Eesti riiklik pension koosneb I ja II sambast. Mõlemat finantseeritakse sotsiaalmaksust, mistõttu I samba pensioni suurus sõltub osaliselt sellest, kas inimene on II sambaga liitunud või mitte. Järgnevalt vaatame, kuidas on I samba pensioni suurus seotud sotsiaalmaksuga ja II sambaga liitumisega. See seos on oluline just II samba reformi valguses, kus enne otsuste tegemist, olgu […]
Rubriik: Uncategorized
12 asja, mida võiks teada II sambast pensionile jäädes või seal olles
Jääda II sambasse või sealt lahkuda? Kas kõik need muudatused, millest räägitakse, II samba pensionäre üldse puudutavad? Kas ma pean ilmtingimata midagi tegema? Siin on 12 punkti pensionile jäämise ja pensionil oleku kohta.
Kuidas teha ettevõtte aruanne informatiivsemaks?
Arvestusala uurimustööde konkursil magistri- ja doktoritööde kategoorias parimaks pärjatud töö, Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud Vaiva Kiaupaite-Grušniene doktoritöö analüüsis rahakäibe aruannet ja selle ajalugu ning pakkus välja mudeli, mis võimaldab seda informatiivsemaks teha. Kuigi rahavoogude ehk rahakäibe aruanne on ettevõtete aruandluses nüüdseks kohustuslik olnud üle 30 aasta, on isegi rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite koostajad möönnud, et rahakäibe aruandele pole […]
Spaade finantsseisu uurimine tõi võidu konkursil
Arvestusala uurimustööde konkursil parima bakalaureusetöö auhinna võitnud Tartu Ülikooli majandusteaduskonna lõpetanud Liisbet Rannast uuris oma töös 27 Eesti spaaettevõtte finantstulemuslikkust aastatel 2009-2018. Muu hulgas järeldas ta töös, et analüüsitud andmete põhjal asuvad kõige paremate finantstulemustega spaaettevõtted Lääne-Eestis. Kuid ühtlasi märkis autor, et tulevik on koroonakriisi tõttu prognoosimatu. Kogu tööd on võimalik lugeda siit. Liisbet Rannast ütles […]
Pensioniiga täna ja tulevikus
Pensioniiga on Eestis tõusnud juba aastast 1994. Kuni sinnamaani oli meeste pensioniiga 60 aastat ja naistel 55 aastat. Pensioniiga on Eestis tõstetud neljal korral: 1994 – pensioniiga hakkas esimest korda tõusma; 1998 – jõustus riiklik pensionikindlustuse seadus, millega võrdsustati meeste ja naiste pensioniga 2016. aastaks 63 eluaasta juures; 2009 – otsustati pensioniiga täiendavalt tõsta 65-ni […]
Kes on riigitöötajad? Aga arstid, õpetajad või näitlejad?
Kui Sa oled näitleja riigi või omavalitsuse teatris, kokk koolis või lasteaias või ulatad riideid teatrite garderoobis, siis oled riigitöötaja. Kui Su peres on noorsoo-, rahvakultuuri- või muuseumitöötaja, õde või liikluskorraldaja, siis kuulub ta riigitöötajate hulka. Kui töötad raamatukogus, hooldad eakaid, ka siis oled ka tõenäoliselt riigitöötaja.*
Riikide ja omavalitsuste võrdlusportaalid on aina populaarsemad
Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna nõunik Andrus Jõgi Rahvusvahelisi ja siseriiklike võrdlusi pakkuvaid vahendeid tuleb maailmas aina juurde ning nõudlus selliste abivahendite järele kasvab. Värskelt avaldatud riikide sotsiaalse arengu võrdlus annab hea ülevaate, mis on Eesti tugevused ja millised teemad vajavad rohkem tähelepanu. Mitmendat aastat järjest on võimalik jälgida ka riikide konkurentsivõime indeksit. Saame end […]
Sõltumatu majandusprognoos annab suuna tulevikustsenaariumile
Ajast aega on majandusprognoos luubi all, et selle täpsus ja sõltumatus oleks tagatud. Ja see on väga oluline, sest rahandusministeeriumi prognoos annab alusinfo riigieelarve tegemiseks. Raoul Lättemäe rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Seepärast on oluline üle korrata paar olulist eeldust. Rahandusministeeriumi makromajandusprognoosi ja rahandusprognoosi koostavad teenistujad on riigieelarve alusseaduse järgi prognoosi koostamisel ja koostamise metoodika valikul […]
Visioneerimas rahatargast Eestist
Rahandusministeeriumi rahatarkuse koordinaator Liisi Kirch kirjutab, mida arutati möödunud nädalal toimunud rahatarkuse strateegiapäeval. Milline võiks välja näha ideaalne rahatark Eesti visioneerisid paarkümmend erinevate valdkondade eksperti rahatarkuse strateegiapäeval. Möödunud nädalal rahandusministeeriumi eestvedamisel toimunud mõttetalgutel koguti ja arutati uue Eesti finantskirjaoskuse programmi jaoks ideid, ettepanekuid ning tegevusi, et panna paika järgmiste aastate rahatarkuse edendamise pikk plaan ja […]
Kodukontori kuludest läbi maksuprisma
Paljudele teistele muudatustele lisaks mõjutas koroonaviirus suuresti ka meie tööharjumusi, inimesed püsisid võimalusel kodus ja klassikaline kontor asendus kodukontoriga. Töökohtade kolimisega kodudesse võis kaasneda kulude kasv nii sinna töökoha sisseseadmisel kui ka tavapäraste eluasemekulude, nagu näiteks elekter ja internet, suurenemine. Dmitri Jegorov, rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Kristo Madrus, rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna peaspetsialist […]