Kui uudised II samba reformist on su pea pulki täis ajanud, siis siin on kümme esmast asja, mis võivad su jälle järje peale aidata. Detaile on kaugelt rohkem, kui kümnesse punkti ära mahub, seega ära piirdu vaid ajalehest loetu või sõbralt kuulduga. Külasta kindlasti ka oma kodupanga või pensionikeskus.ee lehekülgi ning mõtle läbi, mis on sulle parim.
Loe edasiArvestusala uurimustööde konkursil parima bakalaureusetöö auhinna võitnud Tartu Ülikooli majandusteaduskonna lõpetanud Liisbet Rannast uuris oma töös 27 Eesti spaaettevõtte finantstulemuslikkust aastatel 2009-2018.
Muu hulgas järeldas ta töös, et analüüsitud andmete põhjal asuvad kõige paremate finantstulemustega spaaettevõtted Lääne-Eestis. Kuid ühtlasi märkis autor, et tulevik on koroonakriisi tõttu prognoosimatu. Kogu tööd on võimalik lugeda siit.
Liisbet Rannast ütles allpool avaldatud intervjuus, et tema hinnangul on arvestusala uurimistööde konkurss väga tore ja vajalik ning paljudest neist konkursile esitatud töödest on kasu valdkonna arenguks.
Loe edasi
Pensioniiga on Eestis tõusnud juba aastast 1994. Kuni sinnamaani oli meeste pensioniiga 60 aastat ja naistel 55 aastat. Pensioniiga on Eestis tõstetud neljal korral:
Miks on vaja maad hinnata, teada maa väärtust ning mida see endaga kaasa toob, selgitavad Sulev Liivik Rahandusministeeriumist ning Veronika Ilsjan Maa-ametist.
Valitsus andis kevadel rohelise tule töötada välja maa regulaarse hindamise kord, et maa rent ja -maks vastaksid ajas muutuvale turuväärtusele. Nüüd ootavad seadusemuudatuse ettepanekud arvamusi eelnõude infosüsteemis.
Loe edasi
6. novembril jõustusid seadusemuudatused, mille järel muutub raha kogumine teises sambas uuest aastast vabatahtlikuks. Lisaks küsimusele, kas sambas raha koguda või mitte, tekib juurde mitmeid teisigi valikuid. Kõik uued võimalused on vabatahtlikud – tahan kasutan, ei taha, ei tee midagi. Pensioni kogumine muutub paindlikumaks ja tekib juurde uusi võimalusi, et omale tulevikuks väärikas sissetulek kindlustada.
Loe edasi
Ida-Virumaa üks teravamaid probleeme kohalike elanike silmis on töökohtade nappus, selgus suve lõpus korraldatud piirkondlikust arvamuskorjest. See aga esitab väljakutse tuleviku tegevussuundadele maakonnas, eeldades kaevandus- ja tööstusmaadele uue funktsiooni leidmist, tööstussektori arendamist ning uute ettevõtete loomist.
Läbiviidud küsitluse eesmärk oli selgitada õiglase ülemineku tegevusi planeerides välja kohalike ning Ida-Virumaaga seotud inimeste hoiakud ja tulevikunägemus piirkonnast oma elu- või tegevuskohana.
Sulev Liivik ja Mari Kalma kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonnast kirjutavad, mida saavad omavalitsused ise ära teha selleks, et majandust kriisiolukorras turgutada.
Loe edasiArtikli eesmärk on julgustada omavalitsusi rakendama eelarveotsuste tegemisel majanduse kõikumist tasandavat eelarvepoliitikat ning suuremat pilti tajudes mõõdukalt investeerima.
Kui Sa oled näitleja riigi või omavalitsuse teatris, kokk koolis või lasteaias või ulatad riideid teatrite garderoobis, siis oled riigitöötaja. Kui Su peres on noorsoo-, rahvakultuuri- või muuseumitöötaja, õde või liikluskorraldaja, siis kuulub ta riigitöötajate hulka. Kui töötad raamatukogus, hooldad eakaid, ka siis oled ka tõenäoliselt riigitöötaja.*
Loe edasi
Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna nõunik Andrus Jõgi
Rahvusvahelisi ja siseriiklike võrdlusi pakkuvaid vahendeid tuleb maailmas aina juurde ning nõudlus selliste abivahendite järele kasvab.
Värskelt avaldatud riikide sotsiaalse arengu võrdlus annab hea ülevaate, mis on Eesti tugevused ja millised teemad vajavad rohkem tähelepanu. Mitmendat aastat järjest on võimalik jälgida ka riikide konkurentsivõime indeksit. Saame end võrrelda nii endast paremate kui ka tunnustelt endaga sarnaste riikidega. Igal juhul huvitav ja kasulik materjal kõikidele. Loe edasi
Ajast aega on majandusprognoos luubi all, et selle täpsus ja sõltumatus oleks tagatud. Ja see on väga oluline, sest rahandusministeeriumi prognoos annab alusinfo riigieelarve tegemiseks.
Raoul Lättemäe
rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja
Seepärast on oluline üle korrata paar olulist eeldust. Rahandusministeeriumi makromajandusprognoosi ja rahandusprognoosi koostavad teenistujad on riigieelarve alusseaduse järgi prognoosi koostamisel ja koostamise metoodika valikul sõltumatud. Sellest põhimõttest on ka kõik valitsused ja ministrid kinni pidanud.
Ka sel korral pole keegi andnud meie analüütikutele mitte ühtegi poliitilist tellimust ega suunist prognoosi sisu kohta. Praegune prognoos on meie parim erialane teadmine majanduse ja riigi rahanduse eeldatava käekäigu kohta lähema nelja aasta jooksul. Üldjoontes on rahandusministeeriumi prognoosid olnud kooskõlas ka teiste Eesti majanduse ja rahanduse arengut prognoosivate institutsioonide prognoosidega, sealhulgas Euroopa Komisjoni, Rahvusvahelise Valuutafondi, Eesti Panga, Eesti Konjunktuuriinstituudi ja kommertspankade prognoosidega.
Loe edasi