Risto Kaarna, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna peaspetsialist PwC on paigutanud Eesti taas kord kõrgete maksudega riikide hulka oma iga-aastases maksumaksmise raportis „Paying Taxes“, mis võrdleb ette antud parameetritega näidisettevõte makstavaid makse eri riikides. See tulemus aga pole adekvaatne kirjeldus Eesti maksukoormusest. Raporti järgi on Eesti kogu maksumäär („Total Tax Rate“) 49,3 protsenti, millest 8,4 protsendipunkti moodustab […]
Rubriik: Maksud
Pensionifondide tasud – miks ja kuidas neid alandada?
Tõnu Lillelaid, Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist II samba pensionifondide tasud on pensionifondide tootluse kujunemisel oluline element. Tähtis on sealjuures teada, et kõik pensionifondide poolt avalikustatud tootlused on netotootlused ehk tasud on juba maha arvestatud. Seega on inimese jaoks kõige olulisem võrrelda eelkõige pensionifondide tootlusi, mitte tasusid. Pensionifondil võib olla küll kõrge tasu, kuid kui sellega saavutatakse […]
Maksuloosungid ja tegelik elu
Märten Ross, finantspoliitika ja välissuhete asekantsler Ühes keskmises vesternis suhtutakse pangaröövlisse kui mitte just positiivsesse kangelasse, siis vähemalt kui süütusse ullikesse, kes oma igapäevatööd teeb. Keda aga ei kuvata neis kuigi tihti — kui neid üldse näidatakse — on vaesunud farmerid või kaupmehed, kes pangaröövli kuritöö tõttu pankrotti läinud pangas oma säästud kaotasid. Teatud robinhuudlik […]
Millal on II pensionisammas kasulik?
Demograafia, solidaarsuse ja tootluse mõju Tõnu Lillelaid, rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist Alates II samba loomisest tõuseb aeg-ajalt küsimus, kas see on loodud ainult pankade nuumamiseks ning kas inimestel oleks kasulikum jätta oma sotsiaalmaks I sambasse. Fondihaldurite kõrged tasud ja fondide madalad tootlused söövat ju kogu raha ära ning pensioniks ei jää midagi alles. Järgnevalt analüüsin, mis […]
Sõiduautode käibemaksumuudatuste eesmärk on õiglus ja efektiivsus
“Maksumuudatustel on tavaliselt mitu eesmärki korraga. Ühtlasi on neid samaaegselt raske saavutada või raske mõista. Näiteks ebaõigluste vähendamine süsteemis võib tähendada halduskoormuse kasvu. Samuti võib selle lihtsustamine tähendada, et kõik ei taju muudatust võrdselt õiglasena. Rääkimata sellest, et muudatuse taga võib olla ka lihtne vajadus rahastada avalikke teenuseid, mis on üldiselt maksustamise tähtsaim eesmärk.” […]