Ajast aega on majandusprognoos luubi all, et selle täpsus ja sõltumatus oleks tagatud. Ja see on väga oluline, sest rahandusministeeriumi prognoos annab alusinfo riigieelarve tegemiseks.
Raoul Lättemäe
rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja
Seepärast on oluline üle korrata paar olulist eeldust. Rahandusministeeriumi makromajandusprognoosi ja rahandusprognoosi koostavad teenistujad on riigieelarve alusseaduse järgi prognoosi koostamisel ja koostamise metoodika valikul sõltumatud. Sellest põhimõttest on ka kõik valitsused ja ministrid kinni pidanud.
Ka sel korral pole keegi andnud meie analüütikutele mitte ühtegi poliitilist tellimust ega suunist prognoosi sisu kohta. Praegune prognoos on meie parim erialane teadmine majanduse ja riigi rahanduse eeldatava käekäigu kohta lähema nelja aasta jooksul. Üldjoontes on rahandusministeeriumi prognoosid olnud kooskõlas ka teiste Eesti majanduse ja rahanduse arengut prognoosivate institutsioonide prognoosidega, sealhulgas Euroopa Komisjoni, Rahvusvahelise Valuutafondi, Eesti Panga, Eesti Konjunktuuriinstituudi ja kommertspankade prognoosidega.
Prognoosi koostamisel lähtub rahandusministeerium statistikaameti ja teiste asutuste avaldatud ametlikust statistikast ja teiste riikide ametlikest majandusprognoosidest. Järgmiste aastate kulutuste, valitsussektori eelarvepositsiooni ja võlakoormuse hindamisel lähtub prognoos valitsuse ja riigikogu varem tehtud otsustest ja kehtivatest seadustest, millega on võetud kohustusi teha konkreetseid kulutusi. Prognoosi eesmärk on anda valitsusele võimalikult täpne alus poliitiliste otsuste tegemiseks riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia protsessis.
Oluline on mõista, et majandusprognoos ei kirjuta ette seda, mida peab tegema – nagu näiteks laenu võtmist –, vaid hindab ettevaatavalt seda, millise arengutrajektoorini senised otsused meid viivad, juhul kui valitsus uusi otsuseid ei teeks või varasemaid ei muudaks. Poliitikutel on vabad käed soovi korral seda arengutrajektoori muuta, soovi korral ka prognoositavat eelarvedefitsiiti vähendada ja seeläbi vähendada laenukoormuse kasvu.
Kriis tähendab majanduskasvu mõttes kahte kaotatud aastat – mullusele tasemele jõuame alles ülejärgmisel aastal. Sealjuures maksab tähele panna, et maksutulu ja majanduskasv ei kasva täpselt samas taktis – oodatav majanduskasv tuleb maksuvaesem, nii et riigi oodatav maksutulu ei kasva samas tempos kui sisemajanduse koguprodukt. See tähendab ühtlasi maksukoormuse langust protsendina sisemajanduse kogutoodangust.
Seevastu näiteks tähendab suurenev tööpuudus ka kasvavaid kulusid töötutele, samuti ei oota me meditsiinikulude langust. Seetõttu kasvavad riigi kulutused prognoosi järgi kiiremini kui tulud. Seega Indrek Saare viidatud paradoks prognoosis ei ole loogikaviga: ongi oodata korraga majanduse taastumist ja samal ajal ka seda, et riigi kulutuste kasv ületab praegusel trajektooril tulude kasvu.
Prognoosid lähtuvad parimast teadmisest, kuid paraku on iga prognoos teataval määral ekslik, kuna kõiki asjaolusid ei ole võimalik täpselt ette näha. Praeguses kriisis on määramatus suur ja prognoosimine on selle võrra keerulisem.