Arvestusala uurimustööde konkursil parima finantsarvestust käsitleva töö auhinna võitnud Leila Joosepson uuris Eestis kasutatavate raamatupidamise tarkvarade vastavust digipöördest tulenevatele nõuetele ja ootustele.
Tallinna Tehnikakõrgkooli teenusmajanduse instituudi majandusarvestuse eriala lõpetanud Leila Joosepsoni lõputöö eesmärk oli hinnata Eestis kasutusel olevate raamatupidamise tarkvarade vastavust infotehnoloogia hüppelisest arengust tulenevatele nõuetele ja ootustele.
Euroopa mõistes on keskmine Eesti kohalik omavalitsus pärast 2017. aasta haldusreformi juba küllaltki suur. Mitte veel kõige suurem, aga selgelt suuremate poolel. Kas see tähendab, et suuremaks ühinenud omavalitsuste vahel polegi nüüd enam vaja erilist koostööd, igaüks saagu ise edaspidi kõigega hakkama?
Ilmselt päris nii ikka ei ole. Ka keskmisest suuremad linnad ja vallad pole üksi nii suured ja nii tugevad, et teha kõike parimal viisil üksinda. Ei meil ega teistes riikides.
Meie keskmine omavalitsus on Euroopa mõistes täiesti võrreldav, näitavad andmed (Tabel), mida tõi oma ettekandes sel nädalal elektrooniliselt peetud rahvusvahelisel omavalitsuste koostöö konverentsil välja OECD analüütik Maria-Varinia Michalun.
Loe edasiArvestusala uurimustööde konkursil magistri- ja doktoritööde kategoorias parimaks pärjatud töö, Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud Vaiva Kiaupaite-Grušniene doktoritöö analüüsis rahakäibe aruannet ja selle ajalugu ning pakkus välja mudeli, mis võimaldab seda informatiivsemaks teha.
Kuigi rahavoogude ehk rahakäibe aruanne on ettevõtete aruandluses nüüdseks kohustuslik olnud üle 30 aasta, on isegi rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite koostajad möönnud, et rahakäibe aruandele pole kaua aega tähelepanu pööratud, märgib autor. Seda hoolimata asjaolust, et möödaniku rahakäive võimaldab edaspidist paremini prognoosida kui kasum ja rahakäive on vähem manipuleeritav kui tekkepõhised näitarvud.
Vaiva Kiaupaite-Grušniene ütles allpool avaldatud intervjuus, et arvestusala uurimistööde konkurss on vajalik, kuna aitab muuta raamatupidamise valdkonda huvitavamaks, kummutades paljude inimeste eelarvamusi.
Kui uudised II samba reformist on su pea pulki täis ajanud, siis siin on kümme esmast asja, mis võivad su jälle järje peale aidata. Detaile on kaugelt rohkem, kui kümnesse punkti ära mahub, seega ära piirdu vaid ajalehest loetu või sõbralt kuulduga. Külasta kindlasti ka oma kodupanga või pensionikeskus.ee lehekülgi ning mõtle läbi, mis on sulle parim.
Loe edasiArvestusala uurimustööde konkursil parima bakalaureusetöö auhinna võitnud Tartu Ülikooli majandusteaduskonna lõpetanud Liisbet Rannast uuris oma töös 27 Eesti spaaettevõtte finantstulemuslikkust aastatel 2009-2018.
Muu hulgas järeldas ta töös, et analüüsitud andmete põhjal asuvad kõige paremate finantstulemustega spaaettevõtted Lääne-Eestis. Kuid ühtlasi märkis autor, et tulevik on koroonakriisi tõttu prognoosimatu. Kogu tööd on võimalik lugeda siit.
Liisbet Rannast ütles allpool avaldatud intervjuus, et tema hinnangul on arvestusala uurimistööde konkurss väga tore ja vajalik ning paljudest neist konkursile esitatud töödest on kasu valdkonna arenguks.
Loe edasi
Pensioniiga on Eestis tõusnud juba aastast 1994. Kuni sinnamaani oli meeste pensioniiga 60 aastat ja naistel 55 aastat. Pensioniiga on Eestis tõstetud neljal korral:
Miks on vaja maad hinnata, teada maa väärtust ning mida see endaga kaasa toob, selgitavad Sulev Liivik Rahandusministeeriumist ning Veronika Ilsjan Maa-ametist.
Valitsus andis kevadel rohelise tule töötada välja maa regulaarse hindamise kord, et maa rent ja -maks vastaksid ajas muutuvale turuväärtusele. Nüüd ootavad seadusemuudatuse ettepanekud arvamusi eelnõude infosüsteemis.
Loe edasi
6. novembril jõustusid seadusemuudatused, mille järel muutub raha kogumine teises sambas uuest aastast vabatahtlikuks. Lisaks küsimusele, kas sambas raha koguda või mitte, tekib juurde mitmeid teisigi valikuid. Kõik uued võimalused on vabatahtlikud – tahan kasutan, ei taha, ei tee midagi. Pensioni kogumine muutub paindlikumaks ja tekib juurde uusi võimalusi, et omale tulevikuks väärikas sissetulek kindlustada.
Loe edasi
Ida-Virumaa üks teravamaid probleeme kohalike elanike silmis on töökohtade nappus, selgus suve lõpus korraldatud piirkondlikust arvamuskorjest. See aga esitab väljakutse tuleviku tegevussuundadele maakonnas, eeldades kaevandus- ja tööstusmaadele uue funktsiooni leidmist, tööstussektori arendamist ning uute ettevõtete loomist.
Läbiviidud küsitluse eesmärk oli selgitada õiglase ülemineku tegevusi planeerides välja kohalike ning Ida-Virumaaga seotud inimeste hoiakud ja tulevikunägemus piirkonnast oma elu- või tegevuskohana.
Sulev Liivik ja Mari Kalma kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonnast kirjutavad, mida saavad omavalitsused ise ära teha selleks, et majandust kriisiolukorras turgutada.
Loe edasiArtikli eesmärk on julgustada omavalitsusi rakendama eelarveotsuste tegemisel majanduse kõikumist tasandavat eelarvepoliitikat ning suuremat pilti tajudes mõõdukalt investeerima.