On selge, et riigi rahanduse keeruline olukord tekitab ühiskonnas diskussiooni. Kahjuks jäävad tihtipeale argumendid ja väited võimendatult emotsionaalseks ning ei säti head lähtekohta arutelu aluseks. Nii võime meediast pea igapäevaselt lugeda lugusid tohutust konkurentsivõime kaotusest maksutõusude tõttu, müstilistesse mõõtmetesse paisunud ametnike armeest ja sellest kuidas väikseimgi kärbe tähendab tohutuid tagasilööke ühes või teises valdkonnas.
Rubriik: Raha
Rahatarkuses sihiks rahaline stabiilsus
Viimastel aastatel on rahatarkus teinud Eestis omamoodi tiigrihüppe. Rahateadmiste propageerimine on hüppeliselt kasvanud, tarkust jagatakse sotsiaalmeedias, erinevates klubides ja väljaannetes, saadete ja podcastide kaudu. Ekslikult võib jääda mulje, et rahatarkuse olulisimaks mõisteks on finantsvabadus ja eesmärgiks selle saavutamine, ent siinkohal võtaksin natuke hoogu maha. Sõltumatus palgatööst on absoluutselt kiiduväärt siht, mille poole püüelda, ent tundub, […]
Kas Eesti oleks võinud saada laenu madalama intressiga?
Eesti riigil on tänaseks turul kolm pikaajalist võlakirja. Peaaegu kahekümneaastase vahega emiteeriti esimene võlakiri 2020. aastal. Kuigi nüüdseks on emiteeritud veel kaks võlakirja, ei ole sellest ajast palju möödas, teema on avalikkuse jaoks uudne ning tekitab erinevaid arvamusi. Riigikassa on nende aastate jooksul paljude inimeste koostöös üles ehitanud päris korraliku võlakohustuste haldamise vundamendi, mille baasilt […]
Eesti fiskaalpoliitika olukorrast, ajaloost ja pikaajalistest väljakutsetest
Alates 2020. aastast on Eesti rakendanud tavatult sügava puudujäägiga fiskaalpoliitikat. Selline fiskaalpoliitika vajab muutmist, ühiskonnas on aga selle taustal väga palju müüte, miks probleemid tekkisid, mida korras olev riigirahandus tähendab ja kuidas selleni jõuda.
Riigihangete uued põhimõtted – revolutsioon või evolutsioon?
Avalikule konsultatsioonile pandud riigihangete strateegilised eesmärgid on saanud avalikkuses tähelepanu ja huvitavat tagasisidet. Jääb mulje, nagu see oleks midagi täiesti uut ja Eesti majandusele võõrast. Riigihangetes muude väärtuste arvestamine peale odavuse ei ole tegelikult midagi müstilist. Euroopas on see normiks juba aastaid ning vastavaid samme oodatakse ka Eestilt.
Kuidas rahatarkus inimeseni viia?
Märtsi alguses toimunud rahatarkuse strateegiapäeval tõdeti, et ehkki Eestis on valdkonnas toimunud suur progress, pole rahatarkus siiski ühtlaselt kõikide ühiskonnagruppideni jõudnud. Eestis on rahatarkuse edendamisel omajagu asju ära tehtud või tegemisel, millest annavad tunnistust inimeste kasvanud teadlikkus oma igapäevaste rahaasjade korraldamisel, loodud investorklubid, rahatarkuse temaatilised saated, väljaanded, podcastid, õppematerjalid jm. Lisaks, esimest korda jõudis sel […]
Lapse rahatuleviku kujundab suures osas lapsevanem
Laste tuleviku tarbeks on üsna oluline, millised rahaga ümberkäimise oskused ja muster kodust kaasa saadakse. Kuidas toimida, et laps saaks hea stardikapitali? Kulutada oskavad kõik. Inimest, kes ütleks, et tal on raha üle ja ta ei oska sellega midagi teha, ei ole kerge leida. Raha, mis jääb niisama kontole ja mida kasutame eluaseme ja toidukulude […]
Valimislubaduste blogi jätkub tarbimismaksudega
Eriteema: tarbimismaksude – aktsiiside ja käibemaksuga seotud lubadused Rahandusministeeriumi tänavu 14. veebruaril avaldatud valimislubaduste analüüsi teise täiendusena anname ülevaate erakondade programmides olevatest tarbimismaksude – aktsiiside ja käibemaksuga seotud lubadustest ja nende võimalikust maksumusest. Enamik tarbimismaksu lubadusi on ka rahaliselt hinnatavad, väljendades mõju eelarvele. Sealjuures käsitleme muudatuste tausta ja lubadusega seatud eesmärkide saavutamist ning tõenäolist kehtestamise […]
Erakondade füüsilise isiku tulumaksulubadused
Rahandusministeeriumi koostatud ja 14. veebruaril avaldatud valimislubaduste analüüsi täiendusena anname nüüd ülevaate valimisprogrammides sisalduvatest suurima eelarvemõjuga füüsilise isiku tulumaksulubadustest ning sellest, kui kulukad need võimalikud muudatused riigi rahakotile on, millist mõju need inimeste sissetulekutele kaasa toovad ning kuidas tulumaksumuudatused ühiskonnas jagunevad.
Erakondade pensionilubadused
Rahandusministeeriumi koostatud ja 14. veebruaril avaldatud valimislubaduste analüüsi täiendusena anname ülevaate programmides sisalduvatest pensioniteemalistest lubadustest ja sellest, kui kulukad need riigi rahakotile on. Erakondade pensionilubadusi on palju, mõned on paremini hinnatavad kui teised. Valimislubaduste analüüsis jäid mitmed lubadused meiepoolse rahalise hinnanguta, näiteks: „kehtestame lesepensioni“, „kehtestame tööandjapensioni“, „toetame pensioniks säästmist“, „laiendame pensioni investeerimiskonto kasutamise võimalusi“. Mitmed […]