Märtsi alguses toimud rahatarkuse strateegiapäeval arutlesid valdkonnaeksperdid, kuidas rahatarkust paremini ja efektiivsemalt edasi anda, et strateegilised eesmärgid saaksid täidetud ning murekohad leevendust. Üheskoos tõdeti, et eelkõige peab teadmiste andmine olema praktikas koheselt rakendatav ja mänguline. Võlgnikud kui ühiskonna rahatarkuse mõõdupuu Eestis on jätkuvalt murekohaks võlgnike suur arv, mis koormab nii kohtuid kui sotsiaalsüsteeme. Möödunud aastal […]
Rubriik: pensionid
Kes tõstsid II samba maksemäära?
Alates 2024. aasta 1. jaanuarist saab valida, kas maksta oma brutopalgast II sambasse jätkuvalt 2 protsenti või suurendada maksemäära 4 või 6 protsendile. 2024. aasta novembri lõpuni esitas üle 74 000 inimese avalduse maksemäära tõstmiseks ja nende valitud määrad hakkasid kehtima 2025. aastast. Vaatame, kes need inimesed olid.
Võlgnike arvu vähenemiseks on eelkõige vaja ühiskondlikku mõttemuutust
Jõulude eel, kingituste tegemise perioodil, on sobiv hetk võtta teemaks eestlaste võlad ja maksekohustused. Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja andmetel oli meil eelmise aasta lõpus üle 100 000 makseraskustes inimese ning number on pigem kasvutrendis. See viitab suhteliselt tõsisele probleemile ühiskonnas, mille lahendamiseks on vaja nii individuaalseid kui ka süsteemseid muutusi.
Uuest aastast teise samba maksete suurendamiseks saab avaldusi teha veel novembri lõpuni
Milliseks kujuneb sissetulek tulevikus, sõltub väga paljus iga inimese enda valikutest. Investeerimine teises ja kolmandas sambas on kõigile vabatahtlik ning raha koguneb sinna just sellises tempos, kuidas keegi panustab. Uuest aastast saab 2 protsendi asemel teise sambasse lasta kanda 4 või 6 protsenti palgast. Selleks, et teise sambasse jõuaks rohkem raha, on vaja esitada maksemäära […]
Eestlaste rahatarkuse sambad pisut kõiguvad
11 aastat on möödunud sellest, mil Eesti sai endale esimese rahatarkuse strateegia. 2021. aastal värskendatud programmiga seati juba uued sihid: rahatarkus on kõigile kättesaadav, seda kasutatakse igapäevaelus ning rahatargad otsused sünnivad neid soodustavas keskkonnas. Kui kindlalt need rahatarga Eesti kolm sammast täna seisavad?
Rahatarkuses sihiks rahaline stabiilsus
Viimastel aastatel on rahatarkus teinud Eestis omamoodi tiigrihüppe. Rahateadmiste propageerimine on hüppeliselt kasvanud, tarkust jagatakse sotsiaalmeedias, erinevates klubides ja väljaannetes, saadete ja podcastide kaudu. Ekslikult võib jääda mulje, et rahatarkuse olulisimaks mõisteks on finantsvabadus ja eesmärgiks selle saavutamine, ent siinkohal võtaksin natuke hoogu maha. Sõltumatus palgatööst on absoluutselt kiiduväärt siht, mille poole püüelda, ent tundub, […]
Kuidas rahatarkus inimeseni viia?
Märtsi alguses toimunud rahatarkuse strateegiapäeval tõdeti, et ehkki Eestis on valdkonnas toimunud suur progress, pole rahatarkus siiski ühtlaselt kõikide ühiskonnagruppideni jõudnud. Eestis on rahatarkuse edendamisel omajagu asju ära tehtud või tegemisel, millest annavad tunnistust inimeste kasvanud teadlikkus oma igapäevaste rahaasjade korraldamisel, loodud investorklubid, rahatarkuse temaatilised saated, väljaanded, podcastid, õppematerjalid jm. Lisaks, esimest korda jõudis sel […]
Erakondade pensionilubadused
Rahandusministeeriumi koostatud ja 14. veebruaril avaldatud valimislubaduste analüüsi täiendusena anname ülevaate programmides sisalduvatest pensioniteemalistest lubadustest ja sellest, kui kulukad need riigi rahakotile on. Erakondade pensionilubadusi on palju, mõned on paremini hinnatavad kui teised. Valimislubaduste analüüsis jäid mitmed lubadused meiepoolse rahalise hinnanguta, näiteks: „kehtestame lesepensioni“, „kehtestame tööandjapensioni“, „toetame pensioniks säästmist“, „laiendame pensioni investeerimiskonto kasutamise võimalusi“. Mitmed […]
Aeg minna teisest sambast pensionile, disaini oma pension ise!
Teisest sambast võib pensionile jääda viis aastat varem kui seda näeb ette ametlik pensionivanus ehk riiklik vanaduspensioniiga. Riiklik vanaduspensioniiga tõuseb aasta-aastalt ja samamoodi nihkub ka teise samba pensioniiga. Aastaks 2026 jõuab vanaduspensioniiga 65. eluaastani ja hakkab seejärel tõusma vastavalt eluea pikenemisele, seni määrab vanaduspensioniea sünniaasta, vt täpsemalt siit.
Fondipension – mis ja kellele?
Nii teise kui kolmanda samba puhul on igaühe enda otsustada, kuidas kogutud raha pensionieas välja võtta. Valida saab eluaegse või tähtajalise pensioni, vajadusel saab raha ka korraga või osade kaupa välja võtta.