Rubriik: riigireform

Iseteenindusportaal – bürokraatia vähendamise abivahend

Tuhanded töötajad, üks süsteem ja isetegemise võlu reformivad tugiprotsesse. Riigi Tugiteenuste Keskuse personaliteenuste osakonna juhataja Janika Terve ja riiginõuete osakonna juhataja Erki-Paul Ridal kirjutavad pikemalt, kuidas asutuste ülese süsteemi kasutuselevõtt reformis riigiasutuste tugitegevuste korraldust.   Digiajastu fenomen on võimalus korraldada ise ja kiirelt oma asju, mida seni tegid teised Sinu eest. Kui oma asju korraldavad ise tuhanded saab muuta protsesse […]

Andmete automaatse edastamise 21. sajandi tehnoloogia „Aruandlus 3.0“

Statistikaameti peadirektor Mart Mägi tutvustab projekti Aruandlus 3.0 eesmärke ja edusamme.   Oktoobris 2015 kutsusid majandus- ja kommunikatsiooni-, ettevõtlus- ja infotehnoloogia-, rahandus- ja riigihalduse minister üles ettevõtlusorganisatsioone tegema ettepanekuid ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks. Üleskutsele reageerinud organisatsioonide ootused olid järgmised: ettevõtjate koormust andmete esitamisel riigile tuleb väheneda; ettevõtjatelt kogutakse vaid minimaalne hulk andmeid; kord riigile esitatud andmeid ei või […]

Kümme sammu bürokraatia vähendamiseks

Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna nõunik Nele Nõu  Riik algatas bürokraatia vähendamise projekti, sest sujuv asjaajamine on ideaal nii kodaniku kui ametniku jaoks. Valitsus arutas selle algatuse esimesi vahetulemusi ja edasisi plaane. Rahandusministeerium kutsub jätkuvalt üles avaliku sektori asutusi teada andma tegevustest, mille raames asjaajamine on ebamõistlikult keeruline või andmete kogumine põhjendamatult kordav.

Riigimaja: mitu teenust – üks maja

Mart Uusjärv, rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna nõunik Augustikuu lõpus tegi valitsus olulise otsuse ja leppis kokku, et riigimajade kontseptsiooniga tuleb edasi liikuda ehk koondada riigi teenused maakonnakeskustes ühte kohta. Plaani aluseks on rahandusministeeriumi ettepanek maavalitsuste ülesanded ringi jagada. Et riigimajja võib meil igaühel tulevikus asja olla, kordan üle, mis on riigimaja ja kuidas võidaks nende asutamisest üle […]

Maavalitsuste reformist: paneme tuled põlema

Mart Uusjärv Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna nõunik Maavalitsuste tähendus Eesti riigiaparaadis pole täna enam see, mis ta oli kümmekond aastat tagasi, ning aina tugevamaks on saanud veendumus, et süsteem vajab uuendamist. Siin-seal räägitakse maakondade kaotamisest ning mõni on valmis juba kustutama tuled. Pimeduse saabumise ootus on ennatlik. Riigiülesannete analüüs teeb ettepaneku luua regionaalamet, teha teenused kättesaadavaks […]

Miks riigiasutuste kinnisvarakulud kasvavad?

Veronika Ilsjan, rahandusministeeriumi riigivara osakonna nõunik Riigiasutuste kinnisvarakulud kasvavad pärast vara Riigi Kinnisvara AS-ile (RKAS) võõrandamist. Kulude kasv on tingitud peamiselt riigi kinnisvarareformi läbiviimisest ja muutusest rahastamismudelis – isehaldamise mudelilt minnakse üle üürimudelile. Eesmärk on tagada riigi kinnisvara stabiilne ja vara korrashoiu vajadusi arvestav rahastamine. See ei tähenda, et kogu kasv tuleneb mudeli muutusest, kindlasti […]

Tegevuspõhine eelarve näitab selgemalt, mida kodanikud riigi raha eest saavad

Karl-Erik Tender, rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna juhataja asetäitja Valitsus on otsustanud minna 2020. aastaks üle tegevuspõhisele riigieelarvele. Senine majanduslikule sisule keskenduv riigieelarve kirjeldab, millist liiki kaupu riik ostab – kas palkab inimesi, ostab kaupu või annab raha edasi. Läbipaistmatuks jääb, millist väärtust ostetud kaupadega kodanikele luuakse. Tegevuspõhine eelarve seab esikohale kodanikele pakutava väärtuse ja valitsuse seatud eesmärkide […]