Teine sammas on lastud vabaks, mis muutub pensionile mineja jaoks?

Kertu Fedotov, rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna nõunik

6. novembril jõustusid seadusemuudatused, mille järel muutub raha kogumine teises sambas uuest aastast vabatahtlikuks. Lisaks küsimusele, kas sambas raha koguda või mitte, tekib juurde mitmeid teisigi valikuid. Kõik uued võimalused on vabatahtlikud – tahan kasutan, ei taha, ei tee midagi. Pensioni kogumine muutub paindlikumaks ja tekib juurde uusi võimalusi, et omale tulevikuks väärikas sissetulek kindlustada.

Rohkem valikuid pensionieas

Kuigi üldiselt saab uusi valikuid teises sambas kasutada järgmisel aastal, jõustuvad mitmed pensioni väljavõtmist puudutavad muudatused koheselt. Kõige olulisem muudatus puudutab pensioni maksmise tingimusi. Kui seni oli pension teisest sambast eluaegne, nagu riiklik vanaduspensiongi, siis nüüd jääb iga inimese enda otsustada, mil viisil oma teise sambasse kogutud raha välja võtta. Lubatud on nii eluaegne kui tähtajaline pension, aga ka kogu raha korraga välja võtta.

Eluaegse pensioni saamiseks tuleb jätkuvalt sõlmida pensionileping elukindlustusseltsiga. Tähtajalist pensioni pakuvad nii elukindlustusseltsid kui pensionifondid fondipensioni kujul. Fondipensioni või ühekordse väljamakse taotlemiseks saab avalduse esitada pensioniregistri pidajale või kontohaldurile.

Eluaegse pensioni puhul ei pea inimene muretsema, et tema teise samba raha ühel hetkel ära kulub ja ta enam teisest sambast pensioni ei saa. Tähtajalist pensioni makstakse aga lepingu sõlmimisel kokkulepitud tähtaja saabumiseni. Pärast seda pension teisest sambast lõpeb. Kui pikale perioodile teise samba raha tähtajalise pensioni puhul jaotada, saab igaüks ise otsustada. Mida pikem on tähtaeg, seda väiksem on kuine pension, kuid seda kauem pensioni makstakse ja seda väiksem on oht, et kogutud raha liiga vara otsa saab.

Tähtaja määramisel tuleb tähele panna, et maksusoodustused jõustuvad jaanuarist 2021. Eluaegne pension ja pikk tähtajaline pension, kus tähtaja määramisel on arvestatud, et see oleks vähemalt keskmiselt elada jäänud aastate pikkune, on alates jaanuarist 2021 maksuvabad. Lühemate tähtajaliste pensionide puhul ja kogu summa korraga väljavõtmisel tuleb tasuda tulumaksu 10 protsenti. Uuest aastast ei mõjuta teise samba pension enam ka inimese maksuvaba tulu suurust.

Kui teise sambaga liitunud inimene on juba pensionile läinud või teeb seda veel käesoleva aasta lõpus, kohalduvad talle uuest aastast automaatselt uued maksureeglid. Aga nagu öeldud, sõltub see, kas pensionilt tulumaksu maksta tuleb või mitte, pensioni välja võtmise viisist. Inimese jaoks, kellel on tingimata vaja kogutud raha korraga kätte saada, sõltub tulumaksu suurus sellest, kas ta võtab raha välja veel selle aasta lõpus või uue aasta alguses. 

Uuest aastast muutub ka teisest sambast pensionile minemise aeg. Kui seni saab inimene teisest sambast pensionile minna riikliku vanaduspensioni eas, siis jaanuarist muutub see pisut paindlikumaks. Pensionile võib siis minna kuni viis aastat varem. Vanaduspensioni iga tõuseb aastaks 2026 vastavalt sünniaastatele järk-järgult vanusesse 65 ja teise samba pensioniiga on siis 60 aastat. Kuni selle ajani saavadki teisest sambast pensionile jääda kõik inimesed, kes on vähemalt 60-aastased. Alates 2027. aastast hakkab riiklik vanaduspensioni iga sõltuma oodatava eluea muutusest ning vanaduspensioni ea muutudes hakkab muutuma ka teise samba pensioniiga, jäädes sellest viis aastat varasemaks. Sõltumata vanusest tekib teisest sambast pensionile jäämise võimalus puuduva töövõimega isikutel ja teise samba väljamaksed neile muutuvad kõik maksuvabaks.

Seega ei tasu inimestel, kes tunnevad, et teises sambas raha kogumine neile mingil põhjusel ei sobi, kuid kellel ei ole vanaduspensioni ikka jõudmiseni enam palju jäänud, enne vanaduspõlve jõudmist oma raha väljavõtmisega kiirustada.

Praegused teise samba pensionärid

Inimeste jaoks, kes juba saavad teisest sambast pensioni, ei muutu vaikimisi midagi. Kõik kokku lepitud fondipensionid ja sõlmitud pensionilepingud kehtivad senisel kujul edasi. Küll kohalduvad neile jaanuarist 2021 uued maksureeglid. Sõltuvalt pensioni saamise tingimustest muutub pension kas maksuvabaks või tuleb sellelt tasuda tulumaksu 10 protsenti.      

Kui olemasolev fondipension on määratud liiga lühikeseks tähtajaks, võib selle ka ära lõpetada ja alustada näiteks uut, juba pikema tähtajaga fondipensioni, mis on tulumaksuvaba. Fondipensioni lõpetamise järel on lubatud sõlmida ka tähtajalise või eluaegse pensioni leping kindlustusseltsiga, aga vajadusel ka kogu järele jäänud raha korraga välja võtta.

Pensionileping on sellist liiki elukindlustusleping, millest lihtsalt välja astuda ei saa. Teise samba reformimisel on aga mõeldud kõigi sambaga liitunud inimeste peale ja jõustunud seadusemuudatused lubavad pensionile jäänud inimestel sõlmitud pensionilepingu erandkorras lõpetada. Kes soovivad pensionit oma elu lõpuni edasi saada, ei pea midagi tegema. Kelle jaoks on aga oluline sambast lahkumine, siis pensionilepingu ülesütlemise avaldust saab oma kindlustusseltsile esitada 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 31. märtsini. Pensioni maksmine jätkub siis veel augusti lõpuni, seejärel leping lõpeb ning selle tagastusväärtus makstakse välja septembris 2021.   

Oma vajadused ja võimalused tuleb hoolega läbi mõelda

Enne valikute tegemist teises sambas tasub läbi mõelda, millised on vanaduspõlves inimese täiendavad sissetulekud ja kas need kestavad elu lõpuni. Selle põhjal saab hinnata, kas teise samba pension võiks olla eluaegne või võib siin rahulduda tähtajalise pensioniga või selle raha sootuks korraga välja võtta.

Kui vanaduspõlveni pole enam kaua jäänud, aitab pensioni suurust muu hulgas tõsta pensionile mineku edasilükkamine. Otsuste tegemiseks tasub ammutada lisainformatsiooni Pensionikeskuse veebilehelt www.pensionikeskus.ee ja Sotsiaalkindlustusameti pensionilehelt www.pensioniplaan.ee.