Ka riigitööd saab teha kaugtööna

Avaldatud: 1. veebruar 2019 | Kommenteeri

Raido Roop, rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna juhataja

Riigi heaks saab töötada kõikjal Eestis, pealinn pole selleks kindlasti ainuvõimalik koht. Kuidas seda aga ka päriselus niimoodi korraldada, et riigitöö ei oleks asukohapõhine ja pealinnakeskne? Kaugtöötamise võimaluste loomisest riigimajades kirjutab lähemalt rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna juhataja Raido Roop.

Kontoritöö ei tähenda enam üheksast viieni kindlas asukohas laua taga töötamist. Infotehnoloogia areng loob võimaluse muuta paindlikumaks töökorraldust nii era- kui riigisektoris. Kaasaegsed ja töötajaid väärtustavad asutused loovad töötamiseks nn liikuvad/mobiilsed kaugtöökohad.

Turvaline arvutiühendus võimaldab töötada ametnikel väljaspool kontorit. Tulemusena tekivad uued võimalused isikliku ja tööelu ühendamiseks. Seda eesmärki silmas pidades loodi pilootprojektina riigitöötajatele kaugtöötamise võimalused neljas Eesti linnas: Haapsalus, Raplas, Paides ja Viljandis. Loe edasi »

Pensionivalemist enne ja pärast reformi

Avaldatud: 24. jaanuar 2019 | Kommenteeri

Tõnu Lillelaid, rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist

Riigikogu võttis vastu 12. detsembril riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatused, mis sisaldasid mitut põhimõttelist muudatust:

pensioniga seotakse oodatava elueaga alates 2027. aastast;
pensionile minek muutub paindlikumaks ja sõltumata tehtud valikutest pensioni kogusumma ei suurene ega vähene;
I samba pensionivalem muutub senisest solidaarsemaks.

Pensioniea tõus tundub olevat vananeva rahvastiku tingimustes sedavõrd loomulik, et avalik tähelepanu on olnud üllatavalt tagasihoidlik. Pensioniiga on Eestis tõusnud pidevalt aastaid ehk siis tegemist ei ole ka millegi erakordsega. Siiski on pensioniea tõus olulisim ja suurima mõjuga muudatus kogu reformi paketis – suurendades tulusid ja vähendades kulusid, võimaldab see tulevikus hoida pensioni ja palga suhet olemasoleval tasemel. Loe edasi »

Maksuvaba tulu reform 2018: esialgsed tulemused

Avaldatud: 7. jaanuar 2019 | 2 vastust

Margus Tuvikene, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik

2018. aasta on lõppenud ja on paras aeg teha esialgne kokkuvõte maksuvaba tulu reformi tulemustest ja selgitada lähemalt, mis olid maksuvaba tulu tõstmise taotletavad eesmärgid ning millised olid ootused tulemuste osas. Tuleb siiski rõhutada, et järgnev ülevaade on esialgne ega anna tervikpilti maksureformi esimese aasta mõjudest. See selgub alles pärast lõplike tulude esitamist tuludeklaratsioonides käesoleva aasta kevadel.

Peamised järeldused:

Rahandusministeeriumi 2018. aasta suvise prognoosi kohaselt laekub maksuvaba tulu reformi tulemusel riigieelarvesse tulumaksu vähem 2018. aastal ca 92 mln eurot ja 2019. aastal ca 152 mln eurot. Sama summa võrra kasvavad peamiselt madalat ja keskmist palka saavate inimeste sissetulekud. Täpsemad järeldused saame teha peale tuludeklaratsioonide esitamist.
Maksu- ja Tolliametile esitatud 2018. aasta esimese 11 kuu deklaratsioonide põhjal tegelik tulumaksumäär langes või ei muutunud 87 protsendil tulusaajatel. Tulumaks tõusis 13 protsendil inimestest.
Suur hulk inimesi on otsustanud maksuvaba tulu kättesaamise lükata tulumaksutagastusena 2019. aasta kevadesse, sest andmed näitavad, et inimesed ei kasuta jooksvalt 100 protsendiliselt ära oma maksuvaba tulu. Prognooside kohaselt saavad inimesed 2019. aastal täiendavalt tagasi ca 70 miljonit eurot 2018. aastal makstud tulumaksu.
Samas on ka inimesi, kes peavad peale tulude deklareerimist juurde maksma. Maksimaalne juurdemakse maksuvaba tulu tõttu on 1200 eurot inimese kohta, kuid enamik peavad juurde maksma mõni kuni mõnikümmend eurot. Siin tuleb arvestada seda, et inimesed saavad kasutada ka muid mahaarvamisi, mis vähendavad tulumaksukohustust.
Madalam tegelik maksumäär tõenäoliselt kasvatab motivatsiooni töötada ja vähendab ka palgavaesust. Mõju hindamine tööturukäitumisele eeldab pikemat vaatlusperioodi.

Loe edasi »

Kohustuslik kogumispension: kuidas hinnata pensionifondide tootlust?

Avaldatud: 7. detsember 2018 | Kommenteeri

Tõnu Lillelaid, rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist

Pensionifondi tootlus on II samba tulususe olulisim indikaator. Tootluse kohta leidub tuhandeid lehekülgi teooriaid, analüüse ja võrdlusi. Tootlus on saanud II sambas ka kõige rohkem tähelepanu – ikka ja jälle kirjutatakse, kuidas raha põleb. Käesolevas postituses vaatan, mis on tootluse puhul üldse oluline, miks on pensionifondide tootlus selline nagu on ning kas kriitika sel teemal on olnud asjakohane.

Kuidas tootlust mõõdetakse?

Selleks, et postituse põhisisu oleks arusaadavam, selgitan lühidalt tootluse mõõtmise metoodikat kogumisfaasis. Tootlus on vara väärtuse kasv (protsendina) võrreldes sissemakstud rahaga. Näiteks pannes täna fondi summa X, on selle väärtus 4% aastatootluse korral 40 aastaga tõusnud kumulatiivselt 380%. Oluline on ka meeles pidada, et pensionifondide puhul räägime Eestis alati netotootlusest, kust tasud ja kulud on juba maha arvestatud. Loe edasi »

Kuidas investeeringuid targemini juhtida?

Avaldatud: 15. november 2018 | Kommenteeri

Joonas Pärenson, rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik

Kas te teadsite, et igal aastal läheb investeeringuteks ligikaudu 10 protsenti Eesti riigieelarvest, mis on kokku peaaegu lausa üks miljard eurot? Praegu riigikogus menetletavas 2019. aasta riigieelarve eelnõus on investeeringuteks kavandatud 988 miljonit eurot.

Investeeringute abil rajame uut koolivõrku, ehitame teid ja sildu, loome uusi infotehnoloogilisi lahendusi, edendame ettevõtlust ja palju muud. Investeeringutega püüame suurendada majandusaktiivsust ning lahendada olulisi ühiskondlikke probleeme. Pikemas vaates aitavad investeeringud haridusse, tervishoidu ning teadus- ja arendustegevusse tõsta meie kõigi elatustaset.

Loe edasi »

Kohustuslik kogumispension: demograafia väljakutsed

Avaldatud: 14. november 2018 | 3 vastust

Tõnu Lillelaid, rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist

Proloog

Käesolev postitus on esimene osa II samba teemalistest artiklitest, mis selgitavad seniste pensionipoliitiliste otsuste tagamaid Rahandusministeeriumi vaatevinklist. Samuti on kavas avada pensionisüsteemi tuleviku väljavaateid ning seda peamiste pensionipoliitika elementide valguses, mille üle on tekkinud viimasel ajal meedias elav arutelu. Demograafia, tootlus, pensioni suurus ja väljamaksed väärivad kindlasti kõik eraldi käsitlust, nagu ka mõned teised teemad. Seekord aga keskendume demograafiale.

Kui paljud Eesti inimestest julgevad suure summa peale kihla vedada, milline on järgmisel kolmel aastal täpne majanduskasv, tootlus või intressimäärad? Ilmselt on isegi ühe leidmine keeruline, kuna tulemust on lihtne juba lähiaastatel kontrollida. Aga millised on demograafia, majanduskasvu ja fondide tootluse numbrid 30, 40, 50 või enama aasta pärast? Eeldatavasti kasvab määramatus kordades, kuna väikeses avatud majanduses peab arvestama tegureid alates meditsiini saavutustest kuni Aasia/Aafrika migratsiooni ja majandusarenguni. Loe edasi »

Iseteenindusportaal – bürokraatia vähendamise abivahend

Avaldatud: 6. november 2018 | Kommenteeri

Tuhanded töötajad, üks süsteem ja isetegemise võlu reformivad tugiprotsesse. Riigi Tugiteenuste Keskuse personaliteenuste osakonna juhataja Janika Terve ja riiginõuete osakonna juhataja Erki-Paul Ridal kirjutavad pikemalt, kuidas asutuste ülese süsteemi kasutuselevõtt reformis riigiasutuste tugitegevuste korraldust.

Digiajastu fenomen on võimalus korraldada ise ja kiirelt oma asju, mida seni tegid teised Sinu eest. Kui oma asju korraldavad ise tuhanded saab muuta protsesse tervikuna. Seda võimalust on edukalt kasutanud riik, et korrastada oma tugisüsteeme. Riik jagas puhkuste, lähetuste, asendamise vormistamise ja töövahendite haldamise oma töötajate vahel ära, võttis kasutusele keskse majandustarkvara ning reformis kogu süsteemi paremaks.

Riigi ülesannete täitmiseks toimivad asutuste üleselt süsteemid, mille kasutusele võtmine on vähendanud märkimisväärselt bürokraatiat, töö hulka ning säästnud maksumaksja raha. Üks neist on riigitöötaja iseteenindusportaal (RTIP). Riigiasutuste rohkem kui 32 000 töötajat saavad nüüd sisestada igapäevaselt ise oma puhkuste, lähetuste, koolituste ja varade infot ning andmed liiguvad süsteemis läbi kooskõlastajate personaliarvestaja või raamatupidaja andmekogusse – majandustarkvarasse SAP. Kogu seda süsteemi toetab keskselt Riigi Tugiteenuste Keskus ja vabastab nii asutused nn tugitööst. Kuna tegemist on tuhandete töötajate andmetega, siis kokku tekib väga arvestatav kokkuhoid. Loe edasi »

Tegelikud juhid peavad hakkama tankistide kõrval vastutama

Avaldatud: 3. august 2018 | Kommenteeri

Taavi Juul, rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna peaspetsialist

Vastulauseks Eesti võlausaldajate liidu juhi Marie Rosina arvamusele on Rahandusministeerium veendunud, et maksukorralduse seaduse muudatus on ühiskonna huvides. See on mõjus vahend võitluses variisikutega, loob eeldused maksulaekumiste paranemiseks ja aitab ennetada maksupettusi.

Eelnõuga on kavas jõustada 2019. aasta jaanuarist muudatus, mille järgi võib maksukohustuslasele endale, tema seaduslikule esindajale, vara valitsejale või maksuesindajale lisaks maksuvõlga sisse nõuda ka isikult, kelle tahtliku, eesmärgipärase ja sihiliku tegevuse tulemusel on riigile põhjustatud maksukahju. Sellisel juhul vastutab tegelik juht tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Kindlasti ei saa maksuhaldur tulevikus seetõttu lihtsustatud korras mis tahes maksuvõla olemasolu korral valimatult vastutusele võtta isikuid, kelle puhul on maksukohustus tekkinud tavapärase ettevõtlusriski korral. Loe edasi »

Tegevuspõhine eelarve kui innovatsioon avalikus sektoris

Avaldatud: 31. juuli 2018 | Kommenteeri

Eneken Lipp, rahandusministeeriumi tegevuspõhise eelarve projektijuht

Iga euro tegevuspõhises riigieelarves on seostatud konkreetse elanikele või asutustele pakutava teenusega. Nii saame rohkem esile tõsta inimeste vajaduste täitmist ja tagada paremate teenuste osutamist. See aitab ka valitsusel paremini saavutada endale seatud eesmärke, kuidas Eesti elu paremaks muuta. Tegu on kogu maailmas silmapaistva innovatsiooniga avalikus sektoris, mille suurimad kasusaajad on Eesti elanikud.

Riigireformi üheks eesmärgiks on üleminek tegevuspõhisele eelarvele aastal 2020. Nagu Ringa Raudla Postimehe arvamusloos „Tegevuspõhine eelarvestamine – kas imerohi riigi tegevuse parandamiseks?“ (28.6.2018) viitab, on tegemist ratsionaalse eesmärgiga muuta riiklike ülesannete täitmine tõhustamaks ning eelarve kodanikule ja otsustajale läbipaistvamaks. Selle saavutamiseks peame tagama avalike teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse ning seejuures kasutama riigi ressursse optimaalselt.

Loe edasi »

Andmete automaatse edastamise 21. sajandi tehnoloogia „Aruandlus 3.0“

Avaldatud: 29. mai 2018 | Kommenteeri

Statistikaameti peadirektor Mart Mägi tutvustab projekti Aruandlus 3.0 eesmärke ja edusamme.

Oktoobris 2015 kutsusid majandus- ja kommunikatsiooni-, ettevõtlus- ja infotehnoloogia-, rahandus- ja riigihalduse minister üles ettevõtlusorganisatsioone tegema ettepanekuid ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks. Üleskutsele reageerinud organisatsioonide ootused olid järgmised: