Rubriik: Maksud

Maksuameti õigustest mustade ja ka roosade prillideta

Dmitri Jegorov, rahandusministeeriumi maksupoliitika asekantsler Tavakodanik Eestis maksuametnikku reeglina ei näe ega kuule, totaalset kontrolli maksuhaldur ei harrasta ega oma selleks õigusi. Ometi on maksuhalduri töö meil OECD andmetel liikmesriikide seas efektiivseim. Nii võiks ka edaspidi olla – seda nii maksu- ja tolliameti (MTA) vähese märgatavuse kui ka tema tõhusa töö mõttes. Ideaalses riigis ei […]

Aktsiisitõus ehk kõikide murede allikas

Marek Uusküla, tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Alkoholiaktsiisi eesmärk on lisaks riigieelarve tulu saamisele suunata inimeste käitumist, täpsemalt vähendada alkoholi tarbimist ja alkoholi liigtarbimisest tekkivaid tervise- ja muid kahjusid. Statistika on näidanud, et Eestis on alkoholiga seotud surmajuhtumeid rohkem kui teistes Euroopa Liidu riikides, näiteks oli Eestis 2010. aastal 6,2 alkoholiga seotud surma 100 000 […]

Maksupoliitika jäägu valimistel tagaplaanile

Dmitri Jegorov, rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Põhiseadus keelab rahvahääletuse maksude teemal. Ometi toimub iga nelja aasta järel säärane referendum siiski, sest riigikogu valimistel tõusevad maksud alati põhiteemaks. Praegugi on kõik tuntumad jõud öelnud või vihjanud: makse võikski muuta. Olulisemad teemad. Oleks hea, kui maksupoliitika jääks valimistel teisejärguliseks. See tähendab ühtlasi, et me võiksime maksudest […]

Kas Balti riigid peaksid sõiduautosid rohkem maksustama?

Autorid Baudouin Lamine ja Erki Lõhmuste, ECFINi majandusanalüütikud Majandusanalüüs  ilmus novembrikuises Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi (ECFIN) väljaandes, analüüsi täistekstiga saab tutvuda siin:  http://ec.europa.eu/economy_finance/publications/country_focus/2014/pdf/cf_vol11_issue11_en.pdf Baltimaade energiatarbimine ja süsinikuheite määr on üks Euroopa Liidu suurimaid, seda just transpordis, kus sõiduautod on energiakulu poolest liidu esirinnas. Lisaks madalatele kütusemaksudele seletab seda asjaolu, et Eestis ja Leedus […]

Eesti maksud jäävad Euroopas madalamate hulka

Risto Kaarna, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna peaspetsialist PwC on paigutanud Eesti taas kord kõrgete maksudega riikide hulka oma iga-aastases maksumaksmise raportis „Paying Taxes“, mis võrdleb ette antud parameetritega näidisettevõte makstavaid makse eri riikides. See tulemus aga pole adekvaatne kirjeldus Eesti maksukoormusest. Raporti järgi on Eesti kogu maksumäär („Total Tax Rate“) 49,3 protsenti, millest 8,4 protsendipunkti moodustab […]

Pensionifondide tasud – miks ja kuidas neid alandada?

Tõnu Lillelaid, Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist II samba pensionifondide tasud on pensionifondide tootluse kujunemisel oluline element. Tähtis on sealjuures teada, et kõik pensionifondide poolt avalikustatud tootlused on netotootlused ehk tasud on juba maha arvestatud. Seega on inimese jaoks kõige olulisem võrrelda eelkõige pensionifondide tootlusi, mitte tasusid. Pensionifondil võib olla küll kõrge tasu, kuid kui sellega saavutatakse […]

Maksuloosungid ja tegelik elu

Märten Ross, finantspoliitika ja välissuhete asekantsler Ühes keskmises vesternis suhtutakse pangaröövlisse kui mitte just positiivsesse kangelasse, siis vähemalt kui süütusse ullikesse, kes oma igapäevatööd teeb. Keda aga ei kuvata neis kuigi tihti — kui neid üldse näidatakse — on vaesunud farmerid või kaupmehed, kes pangaröövli kuritöö tõttu pankrotti läinud pangas oma säästud kaotasid. Teatud robinhuudlik […]

Millal on II pensionisammas kasulik?

Demograafia, solidaarsuse ja tootluse mõju Tõnu Lillelaid, rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist Alates II samba loomisest tõuseb aeg-ajalt küsimus, kas see on loodud ainult pankade  nuumamiseks ning kas inimestel oleks kasulikum jätta oma sotsiaalmaks I sambasse. Fondihaldurite kõrged tasud ja fondide madalad tootlused söövat ju kogu raha ära ning pensioniks ei jää midagi alles. Järgnevalt analüüsin, mis […]

Sõiduautode käibemaksumuudatuste eesmärk on õiglus ja efektiivsus

  “Maksumuudatustel on tavaliselt mitu eesmärki korraga. Ühtlasi on neid samaaegselt raske saavutada või raske mõista. Näiteks ebaõigluste vähendamine süsteemis võib tähendada halduskoormuse kasvu. Samuti võib selle lihtsustamine tähendada, et kõik ei taju muudatust võrdselt õiglasena. Rääkimata sellest, et muudatuse taga võib olla ka lihtne vajadus rahastada avalikke teenuseid, mis on üldiselt maksustamise tähtsaim eesmärk.” […]