Raha kogumine II sambas on sellest aastast vabatahtlik. Enamik II sambaga liitunuist jätkab pensioni kogumist, kuid osa on ka sambast lahkumise valinud. Avaldust kogumise lõpetamiseks ja raha väljavõtmiseks saab iseenesest esitada kogu aeg, aga väljamaksed tehakse alati kas jaanuaris, mais või septembris. Nii tehaksegi esimesed väljamaksed II sambast lahkujatele nüüd septembris. Kui oled sellise avalduse […]
Rubriik: pensionid
II sambaga liitumine ja I samba pension
Eesti riiklik pension koosneb I ja II sambast. Mõlemat finantseeritakse sotsiaalmaksust, mistõttu I samba pensioni suurus sõltub osaliselt sellest, kas inimene on II sambaga liitunud või mitte. Järgnevalt vaatame, kuidas on I samba pensioni suurus seotud sotsiaalmaksuga ja II sambaga liitumisega. See seos on oluline just II samba reformi valguses, kus enne otsuste tegemist, olgu […]
12 asja, mida võiks teada II sambast pensionile jäädes või seal olles
Jääda II sambasse või sealt lahkuda? Kas kõik need muudatused, millest räägitakse, II samba pensionäre üldse puudutavad? Kas ma pean ilmtingimata midagi tegema? Siin on 12 punkti pensionile jäämise ja pensionil oleku kohta.
Kümme asja, mida võiks teada II samba reformist
Kui uudised II samba reformist on su pea pulki täis ajanud, siis siin on kümme esmast asja, mis võivad su jälle järje peale aidata. Detaile on kaugelt rohkem, kui kümnesse punkti ära mahub, seega ära piirdu vaid ajalehest loetu või sõbralt kuulduga. Külasta kindlasti ka oma kodupanga või pensionikeskus.ee lehekülgi ning mõtle läbi, mis on […]
Pensioniiga täna ja tulevikus
Pensioniiga on Eestis tõusnud juba aastast 1994. Kuni sinnamaani oli meeste pensioniiga 60 aastat ja naistel 55 aastat. Pensioniiga on Eestis tõstetud neljal korral: 1994 – pensioniiga hakkas esimest korda tõusma; 1998 – jõustus riiklik pensionikindlustuse seadus, millega võrdsustati meeste ja naiste pensioniga 2016. aastaks 63 eluaasta juures; 2009 – otsustati pensioniiga täiendavalt tõsta 65-ni […]
Teine sammas on lastud vabaks, mis muutub pensionile mineja jaoks?
6. novembril jõustusid seadusemuudatused, mille järel muutub raha kogumine teises sambas uuest aastast vabatahtlikuks. Lisaks küsimusele, kas sambas raha koguda või mitte, tekib juurde mitmeid teisigi valikuid. Kõik uued võimalused on vabatahtlikud – tahan kasutan, ei taha, ei tee midagi. Pensioni kogumine muutub paindlikumaks ja tekib juurde uusi võimalusi, et omale tulevikuks väärikas sissetulek kindlustada.
Teise samba uued võimalused, mida valida?
Siiri Tõniste, rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna juhataja Eestis ei möödu praegu ilmselt ühtegi suuremat sünnipäeva, kus ei arutataks, kas peab midagi pensionisammastega ette võtma. Ning kui, siis mida ja millal. See on eriti kuum küsimus praegu, kui riigikogu otsusega muutub pensioniks kogumine tulevikus vabatahtlikuks. Ja viimane joon saab sellele alla siis, kui president selle järgneva kahe […]
Pensionivalemist enne ja pärast reformi
Tõnu Lillelaid, rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist Riigikogu võttis vastu 12. detsembril riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatused, mis sisaldasid mitut põhimõttelist muudatust: pensioniga seotakse oodatava elueaga alates 2027. aastast; pensionile minek muutub paindlikumaks ja sõltumata tehtud valikutest pensioni kogusumma ei suurene ega vähene; I samba pensionivalem muutub senisest solidaarsemaks. Pensioniea tõus tundub olevat vananeva rahvastiku tingimustes sedavõrd […]
Kohustuslik kogumispension: kuidas hinnata pensionifondide tootlust?
Tõnu Lillelaid, rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist Pensionifondi tootlus on II samba tulususe olulisim indikaator. Tootluse kohta leidub tuhandeid lehekülgi teooriaid, analüüse ja võrdlusi. Tootlus on saanud II sambas ka kõige rohkem tähelepanu – ikka ja jälle kirjutatakse, kuidas raha põleb. Käesolevas postituses vaatan, mis on tootluse puhul üldse oluline, miks on pensionifondide tootlus selline nagu on ning kas […]
Kohustuslik kogumispension: demograafia väljakutsed
Tõnu Lillelaid, rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist Proloog Käesolev postitus on esimene osa II samba teemalistest artiklitest, mis selgitavad seniste pensionipoliitiliste otsuste tagamaid Rahandusministeeriumi vaatevinklist. Samuti on kavas avada pensionisüsteemi tuleviku väljavaateid ning seda peamiste pensionipoliitika elementide valguses, mille üle on tekkinud viimasel ajal meedias elav arutelu. Demograafia, tootlus, pensioni suurus ja väljamaksed väärivad kindlasti kõik eraldi käsitlust, nagu […]