Valitsuses algab sügis alati riigieelarve planeerimisega. Üks sisend sellesse on rahandusministeeriumi ametnike poolt koostatud majandus- ja rahandusprognoos, mis tänavu valmis 23. augustiks. Suvelõpu pilt Eesti majandusele on ootamatult vastandlik. Vaadates kevadele ja suvekuudele tagasi, on Eesti majandus olnud ülikiiret hinnatõusu, sõda, sanktsioone, põgenikke ning impordipiiranguid arvestades üllatavalt vastupidav. Vaadates edasi, on järgmise nelja kvartali väljavaade […]
Viimaste kuude kiire hinnatõus nii Eestis kui maailmas tervikuna on olnud ootamatult järsk ja enamikule meist rohkemal või vähemal määral probleemne. Seetõttu on täiesti loogiline, et ühiskonna pilgud on suunatud riigi poole ja oodatakse vastuseid, kuidas hinnatõusu leevendada ning sellega kaasnevate probleemidega toime tulla. Majandusteooria alustõdesid nõudluse-pakkumise kohta praegune hinnatõus ümber ei lükka: kui kaupade […]
Rõõm on tõdeda, et Eesti esimene üleriigiline mereala ruumiline planeering on valmis saanud. Seaduse järgi kuulub mereala riigile ja nii on olnud planeeringu valmimise koordinaatoriks rahandusministeerium, kaasates protsessi maksimaalselt kõiki asjaomaseid huvigruppe arendajatest looduskaitsjateni ning kaluritest sukeldumisfännideni. Kolm aastat väldanud tihe koostöö on vilja kandnud –täna on lõpplahendus meie ees. Lahenduse ja mõjude hindamise kohta […]
Teenuste eksport on Eestis geograafilise eelise ning tugeva äri ja IKT sektori tõttu tunduvalt suurem kui EL-is. Viimasel kahel kümnendil on toimunud selge nihe veo- ja reisiteenuste kesksest teenuste sektorist kõrgema lisandväärtusega teenuste kasuks, seda nii Eestis kui Euroopas laiemalt. IKT sektor on buumimas mitmetes EL riikides. Kuigi Eesti tutvustab end maailmale õigustatult IT eduloona, […]
Sulev Liivik ja Mari Kalma kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonnast kirjutavad, mida saavad omavalitsused ise ära teha selleks, et majandust kriisiolukorras turgutada. Artikli eesmärk on julgustada omavalitsusi rakendama eelarveotsuste tegemisel majanduse kõikumist tasandavat eelarvepoliitikat ning suuremat pilti tajudes mõõdukalt investeerima.
Liisi Kirch, rahandusministeeriumi rahatarkuse koordinaator, raamatu „Minu finantsplaneerija“ autor COVID-19 viiruse kiire leviku ja selle ohjeldamiseks kehtestatud piirangute tõttu peavad paljud inimesed leppima praegu töökoormuse ja palga vähenemisega, jääma koju sundpuhkusele või võtma ennast töötuna arvele Töötukassas. Otsused piirangute kohta on meie kõigi tervise huvides, kuid nende majanduslik mõju mõjutab meid kõiki ning pingestab rahalist […]
Sulev Liivik, rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja Riigi finantside juhtimisel ja suunamisel ei ole vaatluse all ainult riigieelarve, vaid arvesse tuleb võtta kõiki valitsussektori üksusi¹, kes täidavad avalikke ülesandeid ja keda rahastatakse enamjaolt maksumaksja rahaga. Üheks oluliseks mõjutajaks on omavalitsussektor, kelle tulude osakaal valitsussektori kogutuludest on umbes 25%. Kui omavalitsusel tekivad tõsisemad finantsraskused võib […]
Eesti riigi investeeringute juhtimist käisid 2018. aasta lõpul hindamas eksperdid Rahvusvahelisest Valuutafondist (IMF) ja Maailmapangast. Aeg on anda ülevaade, mis on hästi ja mis mitte nii hästi. Joonas Pärenson, rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik Investeeringud taristusse, uude tehnikasse ja inimestesse loovad arengu ja elatustaseme tõusu aluse. Ligikaudu kümnendik Eesti riigieelarvest läheb igal aastal investeeringuteks, mis on […]
Kadri Klaos, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Järsud aktsiisimäära muutused ükskõik kummas suunas toovad kaasa suure määramatuse, nii et muudatuste mõju on väga raske prognoosida. Piirikaubandus ei ole üksnes aktsiisipoliitika tulemus ja toimivat piirikaubandust on raske tagasi pöörata. Analüüs andis esimest korda objektiivse tervikpildi senise aktsiisipoliitika mõjust majanduse kogu spektris. Ühtlasi töötati välja süsteemsed meetodid ja […]
Andrus Jõgi, rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna nõunik Kalle Killar, sotsiaalministeeriumi e-teenuste ja innovatsiooni asekantsler Konkurentsil on arengule ja majandusele positiivne mõju. Sealhulgas on eraldi väärtus sellest tekkiv mitmekülgsus, mis võimaldab võtta arvesse klientide erinevaid vajadusi. Klientide hoidmiseks on vajalik teenust pidevalt kaasajastada, laiendamiseks katsetada uusi lahendusi. Tihtipeale ei ole ka ette teada, milline lahendus […]