Rubriik: rahatarkus

Kes tõstsid II samba maksemäära?

Alates 2024. aasta 1. jaanuarist saab valida, kas maksta oma brutopalgast II sambasse jätkuvalt 2 protsenti või suurendada maksemäära 4 või 6 protsendile. 2024. aasta novembri lõpuni esitas üle 74 000 inimese avalduse maksemäära tõstmiseks ja nende valitud määrad hakkasid kehtima 2025. aastast. Vaatame, kes need inimesed olid.

Ettevõtluskonto kasutamine muutub soodsamaks

Ettevõtluskonto kasutamine on viimastel aastatel muutunud aina populaarsemaks ja kasutajate arv on jõudsalt kasvanud. Kui 2019. aastal avas ettevõtluskonto 1702 inimest, siis 2025. aasta 3. jaanuari seisuga oli kasutuses juba 29 370 ettevõtluskontot. Seda on soodustanud nii üldised muutused ettevõtluskeskkonnas kui Covid-pandeemia. Palju on juurde kerkinud uusi töö tegemise viise – platvormitöö, virtuaalne töö, diginomaadlus, iseendale […]

Lisaks postitatud rubriiki Uncategorized | Kommenteerimine suletud

Võlgnike arvu vähenemiseks on eelkõige vaja ühiskondlikku mõttemuutust

Jõulude eel, kingituste tegemise perioodil, on sobiv hetk võtta teemaks eestlaste võlad ja maksekohustused. Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja andmetel oli meil eelmise aasta lõpus üle 100 000 makseraskustes inimese ning number on pigem kasvutrendis. See viitab suhteliselt tõsisele probleemile ühiskonnas, mille lahendamiseks on vaja nii individuaalseid kui ka süsteemseid muutusi.

Uuest aastast teise samba maksete suurendamiseks saab avaldusi teha veel novembri lõpuni

Milliseks kujuneb sissetulek tulevikus, sõltub väga paljus iga inimese enda valikutest. Investeerimine teises ja kolmandas sambas on kõigile vabatahtlik ning raha koguneb sinna just sellises tempos, kuidas keegi panustab. Uuest aastast saab 2 protsendi asemel teise sambasse lasta kanda 4 või 6 protsenti palgast. Selleks, et teise sambasse jõuaks rohkem raha, on vaja esitada maksemäära […]

Eestlaste rahatarkuse sambad pisut kõiguvad

11 aastat on möödunud sellest, mil Eesti sai endale esimese rahatarkuse strateegia. 2021. aastal värskendatud programmiga seati juba uued sihid: rahatarkus on kõigile kättesaadav, seda kasutatakse igapäevaelus ning rahatargad otsused sünnivad neid soodustavas keskkonnas. Kui kindlalt need rahatarga Eesti kolm sammast täna seisavad?

Lisaks postitatud rubriiki pensionid, Riik | Kommenteerimine suletud