Spaade finantsseisu uurimine tõi võidu konkursil

Arvestusala uurimustööde konkursil parima bakalaureusetöö auhinna võitnud Tartu Ülikooli majandusteaduskonna lõpetanud Liisbet Rannast uuris oma töös 27 Eesti spaaettevõtte finantstulemuslikkust aastatel 2009-2018. 

Liisbet Rannast

Muu hulgas järeldas ta töös, et analüüsitud andmete põhjal asuvad kõige paremate finantstulemustega spaaettevõtted Lääne-Eestis. Kuid ühtlasi märkis autor, et tulevik on koroonakriisi tõttu prognoosimatu. Kogu tööd on võimalik lugeda siit.

Liisbet Rannast ütles allpool avaldatud intervjuus, et tema hinnangul on arvestusala uurimistööde konkurss väga tore ja vajalik ning paljudest neist konkursile esitatud töödest on kasu valdkonna arenguks. 

Loe edasi »

Pensioniiga täna ja tulevikus

Tõnu Lillelaid, kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist

Pensioniiga on Eestis tõusnud juba aastast 1994. Kuni sinnamaani oli meeste pensioniiga 60 aastat ja naistel 55 aastat. Pensioniiga on Eestis tõstetud neljal korral:

  • 1994 – pensioniiga hakkas esimest korda tõusma;
  • 1998 – jõustus riiklik pensionikindlustuse seadus, millega võrdsustati meeste ja naiste pensioniga 2016. aastaks 63 eluaasta juures;
  • 2009 –  otsustati pensioniiga täiendavalt tõsta 65-ni aastaks 2026;
  • 2018 – otsustati, et pensioniiga hakkab alates 2027. aastast muutuma koos oodatava eluea muutusega.
Loe edasi »

Maa hindamine toob ajakohase väärtuse ja uued maksumäärad

Miks on vaja maad hinnata, teada maa väärtust ning mida see endaga kaasa toob, selgitavad Sulev Liivik Rahandusministeeriumist ning Veronika Ilsjan Maa-ametist.

Veronika Ilsjan
Sulev Liivik



Valitsus andis kevadel rohelise tule töötada välja maa regulaarse hindamise kord, et maa rent ja -maks vastaksid ajas muutuvale turuväärtusele. Nüüd ootavad seadusemuudatuse ettepanekud arvamusi eelnõude infosüsteemis.  

Loe edasi »

Teine sammas on lastud vabaks, mis muutub pensionile mineja jaoks?

Kertu Fedotov, rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna nõunik

6. novembril jõustusid seadusemuudatused, mille järel muutub raha kogumine teises sambas uuest aastast vabatahtlikuks. Lisaks küsimusele, kas sambas raha koguda või mitte, tekib juurde mitmeid teisigi valikuid. Kõik uued võimalused on vabatahtlikud – tahan kasutan, ei taha, ei tee midagi. Pensioni kogumine muutub paindlikumaks ja tekib juurde uusi võimalusi, et omale tulevikuks väärikas sissetulek kindlustada.

Loe edasi »

Ida-Virumaal oodatakse tööstusarengut ja häid töökohti

Tarmo Kivi
regionaalpoliitika talituse nõunik



Ida-Virumaa üks teravamaid probleeme kohalike elanike silmis on töökohtade nappus, selgus suve lõpus korraldatud piirkondlikust arvamuskorjest. See aga esitab väljakutse tuleviku tegevussuundadele maakonnas, eeldades kaevandus- ja tööstusmaadele uue funktsiooni leidmist, tööstussektori arendamist ning uute ettevõtete loomist.

Läbiviidud küsitluse eesmärk oli selgitada õiglase ülemineku tegevusi planeerides välja kohalike ning Ida-Virumaaga seotud inimeste hoiakud ja tulevikunägemus piirkonnast oma elu- või tegevuskohana.

Loe edasi »

Majanduse elavdamine on omavalitsuse kätes ja huvides

Sulev Liivik ja Mari Kalma kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonnast kirjutavad, mida saavad omavalitsused ise ära teha selleks, et majandust kriisiolukorras turgutada.

Mari Kalma
Sulev Liivik

Artikli eesmärk on julgustada omavalitsusi rakendama eelarveotsuste tegemisel majanduse kõikumist tasandavat eelarvepoliitikat ning suuremat pilti tajudes mõõdukalt investeerima.

Loe edasi »

Kes on riigitöötajad? Aga arstid, õpetajad või näitlejad?

Merje Frey, rahandusministeeriumi riigihalduse nõunik

Kui Sa oled näitleja riigi või omavalitsuse teatris, kokk koolis või lasteaias või ulatad riideid teatrite garderoobis, siis oled riigitöötaja. Kui Su peres on noorsoo-, rahvakultuuri- või muuseumitöötaja, õde või liikluskorraldaja, siis kuulub ta riigitöötajate hulka. Kui töötad raamatukogus, hooldad eakaid, ka siis oled ka tõenäoliselt riigitöötaja.*  

Loe edasi »

Riikide ja omavalitsuste võrdlusportaalid on aina populaarsemad

Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna nõunik Andrus Jõgi

Rahvusvahelisi ja siseriiklike võrdlusi pakkuvaid vahendeid tuleb maailmas aina juurde ning nõudlus selliste abivahendite järele kasvab.

Värskelt avaldatud riikide sotsiaalse arengu võrdlus annab hea ülevaate, mis on Eesti tugevused ja millised teemad vajavad rohkem tähelepanu. Mitmendat aastat järjest on võimalik jälgida ka riikide konkurentsivõime indeksit. Saame end võrrelda nii endast paremate kui ka tunnustelt endaga sarnaste riikidega. Igal juhul huvitav ja kasulik materjal kõikidele. Loe edasi »

Sõltumatu majandusprognoos annab suuna tulevikustsenaariumile

Ajast aega on majandusprognoos luubi all, et selle täpsus ja sõltumatus oleks tagatud. Ja see on väga oluline, sest rahandusministeeriumi prognoos annab alusinfo riigieelarve tegemiseks.

Raoul Lättemäe
rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja

Seepärast on oluline üle korrata paar olulist eeldust. Rahandusministeeriumi makromajandusprognoosi ja rahandusprognoosi koostavad teenistujad on riigieelarve alusseaduse järgi prognoosi koostamisel ja koostamise metoodika valikul sõltumatud. Sellest põhimõttest on ka kõik valitsused ja ministrid kinni pidanud.

Ka sel korral pole keegi andnud meie analüütikutele mitte ühtegi poliitilist tellimust ega suunist prognoosi sisu kohta. Praegune prognoos on meie parim erialane teadmine majanduse ja riigi rahanduse eeldatava käekäigu kohta lähema nelja aasta jooksul. Üldjoontes on rahandusministeeriumi prognoosid olnud kooskõlas ka teiste Eesti majanduse ja rahanduse arengut prognoosivate institutsioonide prognoosidega, sealhulgas Euroopa Komisjoni, Rahvusvahelise Valuutafondi, Eesti Panga, Eesti Konjunktuuriinstituudi ja kommertspankade prognoosidega.

Loe edasi »

Visioneerimas rahatargast Eestist

Rahandusministeeriumi rahatarkuse koordinaator Liisi Kirch kirjutab, mida arutati möödunud nädalal toimunud rahatarkuse strateegiapäeval.

Milline võiks välja näha ideaalne rahatark Eesti visioneerisid paarkümmend erinevate valdkondade eksperti rahatarkuse strateegiapäeval. Möödunud nädalal rahandusministeeriumi eestvedamisel toimunud mõttetalgutel koguti ja arutati uue Eesti finantskirjaoskuse programmi jaoks ideid, ettepanekuid ning tegevusi, et panna paika järgmiste aastate rahatarkuse edendamise pikk plaan ja tegevussuunad. 

Mõttetalgutele kaasati paljude erinevate valdkondade, asutuste organisatsioonide esindajad, kes üht või teistpidi rahatarkusega seotud, tegelevad või südameasjaks võtnud.

Ettevalmistuseks tegi rahandusministeerium valdkonnaga seotud paljude erinevate osapooltega intervjuud kaardistamaks rahatarkuse valdkonna hetkeseisu ning suuremaid väljakutseid. Nende intervjuude põhjal valminud kokkuvõte oli osalejatele arutelude lähtepunktiks.

Päeva sissejuhatuseks tutvustas rahandusministeeriumi rahatarkuse koordinaator Liisi Kirch viimatisi rahatarkuse valdkonna uuringuid ning tegi kokkuvõtte praegusest strateegiaperioodist, kus suurim tähelepanu ja fookus oli haridusvaldkonnal.

Loe edasi »