikast ja hinnangust erineb ka prognoositäpsus. Eelarve planeerimisel on loomulikult suund täpsuse suurendamisel ja omalt poolt suuname kõiki ministeeriume planeerimisel konservatiivsemad olema, et vältida liig-optimistlikku ennustust rahade kasutamise tempo osas.
Raha ei lähe kaduma, kui jooksva aasta jooksul ei ole kogu planeeritud summat võimalik välja maksta. Seda osa saab edasi kasutada järgmisel eelarveaastal.
Välistoetuste puhul on Eestile üldjuhul eraldatud kindel toetusmaht kogu perioodiks ning eelarvestamisel planeerivad ministeeriumid, kui suur osa sellest kavandatakse konkreetsel aastal kasutusse võtta. Kuna toetuste rakendamise tempo sõltub väga paljudest asjaoludest, alates hangete õnnestumisest kuni toetuse saajate huvini mõne meetme vastu, on paratamatu, et plaanitud maht ei pruugi realiseeruda.
Seejuures tuleb aga silmas pidada, et raha ei lähe kaduma, kui jooksva eelarveaasta jooksul ei ole kogu planeeritud summat võimalik välja maksta. Seda (ühel aastal) kasutamata osa saab edasi kasutada järgmisel eelarveaastal, mistõttu on eksitav rääkida, justkui oleks sadu miljoneid kaotsi läinud.
Samuti ei saa liigselt keskenduda toetusraha jaotusele aastate vahel. Struktuurifondide maht on fikseeritud kindla ajaperioodi peale (reeglina 9 aastat) ning perioodi lõpuks see ka ära kasutatakse. Nii, nagu on kasutatud varasematel perioodidelgi.
Tempo on kavandatust kiirem
Nagu öeldud, moodustavad välistoetustest ühe kaalukama osa Rahandusministeeriumi kureeritavad struktuurifondid, kus perioodil 2021-2027 on Eestil kasutada kokku 3,37 miljardit eurot. Euroopa Komisjon kiitis meie rakenduskava heaks 2022. aastal ühena esimeste hulgas. Täna on kava elluviimine hea hoo sisse saanud ning meetmed käima lükatud. Seda hoolimata pea kaheaastasest hilinemisest, mil üle Euroopa keskenduti Covid-kriisi tõttu Taasterahastu (RRF) kiirele käivitamisele ja struktuurifondide läbirääkimiste pakk esialgu ootele pandi. See ei olnud kuidagi Eesti viivitamine, vaid terve Euroopa alustas hiljem.

Et tagada perioodi lõpuks fondide 100%-line kasutus, on kokku lepitud kindel trajektoor ning eesmärgid igale ministeeriumile. 2024. aastal prognoosid ministeeriumid kohustustega katta vähemalt 64% ja toetuse saajatele välja maksta 12% struktuurifondide toetuse eelarvest. Projektide rahastamise tempo on olnud aga prognoositust kiirem – aasta lõpuks oli kohustustega kaetud 68% toetuste eelarvest.
Väljamaksete mahuks saavutati 2024 .aasta lõpuks 11% ehk 374 miljonit, mis maksti toetuse saajatele välja hüvitamiseks esitatud kuludokumentide alusel. Samas ei näita kulude tagantjärele hüvitamine tegelikult ringlevat raha hulka. Nii-öelda põllul tehakse jooksvalt pidevalt tehinguid ning nende hüvitamine toimub tagantjärele ajalise nihkega (kui toetuse saaja tšekid esitada otsustab).

Me ei maksa ju ehitajale poolt maja maksumust välja siis, kui ta alles vundamendiauku kaevab. Suuremad summad liiguvad ikka siis, kui katus hakkab peale saama.
Seega on loogiline, et väljamaksete maht on perioodi alguses tagasihoidlikum ja hakkab projektide edenedes jõudsalt kasvama. Me ei maksa ju ehitajale poolt maja maksumust välja siis, kui ta alles vundamendiauku kaevab. Suuremad summad liiguvad ikka siis, kui katus hakkab peale saama ehk ollakse töödega lõppjärgus või valmis. Rakenduskava elluviimist alustati 2023. aastal, projektide teostuseni jõuti 2024 ja nüüd hakkab tulema ka järjest rohkem väljamakseid.
Loeb, kui palju on võetud kohustusi
Kui räägime struktuurifondide raha kasutamise edenemisest, on oluline keskenduda sellele, kui palju on reaalselt võetud kohustusi ehk sõlmitud lepinguid ja tellitud töid. 68% kogumahust tähendab, et sisuliselt on tänaseks turul ringlemas 2,3 miljardit eurot toetatud projektide, investeeringute ja meetmete elluviimiseks. Selle näitajaga oleme Euroopas kõrgel 3. kohal (Leedu on 7., Läti 23. kohal).
Nii ei pea paika hinnang, nagu Eesti oleks kuidagi aeglane olnud. Saime startida siis, kui Euroopa Komisjon stardipaugu andis. Tänaseks on tehtud vägagi korralik stardikiirendus ja oleme eelmise perioodi trajektoori juba ületanud.

Ja mis kõige olulisem – kasutusse antud 2,3 miljardi puhul on lepingud tehtud ja hinnad fikseeritud. Seega ei ole põhjendatud mure, justkui saaks toetuse saajatele kulusid tagantjärele hüvitades sama raha eest inflatsiooni tõttu vähem.
Toome ära kõik Eestile mõeldud raha
2023. aasta teises pooles, eelmise rahastusperioodi lõpusirgel, käis samuti meediast läbi kahtlus, nagu võiks Eesti jääda toetusrahast ilma. Tegelikkuses olime juba kuu enne perioodi ametlikku lõppu ehk novembris kätte saanud 100% 2014-2020 perioodi toetusraha, olles sellega liikmesriikidest koos Leeduga esikohal. Olime andnud kaaluka lubaduse, et toome kogu toetusmahu Eestile ära ja ühtki eurot ei kaota. See lubadus sai enne tähtaja kukkumist täidetud.
Sama siht on käesoleval rahastusperioodil – oleme toonud ja toome Brüsselist ära kogu Eestile mõeldud raha ka sel perioodil ning kasutame meie jaoks oluliste investeeringute, projektide ja tegevuste rahastamiseks. Samal ajal püüame kindlasti toetada fonde kasutavaid ministeeriume eelarvestamise täpsuse suurendamisel.
Struktuurifondide kasutamise progressi saab reaalajas jälgida siin: https://rtk.ee/toetuste-ulevaated-ja-oigusaktid/ulevaade-toetatud-projektidest/toetuste-statistika.