Kuidas on läinud inimestel, ettevõtetel ja riigil?

Kaks kuud ja kolm päeva kestnud eriolukord on Eestis lõppenud ning selle ajal kehtestatud piirangud hakkavad samm-sammult leevenema. Mida aga teame Eesti majanduse hetketervise ja valitsuse poolt astutud meetmete kohta ning kuidas me seda kõike jälgime?

Raoul Lättemäe,
rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja

Enamik majandusstatistikat laekub pika, vähemalt kuu-kahe pikkuse, viit­ajaga. Sel põhjusel on majandusanalüütikud nii Eestis kui ka mujal alles praegu kild-killult kokku panemas pilti sellest, mis on majanduses koroonakriisi ja sellega kaasnenud piirangute tõttu toimunud ja toimumas. Palju on tehtud pingutusi nii kiiremate näitajate kasutamiseks kui ka tavaandmete tavapärasest tihedamaks avaldamiseks. Tihedasti uuenevat ja väikese viitajaga avalikke andmeid on Eesti majanduse kohta vähe.

Oleme Rahandusministeeriumi kodulehele aadressile https://www.rahandusministeerium.ee/et/koroonakriis kokku koondanud näidikulaua olulisemast majandusinfost koos viidetega teiste asutuste sarnastele infoallikatele. Kuigi mõned andmed uuenevad tihedamini, oleme praegu koondanud piltidele viimase terve kuu seisu, mis enamiku näitajate puhul on aprill. Maksulaekumise ja riigirahanduse kohta on meil viimane kinnitatud info märtsi kohta esitatud maksudeklaratsioonidest ja riigieelarve täitmise aruannetest. Uuendame neid näidikud, kui meile uuemad ametlikult kinnitatud andmed kättesaadavaks saavad. 

Kõige vahetumalt ja kiiremini annavad esmast kriisišokki edasi majanduse kindlustunde näitajad, mis tuginevad ettevõtete ja tarbijate seas tehtud küsitlustele, milles küsitakse, kuidas vastajal või ettevõttel praegu läheb ja milline on müügitellimuste hetkeseis.

Nii Eestis kui maailmas langesid sellised kindlustunde indeksid kriisi puhkedes väga järsult rekordmadalale tasemele. Suur ebakindlus tähendab tavaliselt ettevaatlikumat tarbimist, suuremat säästmist ning suuremate ostude ja investeeringute edasilükkamist. Nii näiteks on kinnisvarasektoris tehingute arv aprillis vähenenud ligikaudu 1/3 võrra võrreldes aastatagusega, ilma et hinnad oleks oluliselt langenud. Ebakindlus on tegur, mis mõjutab majandust negatiivselt lisaks osale teenustele ja sektoritele kehtestatud otsestele müügi­piirangutele. Ebakindluse vähendamiseks on oluline anda nii tarbijatele kui ka ettevõtetele võimalikult selget infot kriisipiirangutest väljumise kohta.

Kindlustunde indikaatorid annavad hästi edasi majanduses tegutsejate emotsiooni, kuid sisaldavad üsna vähe infot tegeliku majanduslanguse ulatuse kohta. Reaalne majandusinfo nii ettevõtete käibe kui ka töötajate sissetulekute kohta reageeris märtsis-aprillis aeglasemalt, sest need kajastasid ka varasemalt kokku lepitud töid ja tegevusi. Siiski saame üht-teist täiendavat järeldada näiteks maksudeklaratsioonide, tööturu ja finantssektori info põhjal.

Inimesed

Väga suur hulk inimesi on ühel või teisel moel kriisimõjuga isiklikult kokku puutunud (vt joonis 1). Käesoleva aasta esimeses kvartalis oli Eestis ligikaudu 705 tuhat tööinimest, kellest pea 670 tuhat inimest tegid ka reaalselt tööd ning pea 35 tuhat inimest olid töötud.

Praeguseks on registreeritud töötute arv kerkinud 51 tuhande inimeseni (registreeritud tööpuudus 7,8 protsenti), kuid sellele lisaks on aprillis-mais makstud 124 tuhandele (18 protsendile tööinimestest) inimesele palgalisa töötukassa töötasu hüvitise abil. Selle eeltingimuseks on käibe, palga või töötundide oluline vähendamine.

Täiendavalt on eriolukorra perioodil haigus- ja hoolduslehtede arv olnud tavapärasest üle 60 tuhande võrra suurem, kajastades lihtsustatud ja riigi poolt ulatuslikumalt kompenseeritud haiguslehele jäämise võimalusi eriolukorra perioodil. Juba need kolm numbrit kokku liidetuna moodustavad 1/3 Eesti tööinimestest.

Joonis 1. Tööjõud, töötus, hüvitised ja töövõimetuslehed.

Allikas: Statistikaamet, Töötukassa, Haigekassa, autori arvutused.

Lisaks eelpooltoodule on hulk inimesi, kelle sissetulekut on kriis kärpinud. Esialgne info aprilli tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonidelt, mida veel näidikulaual ei ole, peegeldab keskmise töötasu kasvu järsku pidurdumist, aga siiski veel töötasu 2–3-protsendilist aastakasvu. Kiiresti on siiski kahanenud töökohtade endi arv. Selle taustal ei ole tarbijate kindlustunde järsk halvenemine üllatuseks.

Küll on julgustav teada, et aprilli alguses hindas veel rohkem kui 2/3 peredest oma hetkemajandusolukorra heaks ning varasematele säästudele tuginemist või võlgu elamist oli kõikides sissetulekurühmades konjunktuuriinstituudi küsitluse järgi vähe. Ka on paljud pered otsustanud ebakindlamates oludes pankadest taotleda maksepuhkust.

Ettevõtted

Täiesti ootuspäraselt sattusid kohe kõige suurema löögi alla otseselt piirangutest mõjutatud ettevõtted. Lisaks hakkab tegelik nõudluse ja tellimuste vähenemise ning tarneahelate tõrgete mõju paljude ettevõteteni jõudma alles teises ja kolmandas kvartalis. Nii langes märtsis (vt joonis 2) majutusasutuste käive kokku 58 protsenti, reisibüroode käive 53 protsenti, toitlustusasutuste käive 38 protsenti ja üsna vastavalt on vähenenud ka nende sektorite palgafondid.

Nende kolme sektori osakaal kokku majanduses jääb aga väiksemaks kui 2 protsenti, mistõttu majandusele tervikuna on palju olulisem olnud kaubandussektori käivete vähenemine – jae- ning hulgikaubanduse ja automüügi osakaal majandusest on ligi 36 protsenti. Eelkõige on kannatanud tööstuskaupade ja autode müük ning teenused, samas kui toiduainete- ja joogitööstuses on näha, et kriisi algusnädalad mõjusid tänu inimeste kriisivarude soetamisele isegi pigem käivet kasvatavalt.

Ka õigusteenustele ja konsultatsioonidele, mis on võrdlemisi väike sektor, ning programmeerimisele, mis moodustab ligi 5 protsenti majandusest, mõjus kriisi algusperiood käivet kasvatavalt. Ehitus- ja tööstussektori maksudeklaratsioonide infos on olnud kriisi mõju seni veel vähe märgata, kuid seda pigem varasemalt kokku lepitud tellimuste toel, mille täitmine jätkus ka kriisi alguskuudel. Kriisi mõjud alles hakkavad nende sektoriteni jõudma. Statistilise eripärana peegeldab avaliku halduse käibekasv tõenäoliselt Tootsi tuulepargi müügitehingut.

Murettekitava näitajana on enamikes sektorites eksportkäibe vähenemine olnud juba märtsis sisenõudluse aeglustumisest kiirem (vt joonis 3), mis tõenäoliselt peegeldab nii rahvusvahelise nõudluse vähenemist kui ka piiranguid ning tõrkeid piiriülestes tarneahelates. Siiski on oluline meeles pidada, et Eesti majandus oli jahtumistrendil juba ka enne kriisi, 2019. aasta teisel poolel, mistõttu paljudes sektorites oli müügikäibe kasv juba enne koroonakriisi aeglustuv.

Samuti on praegu veel üsna selgusetu, kuidas ja kui palju on kriis majandust püsivalt muutnud – milline osa tootmiskapitalist ja millised ärimudelid on muutunud üleliigseks või ebavajalikeks ning millised ärimudelid saavad hoogu juurde.

Joonis 3. Eesti ettevõtete eksport.

Allikas: Eesti Pank, Statistikaamet, autori arvutused.

Riik

Majanduselu järsk peatumine ja langus ning selle leevendamiseks valitsuse poolt võetud meetmed on täiesti ootuspäraselt halvendanud riigirahanduse olukorda. Kohe-kohe saabub ka ametlik info aprilli maksutulu kohta ehk mais makstud maksudest aprilli majandustegevuse eest, kuid märtsis kahanesid riigi maksutulud aastatagusega võrreldes ligi 20 protsenti ning lisaks kasvasid maksuvõlgnevused pea 29 protsenti.

Riigi kulusid on kasvatanud kriisimõjude leevendamiseks käivitatud meetmed, millest kõige kiiremini ja tõhusamalt on käivitunud juba eelpool mainitud töötukassa ja haigekassa toetusmeetmed töökohtade säilitamiseks ning haiguspäevade hüvitamiseks, kus suur hulk plaanitud rahast on tänase seisuga juba ka välja makstud.

Käivitumas on ettevõtlussektori toetusmeetmed Kredexi ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kaudu. Aprilli lõpus oli Kredexi ja MESi eri meetmetele, mille kogumaht on pea 1,4 miljardit eurot, esitatud taotlusi ligi 300 miljoni euro ulatuses. Valdavalt on aga riigi erinevad toetusmeetmed käivitumas maikuust, mistõttu aprilli lõpu seisuga oli lisaeelarvega ette nähtud 2,3 miljardi euro suurusest paketist reaalselt välja makstud raha pea 210 miljonit eurot.

Kokkuvõttes on veel vara teha põhjapanevaid järeldusi majanduse käekäigu kohta, kuid esialgsete andmete põhjal näib, et esimestel kriisikuudel on majanduslangus olnud ehk vähem järsk, kui ootasime kriisimeetmete kavandamisel tehtud rahandusministeeriumi majandusprognoosis. Samas on võimalik, et kriisist väljatulek võib aasta teisel poolel võtta mõnevõrra rohkem aega, kui algselt arvasime. Jätkame majandusolude jälgimist ning uuendame näidikulaual andmeid. Kindlasti kirjutame majandusolukorrast veel.