Riigikontrolöri sõnavõtud on järjekordselt teravdatud tähelepanu alla tõstnud eelarve arusaadavuse teema. Riigikontroll on alati olnud heaks kriitiliseks partneriks kitsaskohtade tuvastamisel, kuid antud juhul on sõnumid vastuolulised ja kohati isegi eksitavad. Lubage siinkohal veidi neid ebakõlasid selgitada ja ümber lükata ka mõni ilmne viga.

Käima on läinud struktuuritoetuste 2014-2020 perioodi lõpusirge, mille käigus investeeritakse käesoleva aasta jooksul Eesti arengusse 520 miljonit eurot lõppeva perioodi vahendeid. See rahasüst tuleb väga õigel ajal- sajad toetusmiljonid ergutavad tänast majandust ning võimaldavad lõpule viia riigi jaoks olulisi investeeringuid ja reforme.

Eelmine nädal tõi avalikkuse ette kaks riigirahandust puudutavat olulist uudist. Esiteks alustasid poliitikud koalitsiooniläbirääkimisi ülevaatega riigirahanduse olukorrast. Sealt pärinev poliitikute sõnum, et lähiaastatel on puudujäägi vähendamiseks vaja leida kolmveerand miljardit kõlas ühiskonnale justkui ootamatu šokina, ehkki rahandusekspertidele on olukord olnud pikemat aega teada. Lihtsalt valimiste eel poliitikud eriti ei rääkinud riigieelarve tuludest: Rahandusministeeriumi poolt analüüsitud […]

Risto Kaarna, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhtivanalüütik Rahandusministeerium avaldab 14. veebruaril 2023 juba viiendat korda riigikogu valimistel osalevate erakondade programmide mõjuhinnangud. Protsessi käigus on erakondadel olnud võimalik saada meilt esialgseid mõjuhinnanguid ideede genereerimise faasis ning kommenteerida käesolevat analüüsi enne selle avaldamist.

Viimastel aastatel on mitu hoiu-laenuühistut sattunud raskustesse, halvima stsenaariumi korral võivad seal raha hoiustanud inimesed sellest kas osaliselt või täielikult ilma jääda. See on tõstatanud teravalt esile küsimuse, kas selliste olukordade vältimiseks oleks edaspidi tarvis reegleid karmistada ja ajale mõnevõrra jalgu jäänud seadust muuta. See jällegi on tekitanud teravat vastuseisu mitmelt hoiu-laenuühistult ja ka ühistutega […]

Uue aasta alguses tunneb avalikkus kõrgendatud huvi, mida ministeeriumid lõppenud aastal ära tegid, milleks neid üldse vaja on? Vaatame siis korraks möödunud aastale tagasi just selle pilguga, mida on Rahandusministeeriumi tegevus tähendanud Eestile ja Eesti inimestele.

Teatud tervisekulutusi saavad tööandjad oma töötajatele aastas kuni 400 euro eest maksuvabalt hüvitada. Kui palju sellist võimalust kasutatakse ja kas see piirmäär võiks vajada tõstmist, tuleb juttu allpool.

Ajakirjanduses on võrreldud 2022. aasta 10-aastase Eesti Vabariigi võlakirja emissiooni 2020. aasta mais emiteeritud võlakirjaga. Selliseid võrdlusi tehes tuleb siiski arvestada oluliselt muutunud keskkonnaga. Finantsturud ei püsi paigal ja sõltuvad sellest, mis maailmas toimub. Praegune 4% intress tuli paljudele Eestis üllatusena, aga ei ajalooliselt ega ka praegust globaalset olukorda arvestades pole selline intressitase erakorraliselt kõrge. […]