On selge, et riigi rahanduse keeruline olukord tekitab ühiskonnas diskussiooni. Kahjuks jäävad tihtipeale argumendid ja väited võimendatult emotsionaalseks ning ei säti head lähtekohta arutelu aluseks. Nii võime meediast pea igapäevaselt lugeda lugusid tohutust konkurentsivõime kaotusest maksutõusude tõttu, müstilistesse mõõtmetesse paisunud ametnike armeest ja sellest kuidas väikseimgi kärbe tähendab tohutuid tagasilööke ühes või teises valdkonnas.
Rubriik: prognoos
Eesti fiskaalpoliitika olukorrast, ajaloost ja pikaajalistest väljakutsetest
Alates 2020. aastast on Eesti rakendanud tavatult sügava puudujäägiga fiskaalpoliitikat. Selline fiskaalpoliitika vajab muutmist, ühiskonnas on aga selle taustal väga palju müüte, miks probleemid tekkisid, mida korras olev riigirahandus tähendab ja kuidas selleni jõuda.
Majandusprognoosi blogi: ülikiire hinnakasv pärsib nii tarbimist kui ka investeeringuid
Valitsuses algab sügis alati riigieelarve planeerimisega. Üks sisend sellesse on rahandusministeeriumi ametnike poolt koostatud majandus- ja rahandusprognoos, mis tänavu valmis 23. augustiks. Suvelõpu pilt Eesti majandusele on ootamatult vastandlik. Vaadates kevadele ja suvekuudele tagasi, on Eesti majandus olnud ülikiiret hinnatõusu, sõda, sanktsioone, põgenikke ning impordipiiranguid arvestades üllatavalt vastupidav. Vaadates edasi, on järgmise nelja kvartali väljavaade […]
Ülevaade: kuidas on koroonakriis mõjutanud Eesti teenuste eksporti?
Teenuste eksport on Eestis geograafilise eelise ning tugeva äri ja IKT sektori tõttu tunduvalt suurem kui EL-is. Viimasel kahel kümnendil on toimunud selge nihe veo- ja reisiteenuste kesksest teenuste sektorist kõrgema lisandväärtusega teenuste kasuks, seda nii Eestis kui Euroopas laiemalt. IKT sektor on buumimas mitmetes EL riikides. Kuigi Eesti tutvustab end maailmale õigustatult IT eduloona, […]
Kui täpne on riigi majandusprognoos ja kuidas seda tehakse?
Põhjalik ja hea planeerimine vähendab ootamatusi ning probleeme. Nii toimetab ka riik – riigieelarve, muude asutuste eelarved ja mitmed plaanid pannakse paika meie regulaarselt koostatud, kindlatest näitajatest koosnevast ning järjepideva metoodika aluselt tehtud prognoosi järgi. Kui täpne see õigupoolest on ja kuidas prognoos kokku pannakse? Erki Lõhmuste, makromajanduse talituse juhatajaRisto Kaarna, fiskaalpoliitika osakonna juhativanalüütik
Kuidas on läinud inimestel, ettevõtetel ja riigil?
Kaks kuud ja kolm päeva kestnud eriolukord on Eestis lõppenud ning selle ajal kehtestatud piirangud hakkavad samm-sammult leevenema. Mida aga teame Eesti majanduse hetketervise ja valitsuse poolt astutud meetmete kohta ning kuidas me seda kõike jälgime? Raoul Lättemäe, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Enamik majandusstatistikat laekub pika, vähemalt kuu-kahe pikkuse, viitajaga. Sel põhjusel on majandusanalüütikud nii […]
Aktsiisianalüüs kui teadmispõhise poliitikakujundamise osa
Risto Kaarna, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhtivanalüütik Ilmselt keegi ei kahtle, et ühiskonda mõjutavaid otsuseid võiks langetada võimalikult heade andmete ja teadmiste põhjal. Hiljuti avaldatud aktsiisiuuring oli kantud just sellest juhtmõttest: uuringuga loodud teadmine võimaldab rahandusministeeriumil edaspidi anda valitsusele paremat nõu kavandatava aktsiisipoliitika mõju kohta, ilma et selleks peaks täiendavaid kulutusi tegema. Rahandusministeerium on tellinud viimase […]
Aktsiisipoliitika riskid, võimalused ja mõju majanduskeskkonnale piirikaubanduse tingimustes
Kadri Klaos, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Järsud aktsiisimäära muutused ükskõik kummas suunas toovad kaasa suure määramatuse, nii et muudatuste mõju on väga raske prognoosida. Piirikaubandus ei ole üksnes aktsiisipoliitika tulemus ja toimivat piirikaubandust on raske tagasi pöörata. Analüüs andis esimest korda objektiivse tervikpildi senise aktsiisipoliitika mõjust majanduse kogu spektris. Ühtlasi töötati välja süsteemsed meetodid ja […]
Miks ei prognoosita majanduslangust?
Madis Aben, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Tähelepanelikule vaatajale ei ole jäänud märkamatuks, et rahandusministeeriumi pikas majandusprognoosis aastani 2070 kestab sujuv majanduskasv ilma ühegi katkestuseta. Samas näitab majandusajalugu, et pikale tõusule kipub varem või hiljem järgnema langus. Keskeltläbi iga kaheksa aasta tagant on lääneriikide majandused viimase 50 aasta jooksul kogenud aastases arvestuses majanduslangust. Seega peaks 50 […]