Visioneerimas rahatargast Eestist

Avaldatud: 28. august 2020 | Kommenteeri

Rahandusministeeriumi rahatarkuse koordinaator Liisi Kirch kirjutab, mida arutati möödunud nädalal toimunud rahatarkuse strateegiapäeval.

Milline võiks välja näha ideaalne rahatark Eesti visioneerisid paarkümmend erinevate valdkondade eksperti rahatarkuse strateegiapäeval. Möödunud nädalal rahandusministeeriumi eestvedamisel toimunud mõttetalgutel koguti ja arutati uue Eesti finantskirjaoskuse programmi jaoks ideid, ettepanekuid ning tegevusi, et panna paika järgmiste aastate rahatarkuse edendamise pikk plaan ja tegevussuunad. 

Mõttetalgutele kaasati paljude erinevate valdkondade, asutuste organisatsioonide esindajad, kes üht või teistpidi rahatarkusega seotud, tegelevad või südameasjaks võtnud.

Ettevalmistuseks tegi rahandusministeerium valdkonnaga seotud paljude erinevate osapooltega intervjuud kaardistamaks rahatarkuse valdkonna hetkeseisu ning suuremaid väljakutseid. Nende intervjuude põhjal valminud kokkuvõte oli osalejatele arutelude lähtepunktiks.

Päeva sissejuhatuseks tutvustas rahandusministeeriumi rahatarkuse koordinaator Liisi Kirch viimatisi rahatarkuse valdkonna uuringuid ning tegi kokkuvõtte praegusest strateegiaperioodist, kus suurim tähelepanu ja fookus oli haridusvaldkonnal.

Loe edasi »

Eesti rahandussüsteem peab olema aus ja puhas

Avaldatud: 10. august 2020 | Kommenteeri

Põhjamaade pankadega seostatud rahapesukahtluste valguses sattus Eesti esimest korda pärast taasiseseisvumist olukorda, kus rahandusmaailmas mitmed küsisid endalt: kas väikeses ja diginutikas Eestis on riskide juhtimisega kõik korras?

Toomas Vapper,
rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna juhataja

Jättes sekundaarsena kõrvale küsimuse süüst, tuleb nentida, et kui me võimaldasime enda ärakasutamist sedavõrd suurel määral, siis riskid parimal moel juhitud ei olnud. Järelikult tuleb midagi ette võtta.

Praegused rahapesu tõkestamise süsteemid ei ole enam võrreldavad Danske juhtumi aegsetega. Ent rahapesu on pahede pahe: pestakse kuritegelikul teel kaaskodanikke pettes ja röövides saadud raha, seda pestes solgitakse ausat konkurentsi. Mingil määral jääb rahapesu igavesti alles, otsides teid, kuidas legaalsesse maailma imbuda. Riik seda sallida ei saa, peame sellele aina süsteemsemalt vastu astuma.

Loe edasi »

Kodukontori kuludest läbi maksuprisma

Avaldatud: 19. juuni 2020 | Kommenteeri

Paljudele teistele muudatustele lisaks mõjutas koroonaviirus suuresti ka meie tööharjumusi, inimesed püsisid võimalusel kodus ja klassikaline kontor asendus kodukontoriga. Töökohtade kolimisega kodudesse võis kaasneda kulude kasv nii sinna töökoha sisseseadmisel kui ka tavapäraste eluasemekulude, nagu näiteks elekter ja internet, suurenemine.

Dmitri Jegorov,
rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler

Kristo Madrus,
rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna peaspetsialist

See on toonud kaasa ka mitmed küsimusi ja täiendavaid ettepanekuid selle kohta, milliseid kulusid ja mil määral võivad sellistel juhtudel töötajatele kompenseerida tööandjad. Maksuõiguslikult tekivad küsimused eelkõige tulumaksu ning sotsiaalmaksu puhul erisoodustuse osas, aga ka käibemaksu osas.

Loe edasi »

Kuidas on läinud inimestel, ettevõtetel ja riigil?

Liisi Poll | Avaldatud: 28. mai 2020 | Kommenteeri

Kaks kuud ja kolm päeva kestnud eriolukord on Eestis lõppenud ning selle ajal kehtestatud piirangud hakkavad samm-sammult leevenema. Mida aga teame Eesti majanduse hetketervise ja valitsuse poolt astutud meetmete kohta ning kuidas me seda kõike jälgime?

Raoul Lättemäe,
rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja

Enamik majandusstatistikat laekub pika, vähemalt kuu-kahe pikkuse, viit­ajaga. Sel põhjusel on majandusanalüütikud nii Eestis kui ka mujal alles praegu kild-killult kokku panemas pilti sellest, mis on majanduses koroonakriisi ja sellega kaasnenud piirangute tõttu toimunud ja toimumas. Palju on tehtud pingutusi nii kiiremate näitajate kasutamiseks kui ka tavaandmete tavapärasest tihedamaks avaldamiseks. Tihedasti uuenevat ja väikese viitajaga avalikke andmeid on Eesti majanduse kohta vähe.

Oleme Rahandusministeeriumi kodulehele aadressile https://www.rahandusministeerium.ee/et/koroonakriis kokku koondanud näidikulaua olulisemast majandusinfost koos viidetega teiste asutuste sarnastele infoallikatele. Kuigi mõned andmed uuenevad tihedamini, oleme praegu koondanud piltidele viimase terve kuu seisu, mis enamiku näitajate puhul on aprill. Maksulaekumise ja riigirahanduse kohta on meil viimane kinnitatud info märtsi kohta esitatud maksudeklaratsioonidest ja riigieelarve täitmise aruannetest. Uuendame neid näidikud, kui meile uuemad ametlikult kinnitatud andmed kättesaadavaks saavad. 

Loe edasi »

Mootorikütuse varumine – millal ja miks?

Avaldatud: 20. mai 2020 | Kommenteeri

Mootorikütuse hind on pidevalt olnud kõrgendatud avaliku tähelepanu all. Viimastel kuudel on hind maailmaturul ning ka tanklates kõikunud, mistõttu on meedias arutletud, miks kütuse hind Eestis suhteliselt vähem langes ja millest see tuleneb. Sealjuures on käsitletud ka kütusemüüjate soetatud varusid, mis jõuavad tarbimisse aegamööda.

Merliin Laos,
rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik

Järgnevas avame viimasel poolel aastal kütuseturul toimunut:

  • Millest sõltub kütuse hind?
  • Kui palju on kütuse hind viimasel ajal muutunud?
  • Miks ja millal soetavad kütusemüüjad suuri bensiini ja diislikütuse varusid, mida siis mitu kuud tarbijatele müüakse?
  • Kui palju on kütust maksu- ja tolliametile deklareeritud?
  • Kui palju on kütusemüüjad kütust ette varunud ning mida selle varuga on tehtud?
  • Kuidas on muutunud tarbimine?
Loe edasi »

Meie inimesed, meie riik

Avaldatud: 17. aprill 2020 | Kommenteeri

Merje Frey,
rahandusministeeriumi riigihalduse nõunik

Eesti riik on õigusriik, demokraatlik riik, vaba riik, sõnavaba riik, mere- ja metsariik. Kindlasti on ta veel lihtsalt meie riik. Seda loetelu võib jätkata. Kuid kas teame samahästi, kes on meie riik?  Eriolukorras tõusevad esile inimesed ja ametid, kelleta ühiskond ei saa toimida. Palju siis on neid eesliini riigitöötajaid, kes iga päev töötavad meie turvalisuse, tervise ja hariduse toimimise nimel? 

Iga inimene loeb!

Statistika nagu ikka, on arvude loetelu. Kuid seekord palun näe ühe inimese kõrval mitut. Ühe õpetaja haigestumine võib mõjutada klassitäie laste õpitulemusi ehk isegi kogu eluks, näiteks abiturendi nõrgalt omandatud ainetulemus kandub kutse- või kõrgkooli sisseastumisse. Varem sai ehk asendusõpetajaga olukorra lahendada, nüüd on see kümneid kordi keerukam. Ühe päästeametniku haigestumine võib väikses linnas jätta hädaolukorda mõne kauge küla elanikud. Ühe arsti või õe haigestumine võib jätta abita nii viirushaige kui ka kodus sangpommiga vigastuse saanud tervisesportlase. Seega iga inimene loeb.

Loe edasi »

3 lihtsat sammu rahaliste raskuste ületamiseks ja vältimiseks

Avaldatud: 28. märts 2020 | Kommenteeri

Liisi Kirch,
rahandusministeeriumi rahatarkuse koordinaator,
raamatu „Minu finantsplaneerija“ autor

COVID-19 viiruse kiire leviku ja selle ohjeldamiseks kehtestatud piirangute tõttu peavad paljud inimesed leppima praegu töökoormuse ja palga vähenemisega, jääma koju sundpuhkusele või võtma ennast töötuna arvele Töötukassas. Otsused piirangute kohta on meie kõigi tervise huvides, kuid nende majanduslik mõju mõjutab meid kõiki ning pingestab rahalist olukorda.  Igaüks saab aga vähendada riski, et enda või pere rahaline olukord veelgi rohkem pingeid ei tekitaks.

Samm 1: pane kirja oma tulud ja kulud

Esimese  sammuna on alati hea kaardistada tänast situatsiooni ehk stardipunkti. Kust tuleb tänasel päeval minu või meie pere raha, millistest sissetulekuallikatest? Siin tuleks üles märkida nii laste- ja peretoetused, abirahad, investeeringutelt teenitavad tulud ja üüritulud, kui neid on, sissetulekud palgatööst aga ka lisaks tehtud väiksematest tööampsudest.

Loe edasi »

Riigihanke edu võti on teadmised ja praktika

Avaldatud: 19. veebruar 2020 | Kommenteeri

Estella Põllu,
rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja

Riigihangete korralduses on uuendused lihtsustanud mitmeid hankeprotsessi tegevusi ja hangete läbiviimisega seotud eksimuste arv on langustrendis. Iga uus seadus vajab harjumiseks ja rakenduspraktika välja kujunemiseks aega. Hangetes on edu võti teadmised ja pidev praktika. Kui asutuses korraldatakse hankeid harva, tasuks otsida koostöövõimalusi, et korraldada hange ühiselt või keskselt koos mõne teise asutuse või üksusega.

Tuletame meelde lihtsustusi, mis 2017. aasta sügisel jõustunud riigihangete seadusega lisandusid

Varasemaga võrreldes kehtivad kõrgemad piirmäärad. Näiteks asjade ja teenuste lihthanke piirmäär on 10 000 euro asemel 30 000 eurot. Piirmäärade tõstmise tulemusena on hankijatel võimalik väiksemad ostud teha lihtsamas korras, mis vähendab töökoormust.

Lisandusid täiendavad erandid, millal riigihangete seadust ei pea kohaldama. Laenu võtmiseks või kohtus esindamiseks advokaadi leidmiseks ei ole riigihange nõutav. Ka hankijate vahelise koostöö ja sisetehingute tegemise võimalused on senisest avaramad.

Loe edasi »

Kas KOKS vajab müksu? Omavalitsuste töö alusseadus saab värskenduse

Avaldatud: 10. veebruar 2020 | Kommenteeri

Riigihalduse minister Jaak Aabi juhtimisel moodustati möödunud aastal omavalitsuste esindajatest, teadlastest ja riigiekspertidest koosnev komisjon, kelle ülesandeks on välja töötada ettepanekud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmiseks.

Sulev Valner,
rahandusministeeriumi regionaalhalduspoliitika osakonna nõunik

Kaks aastat tagasi läbi viidud haldusreformi käigus muutus Eesti kaart päris oluliselt. Senise 213 kohaliku omavalitsuse asemel jäi 79 valda ja linna, mis on nüüd keskmiselt palju suuremad. Kui varem oli enamik Eesti omavalitsusi alla 5000 elanikuga, siis pärast reformi vähenes see arv kümme korda – 169 asemel on nüüd vaid 16 sellist erandit. Keskmise omavalitsuse mediaansuurus tõusis 1800 elaniku juurest enam kui 7500 inimese peale.

Kuna haldusreformi eesmärgiks ei olnud muuta kaarti, vaid eelkõige tugevdada seni kohati liiga ebaühtlase võimekusega omavalitsusi, siis lubati selle käigus mitte piirduda ainult valdade piiride muutmisega.

Kas selles uues olukorras vajavad ka omavalitsuste tegevust reguleerivad seadused üle vaatamist? See igati loogiline küsimus on eriti esile tõusnud kohalike omavalitsuste korralduse seaduse ehk lühidalt KOKSiga. Sellele 1993. aastast pärit seadusele on juba aastaid siin-seal ette heidetud, et ta olevat vananenud. Või et aja jooksul sadakond korda mõnest üksikust kohast muudetuna on ta sisu ja vorm läinud ebaühtlaseks. Tõsi, kriitikud ei täpsusta sageli, mida mõeldakse KOKSi vananemise või ebaühtluse all täpsemalt.

Loe edasi »

Teise samba uued võimalused, mida valida?

Avaldatud: 4. veebruar 2020 | Kommenteeri

Siiri Tõniste,
rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna juhataja

Eestis ei möödu praegu ilmselt ühtegi suuremat sünnipäeva, kus ei arutataks, kas peab midagi pensionisammastega ette võtma. Ning kui, siis mida ja millal.

See on eriti kuum küsimus praegu, kui riigikogu otsusega muutub pensioniks kogumine tulevikus vabatahtlikuks. Ja viimane joon saab sellele alla siis, kui president selle järgneva kahe nädala jooksul välja kuulutab.

Tark ei torma

Esmalt olgu öeldud, et kõik uued võimalused on vabatahtlikud. Need teevad pensioni kogumise paindlikumaks ja annavad võimaluse senisest rohkem ise otsustada, kuidas tahad oma tulevikuks väärikat sissetulekut kindlustada.

Loe edasi »