Kuidas investeeringuid targemini juhtida?

Joonas Pärenson, rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik

Kas te teadsite, et igal aastal läheb investeeringuteks ligikaudu 10 protsenti Eesti riigieelarvest, mis on kokku peaaegu lausa üks miljard eurot? Praegu riigikogus menetletavas 2019. aasta riigieelarve eelnõus on investeeringuteks kavandatud 988 miljonit eurot.

Investeeringute abil rajame uut koolivõrku, ehitame teid ja sildu, loome uusi infotehnoloogilisi lahendusi, edendame ettevõtlust ja palju muud. Investeeringutega püüame suurendada majandusaktiivsust ning lahendada olulisi ühiskondlikke probleeme. Pikemas vaates aitavad investeeringud haridusse, tervishoidu ning teadus- ja arendustegevusse tõsta meie kõigi elatustaset.

Selleks, et suurendada investeeringute tootlikkust ehk saada sama raha eest rohkem, on rahandusministeerium koostöös Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF) asunud hindama Eesti avaliku sektori investeeringute juhtimise tõhusust.

Ebatõhusa investeeringute juhtimise tõttu kaotavad riigid keskmiselt 30 protsenti  investeeringute tootlikkusest, selgub IMFi 2015. aasta juunis avaldatud uuringust avaliku sektori investeeringute tõhusamaks tegemise kohta (Making Public Investment More Efficient, IMF Board Paper, June 2015).

Koostöös IMFiga hakkab rahandusministeerium täpsemalt uurima, kuidas on lood Eestis ja mida saaksime paremini teha. Soovime hindamisega teada saada, mis on Eesti riigi avaliku sektori investeeringute juhtimise parenduskohad ja kuidas me paistame silma rahvusvaheliselt. Raport koos IMFi soovitustega Eestile valmib 2019. aasta alguses. Kirjutame sellel teemal juba pikemalt, kui meil on käes raport koos konkreetsete soovitustega.

Mida hinnatakse?

Hindamise raames analüüsime 15 institutsiooni toimimist (vaata joonist 1). Need kujundavad avaliku sektori investeeringute otsustamist kolmes etapis:

  1. jätkusuutlike investeeringute planeerimine kogu avalikus sektoris;
  2. investeeringute jaotamine õigetele sektoritele ja projektidele (eeldab kõikehõlmavat, ühtlustatud ja keskpikka planeerimist ning objektiivseid kriteeriume projektide hindamiseks ja valimiseks);
  3. projektide rakendamine (püsimine etteantud aja ja eelarve piires, projektide seire ja hindamine).

 

 

 

 

 

 

 

 

Joonis 1. Avaliku sektori investeeringute juhtimise süsteemi hindamise raamistik
Allikas: IMF

Kes soovib rohkem lugeda IMF-i avaliku sektori investeeringute juhtimise süsteemi hindamisest (Public Investment Management Assessment ehk lühendatult PIMA), tasub vaadata IMFi lehele.

Kes soovib täpsemalt teada, kuhu investeerib Eesti riik aastatel 2019–2022, siis tasub lugeda riigieelarve eelnõu seletuskirja lisa 5 (lk 226–232), mis on kättesaadav rahandusministeeriumi koduleheküljel. Kuna riigikogu pole veel 2019. aasta eelarvet vastu võtnud, võib investeeringute nimekirja tulla muudatusi.