Merje Frey,
rahandusministeeriumi riigihalduse nõunik
Eesti riik on õigusriik, demokraatlik riik, vaba riik, sõnavaba riik, mere- ja metsariik. Kindlasti on ta veel lihtsalt meie riik. Seda loetelu võib jätkata. Kuid kas teame samahästi, kes on meie riik? Eriolukorras tõusevad esile inimesed ja ametid, kelleta ühiskond ei saa toimida. Palju siis on neid eesliini riigitöötajaid, kes iga päev töötavad meie turvalisuse, tervise ja hariduse toimimise nimel?
Iga inimene loeb!
Statistika nagu ikka, on arvude loetelu. Kuid seekord palun näe ühe inimese kõrval mitut. Ühe õpetaja haigestumine võib mõjutada klassitäie laste õpitulemusi ehk isegi kogu eluks, näiteks abiturendi nõrgalt omandatud ainetulemus kandub kutse- või kõrgkooli sisseastumisse. Varem sai ehk asendusõpetajaga olukorra lahendada, nüüd on see kümneid kordi keerukam. Ühe päästeametniku haigestumine võib väikses linnas jätta hädaolukorda mõne kauge küla elanikud. Ühe arsti või õe haigestumine võib jätta abita nii viirushaige kui ka kodus sangpommiga vigastuse saanud tervisesportlase. Seega iga inimene loeb.
Statistikaameti andmetel elas Eestis selle aasta 1. jaanuaril 1 328 360 inimest. 20-64 aasta vanustest töötas 626 700, sellest 20% töötas avalikus sektoris, millest omakorda 4% riigi ja kohalike omavalitsuste ametiasutustes.
Need riigi palgal olevad inimesed, kelle tegevuse tulemusena pakub riik kodanikele erinevaid teenuseid, ongi avalik sektor. See ulatub haiglatest koolide, päästeametnike, politsei ja teatrini ja sisaldab riigi ja omavalitsuste töötajaid ehk valitsussektorit ning muud avalikku sektorit, kus on valdavalt tulu teenivad riigiettevõtted.
Riigi palgal on ligi 50 000 inimesest, kohalikes omavalitsustes 60 000 inimesest ja sotsiaalkindlustusfondides ehk Haigekassas ja Töötukassas tegutseb 1 000 inimest. Selline on üldjoontes Eesti riigihalduse struktuur. Selles sisalduvad ka avalikus teenistuses töötavad inimesed. Klassikalises mõttes ministeeriumite ja ametiasutuste teenistujaid on neist ligi 20 000. Mis tööd nad teevad ja keda nende töö mõjutab sellest teinekord – täna on meie kõigi pilgud kolmele väga olulisele töötajate grupile, keda on kokku ligi 40 000.
Kõige rohkem töötab inimesi hariduse ja teaduse valdkonnas
Inimesed on jõudnud oma eriala juurde eri teid pidi. Kellele on juba pärandatud nn põllumaa või kes leiab oma kutsumuse peale otsinguid. Eesti avalikus sektoris töötab kõige rohkem inimesi hariduse ja teaduse valdkonnas.
Sel õppeaastal hoolitsevad 6 751 lasteaia õpetajat 66 330 lasteaia lapse eest 614 lasteaias, 16 036 üldhariduskoolide õpetajat õpetavad 158 126 last 530 koolis ning 4 276 riiklikku kõrgkooli õppejõudu annavad oma teadmisi edasi 45 178 tudengile 6 ülikoolis ja 13 kõrgkoolis.
Nagu vanasõna ütleb, põllu peal ujuma ei õpi. Distantsõpe on pannud lapsevanemad rohkem õpetajaametit austama. See on tõeliselt kurb järeldus, mille olen teinud viimase kuu meediakajastuste ning intervjuude põhjal. Veel sajand tagasi oli õpetaja amet au sees ja taluperemees, kes oma lapse kooli saatis oli meie keeles tulevikku vaatav. Kriisi positiivne tulem võiks olla siis tulevikku vaatava haridustöötaja väärtustamine ja toetamine.
Iga arsti kohta on meil 426 inimest
Viimastel kümnenditel on tervisest hakatud mitmekülgsemalt rääkima. Ei ole enam ainult polikliinik ja haigla, vaid on ka tervisekeskus, hooldekodu, erivajadustega inimeste rehabilitatsioonikeskus ja terviserada. Tervislik toitumine, teadlikkus toidutalumatusest, alternatiivsed ravimeetodid, tervisesport kui eluviis. Dilemmasid vaktsineerimisest kuni triatlonisti treeningpäeviku analüüsini jagub. Kuid eriolukorras on ainsaks õlekõrreks tavameditsiin. Arst, meditsiiniõde, psühholoog, sanitar-hooldaja on praegu meie abilised.
Eelmisel aastal töötas Eesti avalikus sektoris 3 111 arsti, neist 416 üldarsti ja 2 695 eriarsti. Lisaks töötas 6 021 õenduse tippspetsialisti. Erialase kõrgharidusega parameedikuid on meil 31 ning 4 678 inimest töötab tervishoiu- ja hoolekandeasutustes hooldustöötajana. Peamises viiruse epitsentris Saaremaal töötas 68 arsti, 116 õenduse tippspetsialisti ning 163 tervishoiu- ja hoolekandeasutuste hooldustöötajat. Olgu kõrvale lisatud, et rahvastikuregistri andmetel elab Saare maakonna 1. jaanuari seisuga 33 521 inimest (sh Muhu vald 1931, Ruhnu vald 155, Saaremaa vald 31 435).
Arstiks õpib inimene 6-10 aastat, need omandatud teadmised rakenduvad kindlasti ka nüüd, kuid ainult inimvõimete piirini. Palun hoia end, et ühed meist ei peaks selleni jõudma.
Politseinik ja päästja võrdub 2 + 2
Kriisi ajal on haridus- ja meditsiinivaldkonna kõrval oma töö väga kiiresti ümber korraldanud ka politsei, piirivalve ja pääste.
Politsei tagab avalikku korda, valvab piiri ning ennetab, tõkestab ja lahendab süütegusid. See on vaid väike osa kõigist politsei töödest. Tänaseks on Politsei- ja Piirivalveamet taastanud ajutiselt piirikontrolli lõunapiiril, sadamates ja lennujaamades, samuti kontrollivad politseinikud kogunemis- ja liikumispiirangute ehk 2 +2 reegli ja kodus olemise kohustuse täitmist. Politseinikud on kasutusele võtnud ka erinevad nutikad meetmed, kuidas jõuda kiiresti inimesteni ja neile meelde tuletada, et piirangute täitmine aitab kaasa tavalise elurütmi taastumisele – selleks on muuhulgas kasutusele võetud droonid, valjuhääldid autodel ja ATV-d.
Päästetöötaja kustutab tulekahju, lõikab vajadusel autokere lahti, et liiklusõnnetusse sattunut kiirabile üle anda ning hoiab veekogus suplejatel silma peal. Täna aitab ka Kaitsevägi täiendavate ülesannetega: ollakse abiks staabi töö korraldamisel nii Terviseametis kui nt Kuressaare haiglas. Käivitati haigla kriisiaegse juhtimise toetuseks kriisistaap, et tagada maksimaalne toetus haigla meditsiiniteenusele. Lisaks on päästekeskuste juhtidest saanud kohapealsed eriolukorra tööde juhid.
Eestis töötab 2 192 päästeteenistujat ning Politsei- ja Piirivalveametis on ligi 5000 töötajat, kes tagavad meie turvalisuse ja aitavad inimestel arusaamiseni jõuda, et olles kodus – oled just Sina päästja!
Tänases kriisis on suurim tähelepanu Terviseametil ja Häirekeskusel. Terviseametis koos nelja regionaalosakonnaga töötab 245 ja Häirekeskuses 217 teenistujat. Need on inimesed, kes suhtlevad Sinuga igapäevaselt ja iga kell. Inimene Häirekesksuses kuulab ja kuuleb Sind! Laborant Terviseameti laboris teeb just Sinu analüüsi, mille tulemusel saad teada kas oled positiivne või negatiivne.
Lisaks neile töötavad paljud riigitöötajad igapäevaselt, et lahendada koroonaviirusega tekkinud probleeme ja, et riik toimiks edasi. Et seadused jõustuksid, et abi jõuaksid abivajajateni, et oluline info jõuaks elanikkonnani, et koolitoidupakk jõuaks lapseni, jne. Kõiki üles lugeda ei jõua.
Need on meile kõigile väga tähtsad inimesed, kes on üks osa sellest müstilisest avalikust sektorist, kes riigi raha toel ehk ka Sinu tasutud maksude kaudu tegutseda saab. Ja kes seeläbi Sinu ja Su laste elu rikastab, kaitseb, turvab. Hindame neid inimesi.
Kuid seniks – hoiame üksteist!
Uuendatud 20. aprill 2020