Rubriik: riigireform

Miks riigiasutuste kinnisvarakulud kasvavad?

Veronika Ilsjan, rahandusministeeriumi riigivara osakonna nõunik Riigiasutuste kinnisvarakulud kasvavad pärast vara Riigi Kinnisvara AS-ile (RKAS) võõrandamist. Kulude kasv on tingitud peamiselt riigi kinnisvarareformi läbiviimisest ja muutusest rahastamismudelis – isehaldamise mudelilt minnakse üle üürimudelile. Eesmärk on tagada riigi kinnisvara stabiilne ja vara korrashoiu vajadusi arvestav rahastamine. See ei tähenda, et kogu kasv tuleneb mudeli muutusest, kindlasti […]

Tegevuspõhine eelarve näitab selgemalt, mida kodanikud riigi raha eest saavad

Karl-Erik Tender, rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna juhataja asetäitja Valitsus on otsustanud minna 2020. aastaks üle tegevuspõhisele riigieelarvele. Senine majanduslikule sisule keskenduv riigieelarve kirjeldab, millist liiki kaupu riik ostab – kas palkab inimesi, ostab kaupu või annab raha edasi. Läbipaistmatuks jääb, millist väärtust ostetud kaupadega kodanikele luuakse. Tegevuspõhine eelarve seab esikohale kodanikele pakutava väärtuse ja valitsuse seatud eesmärkide […]

Kuidas riik end kokku tõmbab?

Kairi Kontkar, rahandusministeeriumi  riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna nõunik Töötajate arvu vähendamise plaan valitsussektoris on ajendatud kahest suurest probleemist. Esiteks, tööturg liigub struktuursete muutuste suunas, kus kahaneb nooremate ning kasvab vanemaealiste töötegijate arv. Riik peab tööhõive vähenemisele reageerima ja vältima olukorda, kus liiga palju tööjõudu on hõivatud avalikus sektoris. Seetõttu on valitsus võtnud sihiks hoida valitsussektori […]

Eesti riik vajab edasi liikumiseks ulatuslikku detsentraliseerimist

Andrus Jõgi, rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna nõunik  Ukraina president Petro Porošenko ütles mõni nädal tagasi osaliselt juba 2015. aasta sügisel jõustatavat ulatuslikku detsentraliseerimist õigustades, et reaalse otsustusvabaduse puudumine kohalikel omavalitsustel on olnud peamine põhjus, miks nende avalik sektor on viimase 24 aasta jooksul olnud sedavõrd ebaefektiivne. Eesti ei maadle sama kategooria muredega, aga päris […]

Eesti valmistub üleminekuks e-arvetele avaliku ja erasektori vahelistes arveldustes

Keiu Rõa Ernst & Young Baltic AS juhtivkonsultant Enamiku Eesti avaliku ja erasektori poolt saadetavatest arvetest moodustavad täna e-posti teel edastatavad PDF-arved. Masinloetavad e-arved, mis liiguvad tarkvarasüsteemide vahel ilma käsitsi sisestuseta, on Eestis veel vähe levinud. Selleks, et soodustada masinloetavate e-arvete laiemat kasutamist, on Rahandusministeerium alustanud ettevalmistusi üleminekuks kohustuslikule e-arveldamisele riigihangete puhul. 2016. aasta lõpuks […]