Hüppeliselt kasvanud energiahinnad on tekitanud kohalikele omavalitsustele oluliselt suuremad väljaminekud, kui nad on oma eelarvetesse planeerinud. Seetõttu otsib suurem osa Eesti linnasid ja valdu kokkuhoiukohti kütte ja elektri säästmiseks. Nii selgus rahandusministeeriumi värskelt läbi viidud uuringust.
Valitsuses algab sügis alati riigieelarve planeerimisega. Üks sisend sellesse on rahandusministeeriumi ametnike poolt koostatud majandus- ja rahandusprognoos, mis tänavu valmis 23. augustiks.
Suvelõpu pilt Eesti majandusele on ootamatult vastandlik. Vaadates kevadele ja suvekuudele tagasi, on Eesti majandus olnud ülikiiret hinnatõusu, sõda, sanktsioone, põgenikke ning impordipiiranguid arvestades üllatavalt vastupidav. Vaadates edasi, on järgmise nelja kvartali väljavaade aga üsna sünge. Inflatsioon on kõrge ning teadmatus, kas ja kuidas saab Euroopa tervikuna talvel hakkama tubade ja tehaste kütmiseks ning valgustamiseks vajaliku energiaga ja mis saab edasi sõja ja põgenikega, on suur.
Loe edasiViimaste kuude kiire hinnatõus nii Eestis kui maailmas tervikuna on olnud ootamatult järsk ja enamikule meist rohkemal või vähemal määral probleemne. Seetõttu on täiesti loogiline, et ühiskonna pilgud on suunatud riigi poole ja oodatakse vastuseid, kuidas hinnatõusu leevendada ning sellega kaasnevate probleemidega toime tulla.
Majandusteooria alustõdesid nõudluse-pakkumise kohta praegune hinnatõus ümber ei lükka: kui kaupade ja teenuste pakkumine väheneb ja nõudlus suureneb, siis hinnad kasvavad ning vastupidi.
Samuti pole majandusteadlaste teadmised inflatsiooniga toime tulemisel COVIDi või Venemaa poolt algatatud sõja tõttu minetanud oma olulisust. Seetõttu tasub üle vaadata, mida majandusteadus inflatsiooni kohta teab ning mida selle põhjal saab ja ei saa inflatsiooniga ette võtta, sh milline on valitsuste ja milline keskpankade roll hinnakasvu ohjamisel.
Loe edasiArtikkel on algselt avaldatud ajakirjas Juridica (2022/2)
Detsentraliseerimist[1] kui avaliku võimu otsustusõiguse viimist võimalikult elanikele lähedasele tasandile on OECD hinnanud üheks olulisemaks reformiks, mida on lääne ühiskonnas teostatud viimase 50 aasta jooksul. Selle mõjud ulatuvad ühiskonna kõikidesse valdkondadesse alates elukeskkonnast valitsemise kvaliteedini, riigi rikkuse ja majandusarenguni ning mis kõige olulisem: elanike heaoluni välja.[2]
Detsentraliseerimine toob kaasa positiivseid mõjusid nagu avaliku sektori efektiivsuse kasv, suurem avalik vastutus, ühtlasem arengutase jne. Tulemus sõltub paljuski sellest, kuidas on detsentraliseerimist ellu viidud.
Üks olulisemaid järeldusi on, et riik ei saa omavalitsusüksustele üle anda ülesandeid ilma iseotsustusõiguseta (õigus otsustada lahenduse ja finantseerimise üle), sest sellisel juhul ei teki vastutust ega motivatsiooni. Puuduliku detsentraliseerimise korral ei pruugi soovitud hüved realiseeruda või on mõjud isegi negatiivsed.[3]
Äsja lõppes märts ehk rahatarkuse kuu, millel on Eestis juba arvestavalt pikk traditsioon. Rahatarkuse kuud veab Pangaliit, kelle kaudu on külalistunde antud juba 10 aastat, ja rahatarkuse kuule pandi vägev punkt teist korda korraldatud rahatarkuse konverentsiga.
Loe edasi
Eestis on valmimas planeeringute andmekogu, mis hakkab peatselt koondama kõikide maismaal ja merealal kehtivate planeeringute andmeid. Tänases digimaailmas tundub loomulik, et planeeringuinfo on elektrooniliselt olemas, lihtsasti käsitsetav ja ühilduv muude andmekeskkondadega.
Ent digiajastu ei eksisteeri ainult Eestis – kui kaugel me võrreldes teiste riikidega täna oleme?
Euroopa Liit on välja tulnud mahuka kliima- ja energiameetmete paketiga “Eesmärk 55”, mille üheks osaks on süsinikdioksiidi kohandusmehhanism. Selle peamiseks eesmärgiks on mitmesuguste meetmete kaudu vähendada teatud kaupade tootmisjälge nii EL-is kui kolmandates riikides.
Kirjutan järgnevas postituses lahti, mida see mehhanism endas täpsemalt kujutab, kuidas on see seotud heitkogustega kauplemise süsteemiga ning millised on selle võimalikud mõjud Eesti majandusele.
Arutelud vastava EL eelnõu üle on alles käimas ja enne meetme vastuvõtmist võib seal nii mõnigi asi veel ka muutuda.
Loe edasi
Igapäevapraktikas näeb tihtilugu, et planeerimisametnikud täidavad vaid kaasamise miinimumnõudeid ja seda vahel ka täiesti objektiivsetel põhjustel. Vajadus oleks aga panustada enam ja teadlikumalt. Miks? Sest tegelikele vajadustele mittevastavast kaasamisest saavad tihti alguse probleemid – menetluse venimine, kogukonna protestid, mitmekordne kooskõlastamise vajadus jne. Kui kaasamine pole menetluses olnud sisuline, kanduvad probleemid tihtipeale edasi ka loamenetlusse.
Sestap on Rahandusministeeriumi eestvedamisel valminud kaasamise meelespea, mis on ennekõike suunatud omavalitsuse ametnikele, kes detailplaneeringute menetluses teemaga kokku puutuvad.
Loe edasi
Raoul Lättemäe, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja
Eesti majandust võib Kremli agressioon Ukraina suhtes mõjutada kolmel moel. Esiteks väheneb sanktsioonide, vastusanktsioonide ja sõjategevuse tõttu kaupade ja teenuste eksport ja import Venemaalt, Valgevenest ja Ukrainast. Teiseks mõjutab meid maailma finants- ja toormeturgudel ning maailmamajanduses toimuv. Ning kolmandaks kahjustab sõjategevus kindlustunnet maailmas, Euroopas ning Venemaaga piirnevates riikides.
2021. aastal toimus juba kümnendat aastat üliõpilaste arvestusalaste uurimistööde konkurss, mille üks korraldajatest on rahandusministeerium. Eriauhinna uudse ja huvitava arvestusalase teemakäsitluse eest pälvis TalTechi tudeng Margarita Vladimirskaja, kes uuris võimalust Eestis küllaltki uudsel meetodil mõõta teise pensionisamba tootlust.
Laias maailmas on andmeraja analüüs ehk DEA (data envelopment analysis) üsna levinud, ent Eestis pole see Vladimirskaja sõnul väga tuntav ning tootluse hindamisel seda eriti kasutatud pole. Tegu on andmetel põhineva meetodiga, mille keskmes on niinimetatud otsustusüksused ehk DMUd, mis tegelevad sisendite muutmisega väljunditeks. Igale otsustusüksusele leitakse mudeli järgi efektiivsusnäitaja. Meetodi algne idee on pärit viiekümnendatest, tänapäevase kuju sai see seitsmekümnendate lõpus.
Loe edasi