Rubriik: pensionid

Pensioniiga täna ja tulevikus

Pensioniiga on Eestis tõusnud juba aastast 1994. Kuni sinnamaani oli meeste pensioniiga 60 aastat ja naistel 55 aastat. Pensioniiga on Eestis tõstetud neljal korral: 1994 – pensioniiga hakkas esimest korda tõusma; 1998 – jõustus riiklik pensionikindlustuse seadus, millega võrdsustati meeste ja naiste pensioniga 2016. aastaks 63 eluaasta juures; 2009 –  otsustati pensioniiga täiendavalt tõsta 65-ni […]

Teine sammas on lastud vabaks, mis muutub pensionile mineja jaoks?

6. novembril jõustusid seadusemuudatused, mille järel muutub raha kogumine teises sambas uuest aastast vabatahtlikuks. Lisaks küsimusele, kas sambas raha koguda või mitte, tekib juurde mitmeid teisigi valikuid. Kõik uued võimalused on vabatahtlikud – tahan kasutan, ei taha, ei tee midagi. Pensioni kogumine muutub paindlikumaks ja tekib juurde uusi võimalusi, et omale tulevikuks väärikas sissetulek kindlustada.

Teise samba uued võimalused, mida valida?

Siiri Tõniste, rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna juhataja Eestis ei möödu praegu ilmselt ühtegi suuremat sünnipäeva, kus ei arutataks, kas peab midagi pensionisammastega ette võtma. Ning kui, siis mida ja millal. See on eriti kuum küsimus praegu, kui riigikogu otsusega muutub pensioniks kogumine tulevikus vabatahtlikuks. Ja viimane joon saab sellele alla siis, kui president selle järgneva kahe […]

Pensionivalemist enne ja pärast reformi

Tõnu Lillelaid, rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist  Riigikogu võttis vastu 12. detsembril riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatused, mis sisaldasid mitut põhimõttelist muudatust: pensioniga seotakse oodatava elueaga alates 2027. aastast; pensionile minek muutub paindlikumaks ja sõltumata tehtud valikutest pensioni kogusumma ei suurene ega vähene; I samba pensionivalem muutub senisest solidaarsemaks. Pensioniea tõus tundub olevat vananeva rahvastiku tingimustes sedavõrd […]

Kohustuslik kogumispension: kuidas hinnata pensionifondide tootlust?

Tõnu Lillelaid, rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist  Pensionifondi tootlus on II samba tulususe olulisim indikaator. Tootluse kohta leidub tuhandeid lehekülgi teooriaid, analüüse ja võrdlusi. Tootlus on saanud II sambas ka kõige rohkem tähelepanu – ikka ja jälle kirjutatakse, kuidas raha põleb. Käesolevas postituses vaatan, mis on tootluse puhul üldse oluline, miks on pensionifondide tootlus selline nagu on ning kas […]

Kohustuslik kogumispension: demograafia väljakutsed

Tõnu Lillelaid, rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist  Proloog Käesolev postitus on esimene osa II samba teemalistest artiklitest, mis selgitavad seniste pensionipoliitiliste otsuste tagamaid Rahandusministeeriumi vaatevinklist. Samuti on kavas avada pensionisüsteemi tuleviku väljavaateid ning seda peamiste pensionipoliitika elementide valguses, mille üle on tekkinud viimasel ajal meedias elav arutelu. Demograafia, tootlus, pensioni suurus ja väljamaksed väärivad kindlasti kõik eraldi käsitlust, nagu […]

Pensionifondide tasudest

Tõnu Lillelaid, rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist 2018. aasta saabudes on taaskord sobiv hetk vaadata üle, mis on toimunud ja toimumas II samba tasude ja tootlustega. Enne statistika juurde minemist toome välja mõned muudatused, mis regulatsiooni poole pealt tasude valdkonnas 2018. aastal jõustusid. 1. Alates 2018. aasta 1. veebruarist sõltuvad pensionifondide tasud lisaks fondivalitseja poolt hallatavate […]

Ülevaade II pensionisamba väljamaksetest

Tõnu Lillelaid, rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist Rahandusministeeriumil valmis märtsi lõpus järjekordne riikliku vanaduspensioni, kohustusliku kogumispensioni ja vabatahtliku kogumispensioni statistika kokkuvõte. Kokkuvõtte rõhuasetus on küll eelkõige II ja III sambal, kuid kuna II sammas on riikliku pensionikindlustuse osa, siis on põgusalt käsitletud ka I sammast. Statistika kokkuvõte on kättesaadav siin. Seekord toon blogis välja pensionifondide väljamaksed. II […]

Uus investeerimisfondide seadus toetab kapitali liikumist majandusse

Ardo-Heiki Ingar, rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna peaspetsialist. Majanduse sujuva vereringe jaoks on oluline, et raha pakkujatel ehk investoritel oleks võimalikult mugav ja turvaline raha ettevõtjatele pakkuda. Mida sujuvamalt on raha kaasamine kapitaliturul korraldatud, seda kergem on ettevõtjatel leida rahastust ning investoritel sobivaid investeerimisobjekte. Investeerimisfondi eesmärk ongi kollektiivses vormis koguda investorite raha ja investeerida see võimalikult […]

Miks ei saa teisest sambast pensioniraha korraga välja võtta?

Kertu Fedotov, rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna nõunik  Paindlikke võimalusi oma kogutud pensioniraha kasutada pakub kolmas sammas, kus väljamaksete korralduses on pensionärile jäetud vabad käed. Seevastu kohustuslik kogumispension ehk II sammas on Eesti riikliku pensionikindlustussüsteemi osa, mis on loodud toeks riiklikule pensionile ehk I sambale ja peab töötama samade eesmärkide saavutamise nimel – et inimesed saaksid piisavat […]