Rubriik: Raha

Miks riigikassa võtab laenu ja ei emiteeri võlakirju?

Kui palju on riigikassal raha ja võlakohustusi? (Ning muid korduma kippuvaid küsimusi.)  Merle Wilkinson, rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja  Kui suur on riigikassa võlg valitsussektori koguvõlast? Eesti riigi eelarvepoliitika on pikka aega olnud konservatiivne. Valitsused on lähtunud tasakaalus eelarvepoliitikast: valitsussektori eelarve tulud ja kulud (sh investeeringud) on olnud enam-vähem tasakaalus. Konservatiivse eelarvepoliitika tulemusel on riigikassasse kogunenud […]

Kas sõidad sel nädalavahetusel Tartusse bussi või rongiga?

Märten Ross, rahandusministeeriumi finantspoliitika ja välissuhete asekantsler „Kas sõidad sel nädalavahetusel Tartusse bussi või rongiga?“ küsib Aadu Peedult õhinaga. Viimane vaatab imestusega ja pomiseb, et ta ei sõida nädalavahetusel Tartusse. Aadu pöörab solvunult selja: „Oled ikka mühkam, eile kah ei tahtnud mu küsimusele vastata.“ Peedu on hämmelduses: „Ma ei mõista, mida ma vastama pean? Ma […]

Raha trükkimine pole nali

Madis Aben, analüütik Postimehes ilmus 7. jaanuaril pealkirja all “Spiegel: mis oleks, kui jagaks kõigile raha?” refereering erinevatest arvamustest turgutada Euroopa stagneerunud majandust sularaha laialijagamisega otse elanikele. Nagu arvata võis, tekitas see plaan elevust ja mitmed kohalikud respekteeritud tele– ja raadiosaatejuhid imestasid, miks ilmub selline koomiline tekst majandus- ja mitte huumorirubriigis, “nagu oleks esimene aprill!” Miks võiks […]

Maksupoliitika jäägu valimistel tagaplaanile

Dmitri Jegorov, rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Põhiseadus keelab rahvahääletuse maksude teemal. Ometi toimub iga nelja aasta järel säärane referendum siiski, sest riigikogu valimistel tõusevad maksud alati põhiteemaks. Praegugi on kõik tuntumad jõud öelnud või vihjanud: makse võikski muuta. Olulisemad teemad. Oleks hea, kui maksupoliitika jääks valimistel teisejärguliseks. See tähendab ühtlasi, et me võiksime maksudest […]

Kuidas noored rahaga ümber käivad?

Oktoobris korraldavad era- ja avaliku sektori asutused ja organisatsioonid üle Eesti rahatarkuse koolitusi. Kui soovid osa võtta ja saada teadmisi pikaajalisest rahaplaneerimisest, leiad infot rahandusministeeriumi kodulehelt.  Koolitustega tahetakse parandada inimeste võimet rahaga ümber käia. Selle vajalikkusest ka noorte hulgas annavad aimu mitmed uuringud nagu “Finantskirjaoskuse ja finantsteenuste alase teadlikkuse uuring Eesti elanike hulgas: teadmised, oskused, käitumine ja hoiakud […]

Pensionifondide tasud – miks ja kuidas neid alandada?

Tõnu Lillelaid, Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist II samba pensionifondide tasud on pensionifondide tootluse kujunemisel oluline element. Tähtis on sealjuures teada, et kõik pensionifondide poolt avalikustatud tootlused on netotootlused ehk tasud on juba maha arvestatud. Seega on inimese jaoks kõige olulisem võrrelda eelkõige pensionifondide tootlusi, mitte tasusid. Pensionifondil võib olla küll kõrge tasu, kuid kui sellega saavutatakse […]

2007-2013 ELi struktuurivahendite kasutamine ja tulemused

Kuidas Eesti struktuurivahendeid kasutanud on? Aprilli lõpu seisuga on Eestis kohustustega kaetud 97,8% ja välja makstud 80,0% struktuurivahenditest (välja maksmata on 680,7 mln €). Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide võrdluses olime 30.03.2014 seisuga Euroopa Komisjoni poolt Eestile tehtud struktuuritoetuste väljamaksetempolt esikohal (73,86%), järgnevad Portugal (73,36%) ja Kreeka (71,82%). Tabel 1. Ülevaade struktuurivahendite kasutamisest valitsemisalade lõikes 30.04.2014 seisuga. […]