Rubriik: Uncategorized

Riigihange – riigi mitmekülgne tööriist

  Igal aastal avaldab rahandusministeerium riigihankevaldkonna kokkuvõtte möödunud aasta olulisemate arengute kohta ja annab ka ülevaate riigihankepoliitika laiematest eesmärkidest. Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna nõunik Karoli Niilus kirjutab äsja avaldatud dokumendi põhjal pikemalt kahest olulisest suunast Eesti riigihankepoliitikas:  miks on vaja ja kuidas saab suurendada väikese ja keskmise suurusega ettevõtete osakaalu riigihangetes ning kuidas on […]

Kas Eesti riigi rahandus on kriisis?

Erki Lõhmuste, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Eesti riigi rahanduse olukord on väga hea kõikide arvuliste hinnangute järgi: sisulist probleemi riigi rahandusega ei paista isegi kõige konservatiivsematest arvulistest hinnangutest. Analüütikud on siiski eri meelt hinnangutes sellele, kas Eesti majandus kasvab paraja hooga või liiga kiiresti. Eelarve hetkeseisu hindamiseks on vaja nominaalsest eelarvepositsioonist eemaldada majandustsükli mõju, […]

Ehitise asukohavalik planeeringuga mitme omavalitsuse territooriumil

Tiit Oidjärv, rahandusministeeriumi planeeringute osakonna juhataja Täna kehtivas planeerimisseaduses on kuus planeeringuliiki: üleriigiline planeering, riigi eriplaneering, maakonnaplaneering, üldplaneering, kohaliku omavalitsuse eriplaneering ja detailplaneering. Planeeringuliike on võimalik jagada strateegilisteks vs nii-öelda ad hoc ehk objektipõhisteks planeeringuteks ja kohaliku omavalitsuse vs riigi planeeringuteks. Mis puudutab riigi eriplaneeringut, siis see on tänases planeerimisseaduses ainus planeeringuliik, mis võimaldab ühe […]

Kohalike omavalitsuste finantsvõimekus radaril

Pirgit Lohk, kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna peaspetsialist    Miks on vajalik hinnata omavalitsuste finantsvõimekust? Kuidas hinnata omavalitsuste finantsvõimekust? Milline on omavalitsuste finantsvõimekus?   Omavalitsuste finantsvõimekuse hindamise vajadusest Kohalike omavalitsuste finantsvõimekus on hetkel kõigi aegade kõrgeim. Samas on lähiaastatel ees ootamas mitmed väljakutsed, mille ületamiseks on vaja senisest enam fokusseeritud ja teadmispõhist finantsjuhtimist. Viimane ülemaailmne majanduskriis […]

Riigi kinnisvarareformi õppetunnid

Veronika Ilsjan, rahandusministeeriumi nõunik Vastukaja riigikontrolli 18.10.2016 valminud aruandele „Riigi tegevus riigi kinnisvara haldamise tsentraliseerimisel“. Riigikontrolör tõdeb aruande kaaskirjas, et riigi kinnisvarareform pakub väärtuslikke õppetunde ajal, kui valitsus on alustanud mitmeid uusi reforme. Järgin riigikontrolöri  üleskutset vaadata otsa tehtud (või juhtunud) vigadele ja süsteemis olevatele puudustele, et neid saaks parandada ja vältida nende kordumist tulevikus.  […]

Riigimaja: mitu teenust – üks maja

Mart Uusjärv, rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna nõunik Augustikuu lõpus tegi valitsus olulise otsuse ja leppis kokku, et riigimajade kontseptsiooniga tuleb edasi liikuda ehk koondada riigi teenused maakonnakeskustes ühte kohta. Plaani aluseks on rahandusministeeriumi ettepanek maavalitsuste ülesanded ringi jagada. Et riigimajja võib meil igaühel tulevikus asja olla, kordan üle, mis on riigimaja ja kuidas võidaks nende asutamisest üle […]

Piirkondliku potentsiaali indeks – kuidas on omavalitsuste taustsüsteem viimase viie aastaga muutunud?

Pirgit Lohk, rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna peaspetsialist Millise piirkonna potentsiaal on kõige kõrgem? Millise piirkonna potentsiaal on kõige kiiremini kasvanud viimase viie aasta jooksul? Mis mõjutab piirkonna potentsiaali? Indeksist Piirkondliku potentsiaali indeksi eesmärk on kirjeldada taustsüsteemi, milles omavalitsused tänasel päeval tegutsevad. Indeks koosneb 20 näitajast, mis on valdkondlikku kuuluvust arvestades jaotatud kolme kategooriasse: inimkapital, […]

Riigihangete korraldamine on praktikas heal tasemel

Kati Orgmets, rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonnajuhataja asetäitja  Hanketegevus on Eestis heal tasemel, selgus hiljuti valminud riigihangete plaanilise järelevalve tulemusena. Vähenenud on hankijate arv, kelle töös esines puudusi ning nõuetekohaste hankemenetluste rikkumisi esineb üksikuid ja need on enamasti tingitud teadmatusest. Rahandusministeeriumi ülesandeks lisaks paljudele teistele tegevustele, on järelevalve teostamine hankijate üle riigihangete seaduses (RHS) sätestatud […]

Eesti esimene piirkondliku potentsiaali indeks – kellele ja milleks?

Pirgit Lohk, rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna peaspetsialist Rahvusvahelised organisatsioonid nagu Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), Maailmapank ja Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) innustavad riike parandama ettevõtluskliimat ja investeerimiskeskkonda ning suurendama konkurentsivõimet. Kui suurema aja  20. sajandist valitses iseenesestmõistetav arusaam, et majanduskasv on ühiskonna arengu sünonüüm, siis tänaseks mõistetakse, et päris nii üksühene see seos ei […]

Miks ja kuidas Euroopa Liit riikide majandust suunab?

Tanel Steinberg, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Euroopa Liit on majandus- ja finantskriisist väljudes ja sellest õpitu põhjal oluliselt reforminud majandusjuhtimise ja koordinatsiooni reegleid: heaks on kiidetud kaks majanduse juhtimist käsitlevate õigusaktide paketti, ratifitseeritud fiskaallepe. Reeglite praktiliseks rakendamiseks on iga-aastase protsessina loodud Euroopa semester ehk Euroopa poolaasta, mille käigus Euroopa Komisjon ja liikmesriikide ministritest koosnev Euroopa Liidu nõukogu […]