Rahandusministeeriumi koostatud ja 14. veebruaril avaldatud valimislubaduste analüüsi täiendusena anname nüüd ülevaate valimisprogrammides sisalduvatest suurima eelarvemõjuga füüsilise isiku tulumaksulubadustest ning sellest, kui kulukad need võimalikud muudatused riigi rahakotile on, millist mõju need inimeste sissetulekutele kaasa toovad ning kuidas tulumaksumuudatused ühiskonnas jagunevad.
Füüsilise isiku tulumaks on sotsiaalmaksu ja käibemaksu järel suuruselt kolmas maksuliik, moodustades kogu maksutulust ligi viiendiku. Kuid lisaks olulisele rollile riigi rahakoti täitmisel, on tulumaksul nii Eestis kui ka Euroopa Liidu liikmesriikides laiemalt oluline roll sissetulekute ebavõrdsuse vähendamisel. Sellest tulenevalt on nii Eestis kui ka suuremas osas Euroopa Liidu liikmesriikides kasutuses progresseeruv tulu maksustamine, kus suuremaid sissetulekuid maksustatakse rohkem ning väiksemaid sissetulekud vähem või üldse mitte. Kuigi Eesti tulumaksusüsteem ei ole päris unikaalne, on see siiski küllaltki omapärane ning erineb klassikalisest astmelisest tulumaksusüsteemist palgavahemikus 1200-2100 eurot väheneva maksuvaba tulu tõttu.
Allolevast tabelist 1 on näha, et sissetulekust sõltuva maksuvaba tulu kaotamist ning kõigile ühtse maksuvaba tulu kehtestamist lubavad tervelt neli erakonda kuuest. Eesti 200 ja Reformierakond pooldavad kaheastmelise süsteemi kehtestamist, samas kui Sotsiaaldemokraatlik erakond ning Keskerakond toetavad ka kolmanda astme lisamist. Keskerakond lubab siduda esimese maksuastme ülempiiri alampalgaga ning teise maksuastme ülempiiri kahekordse keskmise palgaga. Tegemist on ühtede kulukamate valimislubadustega, kus eelarvekulu jääb esimesel aastal 340 – 470 miljoni piiresse.
Isamaa ning Eesti Konservatiivne Rahvaerakond pakuvad mõlemad välja laste arvust lähtuva lähenemise. EKRE lubab vähendada lapsevanematele kehtivat tulumaksumäära 5% võrra iga alaealise lapse kohta ehk nelja või enamat last kasvatavat vanemad ei pea oma sissetulekutelt enam tulumaksu maksma. Isamaa erakond lubab lastevanematele iga lapse kohta maksuvaba tulu 5000 eurot aastas, ehk 416 eurot kuus.
Tabel 1. Suurima mõjuga valimislubadused füüsilise isiku tulumaksusüsteemi muutmiseks
Jooniselt 1 on näha, et sissetuleku suurusest sõltuva maksuvaba tulu kaotamisest võidavad enim inimesed sissetulekuga alates 2100 eurot kuus, kelle igakuine võit jääb sõltuvalt erakonna lubadusest vahemikku 131-145 eurot. Sotsiaaldemokraatliku erakonna ja Keskerakonna lubadused sisaldavad ka kolmanda tulumaksuastme kehtestamist, mistõttu Sotsiaaldemokraatide ettepaneku kohaselt hakkab võrreldes täna kehtiva süsteemiga vähenema inimeste sissetulek alates 4645 euro suurusest kuupalgast ning Keskerakonna ettepaneku korral alates 4850 eurost kuus.
Joonis 1. Üldise maksuvaba tulu kehtestamise mõju netopalgale, eur kuus
Võrdluseks täna kehtiva tulumaksusüsteemiga on järgneval joonisel 2 toodud välja inimeste efektiivne maksumäär kõigi nelja lubaduse ja tänase süsteemi lõikes. Hetkel kehtivas tulumaksusüsteemis maksavad kõik üle 2100 eurost sissetulekut teenivad inimesed 20% oma sissetulekust tulumaksuna ära (lihtsustatud eeldusel, et teisi mahaarvamisi inimestel ei ole). Reformierakonna ja Eesti 200 lubaduste korral on efektiivne maksumäär tänasest oluliselt madalam olles 2100 eurose sissetuleku korral ligi 13% ning jõuab 5000 eurose sissetuleku korral 17%ni. Sotsiaaldemokraatide ning Keskerakonna lubaduste korral järgib efektiivne maksumäär sarnast trendi, kuid kolmanda maksuastme tõttu jõuab 5000 eurose sissetuleku korral ligi 20,5%ni. Jooniselt on samuti selgelt näha, et kõigi nelja erakonna lubadused kaotavad maksuküüru ning vähendavad efektiivset maksukoormust palgaskaala küllaltki suures ulatuses.
Joonis 2. Efektiivne maksumäär brutopalga lõikes, %
Lisaks üksikinimese vaatele on kindlasti vajalik pildis hoida laiemat ühiskondlikku vaadet, et igal valijal oleks võimalik teha järeldusi planeeritud kulutuste otstarbekuse kohta. Üks võimalus selleks on hinnata, kuidas jaguneb antud lubadustega riigi poolt jagatav raha erinevate ühiskonnakihtide vahel. Alljärgneval joonisel 2 on kõik Eesti leibkonnad jagatud kümnesse sissetulekugruppi. 1. detsiilis on 10% kõige vaesemad leibkonnad ning 10. detsiilis on 10% kõige rikkamad leibkonnad. Hall neutraalne joon ilmestab poliitikamuudatust, kus kõik leibkonnad võidaksid rahaliselt võrdselt. Kuna suuremast maksuvabast tulust võitmiseks peab leibkondadel olema piisavalt kõrge sissetulek, on selge, et arutluse all olevate tulumaksulubaduste elluviimisel jõuab vaesemate leibkondadeni riigieelarvest vähem raha kui rikaste leibkondadeni. Näiteks kõige kallim lubadus läheb maksumaksjatele maksma 470 miljonit eurot, millest 13% ehk 62 miljonit eurot jõuab keskmisest väiksema sissetulekuga leibkondadele ehk esimesele 50%-le leibkondadele ning 44% ehk 206 miljonit eurot jõuab 20% kõige rikkamate leibkondadeni.
Joonis 2. Tulumaksulubaduste riigieelarve kulu jagunemine leibkondade vahel, kumulatiivselt
Selleks, et valijatena teha enda jaoks kõige õigem otsus, on vaja kindlasti lisaks käesolevale analüüsile vaadata erakondade valimisplatvorme tervikuna ning lugeda Rahandusministeeriumi blogi ka teiste valimislubaduste analüüsi kohta.