Alates 2020. aastast on Eesti rakendanud tavatult sügava puudujäägiga fiskaalpoliitikat. Selline fiskaalpoliitika vajab muutmist, ühiskonnas on aga selle taustal väga palju müüte, miks probleemid tekkisid, mida korras olev riigirahandus tähendab ja kuidas selleni jõuda.
Loe edasi
Riigikontrolöri sõnavõtud on järjekordselt teravdatud tähelepanu alla tõstnud eelarve arusaadavuse teema. Riigikontroll on alati olnud heaks kriitiliseks partneriks kitsaskohtade tuvastamisel, kuid antud juhul on sõnumid vastuolulised ja kohati isegi eksitavad. Lubage siinkohal veidi neid ebakõlasid selgitada ja ümber lükata ka mõni ilmne viga.
Loe edasi
Rahandusministeeriumi 2022. aasta personalinumbrid näitavad, et hoolimata Ukraina sõjast tulenenud töökoormuse kasvust on riigiasutused suutnud oma tööd eelmisel aastal tublilt optimeerida. Kogu avalikus sektoris on töötajaid ja teenistujaid lisandunud vaid mõnda valdkonda ning tervikuna jääb personalikasv alla 1%.
Üldandmeid vaadates näeme, et avaliku sektori 2022. aasta vähene kasv tähendab eelkõige nende inimeste lisandumist, keda meie ühiskond vajab ja ootab – õpetajad, sotsiaalvaldkonna töötajad omavalitsustes, meditsiinipersonal jt.
Loe edasi
Avalikule konsultatsioonile pandud riigihangete strateegilised eesmärgid on saanud avalikkuses tähelepanu ja huvitavat tagasisidet. Jääb mulje, nagu see oleks midagi täiesti uut ja Eesti majandusele võõrast.
Riigihangetes muude väärtuste arvestamine peale odavuse ei ole tegelikult midagi müstilist. Euroopas on see normiks juba aastaid ning vastavaid samme oodatakse ka Eestilt.
Loe edasiMärtsi alguses toimunud rahatarkuse strateegiapäeval tõdeti, et ehkki Eestis on valdkonnas toimunud suur progress, pole rahatarkus siiski ühtlaselt kõikide ühiskonnagruppideni jõudnud.
Eestis on rahatarkuse edendamisel omajagu asju ära tehtud või tegemisel, millest annavad tunnistust inimeste kasvanud teadlikkus oma igapäevaste rahaasjade korraldamisel, loodud investorklubid, rahatarkuse temaatilised saated, väljaanded, podcastid, õppematerjalid jm. Lisaks, esimest korda jõudis sel korral rahatarkus ka erakondade valmisprogrammi.
Ometi leidub jätkuvalt mitmeid väljakutseid või murekohti. Meil on endiselt palju võlglasi, kellel on finantskohustused üle pea kasvanud, niisamuti domineerivad suurel määral sotsiaalse mustrina tarbimisühiskonna käitumisharjumused.
Käima on läinud struktuuritoetuste 2014-2020 perioodi lõpusirge, mille käigus investeeritakse käesoleva aasta jooksul Eesti arengusse 520 miljonit eurot lõppeva perioodi vahendeid. See rahasüst tuleb väga õigel ajal- sajad toetusmiljonid ergutavad tänast majandust ning võimaldavad lõpule viia riigi jaoks olulisi investeeringuid ja reforme.
Loe edasi
Eelmine nädal tõi avalikkuse ette kaks riigirahandust puudutavat olulist uudist. Esiteks alustasid poliitikud koalitsiooniläbirääkimisi ülevaatega riigirahanduse olukorrast. Sealt pärinev poliitikute sõnum, et lähiaastatel on puudujäägi vähendamiseks vaja leida kolmveerand miljardit kõlas ühiskonnale justkui ootamatu šokina, ehkki rahandusekspertidele on olukord olnud pikemat aega teada. Lihtsalt valimiste eel poliitikud eriti ei rääkinud riigieelarve tuludest: Rahandusministeeriumi poolt analüüsitud valimislubaduste seas oli 407 kululubadust, kuid kõigest 22 tululubadust.
Loe edasi
Riigireform on Eestis levinud termin ja kujunenud aruteluteemaks. Väiksemate ja suuremate valdkonnareformide kõrval on püütud mõtestada, kuidas riik tervikuna toimib ja areneb.
Siiski, on ka omajagu segadust, mida riigireform kui selline ikkagi tähendab, mida selle raames tehakse ja milline on tulevik. Rahandusministeeriumis on valmimas analüüs riigireformi senistest tegevustest, mis pakub tulevikuks seitse olulist arendussuunda.
Laste tuleviku tarbeks on üsna oluline, millised rahaga ümberkäimise oskused ja muster kodust kaasa saadakse.
Kuidas toimida, et laps saaks hea stardikapitali?
Kulutada oskavad kõik. Inimest, kes ütleks, et tal on raha üle ja ta ei oska sellega midagi teha, ei ole kerge leida. Raha, mis jääb niisama kontole ja mida kasutame eluaseme ja toidukulude katmiseks, kulub varem või hiljem lihtsalt ära.
Targemalt majandamiseks saab astuda teadlikke samme. Rahaasjus oleme oma saatuse sepad suuresti ise ning enamasti kujundame seeläbi ka oma laste tulevikku.
Loe edasi
Rahandusministeeriumi tänavu 14. veebruaril avaldatud valimislubaduste analüüsi teise täiendusena anname ülevaate erakondade programmides olevatest tarbimismaksude – aktsiiside ja käibemaksuga seotud lubadustest ja nende võimalikust maksumusest. Enamik tarbimismaksu lubadusi on ka rahaliselt hinnatavad, väljendades mõju eelarvele. Sealjuures käsitleme muudatuste tausta ja lubadusega seatud eesmärkide saavutamist ning tõenäolist kehtestamise mõju laiemalt.
Loe edasi