Rubriik: riigieelarve

Tegevuspõhine eelarve näitab selgemalt, mida kodanikud riigi raha eest saavad

Karl-Erik Tender, rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna juhataja asetäitja Valitsus on otsustanud minna 2020. aastaks üle tegevuspõhisele riigieelarvele. Senine majanduslikule sisule keskenduv riigieelarve kirjeldab, millist liiki kaupu riik ostab – kas palkab inimesi, ostab kaupu või annab raha edasi. Läbipaistmatuks jääb, millist väärtust ostetud kaupadega kodanikele luuakse. Tegevuspõhine eelarve seab esikohale kodanikele pakutava väärtuse ja valitsuse seatud eesmärkide […]

Riik läheb kassapõhiselt eelarvelt üle tekkepõhisele

Veikko Kapsta, rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna juhataja Rahandusministeerium koostab 2017. aasta riigieelarve eelnõu tekkepõhiselt, kuuludes sellega kogu maailma avaliku sektori uuenduslikumate riikide hulka – seni on täielikult tekkepõhisele eelarvele üle läinud väheste riikide hulgas olnud näiteks Suurbritannia, Austraalia, Austria, Šveits ja Uus-Meremaa. See on osa riigivalitsemise reformist ning valmistab ette tegevuspõhise eelarve kasutuselevõttu. Tekkepõhine eelarvestamine on senisest kassapõhisest usaldusväärsem ning annab parema ülevaate raha kasutamisest. Eesti avalikus […]

Miks ja kuidas Euroopa Liit riikide majandust suunab?

Tanel Steinberg, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Euroopa Liit on majandus- ja finantskriisist väljudes ja sellest õpitu põhjal oluliselt reforminud majandusjuhtimise ja koordinatsiooni reegleid: heaks on kiidetud kaks majanduse juhtimist käsitlevate õigusaktide paketti, ratifitseeritud fiskaallepe. Reeglite praktiliseks rakendamiseks on iga-aastase protsessina loodud Euroopa semester ehk Euroopa poolaasta, mille käigus Euroopa Komisjon ja liikmesriikide ministritest koosnev Euroopa Liidu nõukogu […]

Kas sõidad sel nädalavahetusel Tartusse bussi või rongiga?

Märten Ross, rahandusministeeriumi finantspoliitika ja välissuhete asekantsler „Kas sõidad sel nädalavahetusel Tartusse bussi või rongiga?“ küsib Aadu Peedult õhinaga. Viimane vaatab imestusega ja pomiseb, et ta ei sõida nädalavahetusel Tartusse. Aadu pöörab solvunult selja: „Oled ikka mühkam, eile kah ei tahtnud mu küsimusele vastata.“ Peedu on hämmelduses: „Ma ei mõista, mida ma vastama pean? Ma […]

Ülejääk või puudujääk?

Andrus Säälik, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Rahandusministeerium ja Euroopa Komisjon on eri meelt Eesti valitsussektori eelarve struktuurse ülejäägi või puudujäägi suhtes. Vaidlus käib peamiselt selle üle, millises majandustsükli faasis riik on, milline on praegune sisemajanduse koguprodukt (SKP) võrreldes majanduse potentsiaaliga. Komisjon leidis oma kevadises hinnangus Eesti stabiilsusprogrammi kohta, et Eesti nominaalses puudujäägis eelarve võib olla […]