On selge, et riigi rahanduse keeruline olukord tekitab ühiskonnas diskussiooni. Kahjuks jäävad tihtipeale argumendid ja väited võimendatult emotsionaalseks ning ei säti head lähtekohta arutelu aluseks. Nii võime meediast pea igapäevaselt lugeda lugusid tohutust konkurentsivõime kaotusest maksutõusude tõttu, müstilistesse mõõtmetesse paisunud ametnike armeest ja sellest kuidas väikseimgi kärbe tähendab tohutuid tagasilööke ühes või teises valdkonnas.
Rubriik: riigieelarve
Teekond rahatarga riigini
Rahatargast ühiskonnast on palju räägitud, kuid kas riik ise oma asutuste, poliitikate ja tegevustega saab olla rahatark? Eeldused selleks on Eestis kindlasti olemas ja tegeleda tuleb vähemalt kolme suunaga – mõjusus, tõhusus ja valmisolek ootamatusteks. Ehk vaja on otsida vastust küsimustele, kas maksumaksja raha loob oodatud väärtust (mõjusus), kas ressursid selleks kuluvad parimal viisil (tõhusus) […]
Ametnike vähendamine kedagi ei aita, vaja on vaadata riiki sisse
. Ametnikud teevad päriselt tööd Kui tahame oma riiki, vajame ka riigitöötajaid Personal kahaneb ja kasvab vastavalt riigi vajadustele Riik saab end koomale tõmmata – kas teenuste arvelt? Bürokraatiat võib vähendada ametkond ise, suurteks muutusteks on vaja poliitilist initsiatiivi On üsna tavaliseks saanud, et kui jutuks tuleb maksumaksja raha ja seda eriti keerulistel finantsaegadel, on […]
Eesti fiskaalpoliitika olukorrast, ajaloost ja pikaajalistest väljakutsetest
Alates 2020. aastast on Eesti rakendanud tavatult sügava puudujäägiga fiskaalpoliitikat. Selline fiskaalpoliitika vajab muutmist, ühiskonnas on aga selle taustal väga palju müüte, miks probleemid tekkisid, mida korras olev riigirahandus tähendab ja kuidas selleni jõuda.
Erakondade pensionilubadused
Rahandusministeeriumi koostatud ja 14. veebruaril avaldatud valimislubaduste analüüsi täiendusena anname ülevaate programmides sisalduvatest pensioniteemalistest lubadustest ja sellest, kui kulukad need riigi rahakotile on. Erakondade pensionilubadusi on palju, mõned on paremini hinnatavad kui teised. Valimislubaduste analüüsis jäid mitmed lubadused meiepoolse rahalise hinnanguta, näiteks: „kehtestame lesepensioni“, „kehtestame tööandjapensioni“, „toetame pensioniks säästmist“, „laiendame pensioni investeerimiskonto kasutamise võimalusi“. Mitmed […]
Majandusprognoosi blogi: ülikiire hinnakasv pärsib nii tarbimist kui ka investeeringuid
Valitsuses algab sügis alati riigieelarve planeerimisega. Üks sisend sellesse on rahandusministeeriumi ametnike poolt koostatud majandus- ja rahandusprognoos, mis tänavu valmis 23. augustiks. Suvelõpu pilt Eesti majandusele on ootamatult vastandlik. Vaadates kevadele ja suvekuudele tagasi, on Eesti majandus olnud ülikiiret hinnatõusu, sõda, sanktsioone, põgenikke ning impordipiiranguid arvestades üllatavalt vastupidav. Vaadates edasi, on järgmise nelja kvartali väljavaade […]
Kohalike omavalitsuste finantstervis on hea
Sulev Liivik, rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja Riigi finantside juhtimisel ja suunamisel ei ole vaatluse all ainult riigieelarve, vaid arvesse tuleb võtta kõiki valitsussektori üksusi¹, kes täidavad avalikke ülesandeid ja keda rahastatakse enamjaolt maksumaksja rahaga. Üheks oluliseks mõjutajaks on omavalitsussektor, kelle tulude osakaal valitsussektori kogutuludest on umbes 25%. Kui omavalitsusel tekivad tõsisemad finantsraskused võib […]
Mida arvavad väliseksperdid Eesti avaliku sektori investeeringute korraldusest?
Eesti riigi investeeringute juhtimist käisid 2018. aasta lõpul hindamas eksperdid Rahvusvahelisest Valuutafondist (IMF) ja Maailmapangast. Aeg on anda ülevaade, mis on hästi ja mis mitte nii hästi. Joonas Pärenson, rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik Investeeringud taristusse, uude tehnikasse ja inimestesse loovad arengu ja elatustaseme tõusu aluse. Ligikaudu kümnendik Eesti riigieelarvest läheb igal aastal investeeringuteks, mis on […]
Kolme miljardi jagamise küsimus
Magnus Urb, rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna pikaajalise strateegilise planeerimise juht Möödunud aastal alustasid riigikantselei ja rahandusministeerium valitsuse otsuse alusel riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ loomist. Sellega seoses ootame aadressil eesti2035.ee inimeste mõtteid, millises Eestis me soovime elada aastal 2035 ning kuidas me sinna jõuame. Oleme analüüsinud, mis toimub meie ümber Euroopas ja maailmas, millised on globaalsed […]
Riigieelarve uus vaade annab igale eurole eesmärgi
Eneken Lipp, rahandusministeeriumi tegevuspõhise eelarve projektijuht Järgmisest aastast on riigil uue ülesehitusega eelarve. Varasema, kulude lõikes kirjeldatud eelarve kõrval koosneb 2020. aasta riigieelarve ministrite juhitavatest programmidest. See tähendab, et valitsus seab tulemuseesmärgid programmidele ja nende saavutamiseks osutavad riigiasutused teenuseid, mille kvaliteet, maht ja hind on kokku lepitud. Iga euro programmis on seotud teenusega, igal eurol […]