Uue aasta alguses tunneb avalikkus kõrgendatud huvi, mida ministeeriumid lõppenud aastal ära tegid, milleks neid üldse vaja on? Vaatame siis korraks möödunud aastale tagasi just selle pilguga, mida on Rahandusministeeriumi tegevus tähendanud Eestile ja Eesti inimestele.
Ministeeriumi tööaeg kulub peamiselt protsesside juhtimisele ja dokumentide ettevalmistamisele, teiste asutustega läbirääkimisele ja nende heakskiitmise korraldamisele valitsuses või Riigikogus. Rahandusministeeriumil on paljudes valdkondades juhtiv roll. Meie peame tagama, et kõik osapooled saaksid öelda oma arvamuse ning oleksid rahul lõpptulemusega. 2022. aastal juhtisid Rahandusministeeriumi ametnikud allpool loetletud protsesse, millest on välja valitud töömahukaimad.
RIIGI RAHANDUS, MAKSUD JA FINANTSPOLIITIKA
Eesti saab perioodil 2021- 2027 järgmiseks arenguhüppeks investeerida 3,37 miljardit euroraha. Rääkisime raha kasutamise läbi Euroopa Komisjoniga ning valmistasime ette selleks vajaliku strateegia ja õigusaktid. Tutvu struktuuritoetuste investeerimise strateegiaga siin.
2022. aastal võeti vastu lisaeelarve 878 miljonit eurot Eesti julgeoleku, sh energiajulgeoleku, tugevdamiseks. Eelarve vastuvõtmiseks korjab Rahandusministeerium sisendi kõikidelt teistel ministeeriumitelt ja asutustelt, räägib selle läbi, korraldab arutelud valitsuskabinetis ja valmistab ette õigusaktid. Tutvu lisaeelarvega siin.
Riigieelarve finantseerimiseks emiteeriti 2022. aastal nii lühiajalisi kui pikaajalisi võlakirju. Tutvu kõigi riigi võlakohustustega siin ja viimase pikaajalise võlakirja emiteerimise detailidega siin.
Riigieelarvet koostatakse igal aastal riigieelarve seaduse alusel. Seda nimetatakse ka riigieelarve baasseaduseks. Riigieelarve seadusega tuleb tagada, et eelarve oleks arusaadav ning et riigi raha kasutamise kohta saaks selge ülevaate. Praegu kehtiv seadus on pea 10 aastat vana ning vajab selgemaks kirjutamist. Sellel eesmärgil kogusime kokku kõikide asutuste tagasiside kehtiva seaduse probleemide ja puuduste kohta ning panime need kirja ühtsesse dokumenti – riigieelarve seaduse väljatöötamiskavatsus. Väljatöötamiskavatsusele järgneb uus riigieelarve seaduse eelnõu, mis peab lahendama tuvastatud probleemid. Tutvu väljatöötamiskavatsusega siin.
Selleks, et saada kiiret ülevaadet 2023. aasta riigieelarve jagunemisest nii asutuste kui tegevuste lõikes, lõime riigieelarve juhtimislaua. Tutvu juhtimislauaga siin.
Riigi rahanduse ja eelarve planeerimiseks koostame iga-aastaselt kevadel ja suvel majandusprognoose. Meie suveprognoos annab hinnangu valitsussektori tuludele, mis omakorda on aluseks järgmise aasta riigieelarve koostamisele. Meie prognoosidega tutvu siin. Lisaks koostame valitsuse arutelude jaoks analüüse plaanitavate eelarvemeetmete, maksumuudatuste ja majandusolukorrast tulenevate ja riskide kohta. 2022. aastal olid need seotud Venemaa rünnakust tulenenud mõjude ja kaasnenud lisaeelarve koostamisega.
Maksude valdkonnas oli 2022. aastal kõige suuremaks tööks platvormihaldurite nagu Bolt, Airbnb, Wolt jt, tegevuse korrastamine. Valmistasime ette õigusaktid, mille kohaselt peavad platvormihaldurid edaspidi esitama Maksu- ja Tolliametile teavet nende vahendusel tegutsevate müüjate ja teenusepakkujate ning nende tulude kohta. Nii muutub platvormide vahendusel tulude deklareerimine lihtsamaks ja mugavamaks. Tutvu õigusaktiga siin.
Valminud on ka eelnõu, mis nõuab info esitamist välisriiki tehtud maksete kohta – see aitab korrektselt koguda käibemaksu välisriikidest Eestisse tellitud kaubalt. 2022. aastal kulmineerus ka ehitussektori ümbrikupalkade vastane algatus, mis loob ehitusettevõtjatele töötajate tööloleku registreerimise kohustuse.
2022. aastat märkisid mitmed maksusoodustused, mis on suunatud Ukrainas toimuva sõja mõjude leevendamiseks. Et aidata maksumaksjatel toime tulla hüppeliselt kasvanud inflatsiooniga, valmistas RAM ette seadusemuudatuse maksuvaba tulu tõstmiseks 654 eurole. Kütuse hinnatõusu modereerimiseks lükkasime edasi 2023. aastale planeeritud aktsiisitõusu. Põllumajanduse olukorda leevendab erimärgistatud diisli aktsiisilangetus ja Venemaalt pärineva valeinfoga aitab võidelda ajakirjanduse käibemaksumäära vähendamine.
Ukraina toetuseks laiendasime maksuvabade annetuste tegemise võimalust.
Selleks, et maksusüsteem käiks kaasas kiiresti areneva investeerimiskeskkonnaga, valmistasime ette potentsiaalsed tulumaksumuudatused investeerimiskonto režiimi kaasajatamiseks. Majanduskeskkonna elavdamiseks ja maksulaekumise edasiseks parandamiseks töötasime välja ka ettepanekud ettevõtluskonto kasutusala laiendamiseks.
Rahvusvahelise maksustamise kontekstis seisime selle eest, et Euroopa Liidus vastu võetud globaalse miinimummaksu direktiiv ei osutuks Eestile liialt koormavaks. Meie nõudmisel lisati direktiivi mitmesugused erisused riikidele, kes rakendavad Eesti ettevõtete tulumaksusüsteemi.
Eesti läbis 2022. aastal väga põhjaliku auditeerimisprotsessi, millega hinnatakse riikide samme võitluses rahapesu ja terrorismiga. Tulemuseks on Moneyvali raport, mis toob välja edusammud ning ka aspektid, millele rohkem tähelepanu pöörata. Raport avalikustatakse 25. jaanuaril 2023.
Septembris 2022. alustasid õpetajate rahatarkuse mentorklubid, kus kohtuvad rohkem kui 200 õpetajat. Õpetajad õpivad mentorklubides juba kolmandat aastat rahatarkust, et saadud teadmisi ka õpilastele edasi anda. Sellel aastal osalevad klubi tegevuses ka lasteaiaõpetajad.
Koostöös Tallinna Ülikooli ja TalTechi teadlastega alustati ka rahatarkuse õpiväljundite väljatöötamist kõikidele kooliastmetele. Töö valmib suveks 2023.
Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi koostöös valmis Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüs. Sellist põhjalikku analüüsi viiakse läbi iga viie aasta tagant ja vaatluse all olid kõik kolm sammast. Analüüsiti tänast seisu ja perspektiivi, kui ühtegi muudatust süsteemis ei tehtaks ning ekspertide poolt pakuti välja ka ca 20 ettepanekut, mida väljakutsete ületamiseks võiks teha.
Kogumispensionide valdkonnas võttis Riigikogu vastu ka seadusemuudatuse, mille kohaselt saab iga II sambaga liitunu tulevikus (aastast 2025) soovikorral oma maksemäära seniselt 2% tõsta 4 või 6% peale. Avaldusi selleks saavad inimesed esitama hakata 2024. aastal.
Riigikogusse jõudis 2022. aastal makse- ja arveldussüsteemide eelnõu, mis võetakse eelduslikult vastu 2023 veebruaris. Selle seadusega nähakse ette nõuded suurematele maksesüsteemidele ning see, kuidas toimub süsteemselt olulistes maksesüsteemides ja väärtpaberiarveldussüsteemides maksekorralduste täitmine.
2022. aastal valmis Rahandusministeeriumi tellitud ja Tartu Ülikooli poolt läbiviidud krediidituru uuring. Uuringus analüüsiti krediidituru senist arengut ning tehti ettepanekuid, kuidas tõhustada vastutustundliku laenamise põhimõtete järgmist. Valmis ka positiivse krediidiregistri loomist käsitlev kontseptsioonidokument ning alustati inkassoettevõtete regulatsiooni väljatöötamist. Viimane viiakse Riigikokku 2023. aastal.
REGIONAALARENGU TOETAMINE
Põlevkivienergeetikast väljumiseks koostasime Ida-Virumaa õiglase ülemineku kava, mida rahastatakse Euroopa Liidu Õiglase Ülemineku Fondi vahenditest. Kavaga saad tutvuda siin.
Õiglase ülemineku fondist suunatakse Ida-Virumaa toetamiseks 340 milojnit eurot. Esimene õiglase ülemineku fondi meede käivitus 2022. aasta suvel. Toetatud on 100 miljonit maksva tehase rajamist Narva. Meetmega saad tutvuda siin.
Ida-Virumaal tühjenevate korterelamute probleemistiku lahendamiseks valmistasime ette toetusmeetme kohalikele omavalitsustele. Meetmega saad tutvuda siin.
Lisaks Ida-Viru programmidele on lõppenud aastal veel mitmeid kohalikku elu toetavad tegevusi. Linnadel ja valdadel väljaspool Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondi avanes võimalus taotleda toetust jalgratta- ja jalgteede rajamiseks. Meetmega saad tutvuda siin.
Kohalike omavalitsuste hoonete energiatõhususe suurendamiseks eraldati CO2 kvoodikaubanduse tuludest toetusi ca 23 miljoni euro ulatuses 40 erineva hoone rekonstrueerimisel.
Kogukondadesse panustavad mittetulundusühingud ja sihtasutused said oma tegevuseks toetust küsida 1,3 mln euro ulatuses, väikesaared teenuste kättesaadavuse tagamiseks 0,64 mln euro ulatuses, hajaasustuses paiknevad leibkonnad oma elutingimuste parandamiseks 2,8 miljoni euro ulatuses, maakondlikud arendusorganisatsioonid maakondade arengustrateegiate elluviimiseks 8,2 miljoni euro ulatuses. Toetusprogrammidega saad tutvuda siin.
Käivitusid Euroopa Liidu programmid Eesti piirkondade piiriülese koostöö toetamiseks ja meetmed kohalike omavalitsuste arendussuutlikkuse tugevdamiseks. Nende programmide ja meetmetega saad tutvuda siin.
Piirkondade ettevõtlus- ja elukeskkonna arendamiseks kehtestati toetuse taotlemise tingimused mahus 84 miljonit, millega saad tutvuda siin.
2022. aastal jätkus kohalike omavalitsuste teenuste seiresüsteemi arendamine. Minuomavalitsus.fin.ee rakenduses näeb infot KOV teenuste kohta 2021. aastal. 2022. aastal uuendati alushariduse, põhihariduse, noorsootöö, raamatukogu, liikuvuse, rahvatervis ja turvalisuse ning keskkond ja kliima valdkonna mõõdikuid.
Töötasime teiste asutustega koostöös välja Kohalike omavalitsuste teenistujate keskse arendamise tegevuskava 2022-2025, mis hõlmab personali kompetentsi ja oskusteabe edendamise tegevusi. Tegevuskavaga saad tutvuda siin. Lisaks viisime 2022. aastal läbi kohalike omavalitsuste esindajatele ettevõtluskeskkonna arendamise arenguprogrammi pilootprojekti Lääne-Virumaal.
Regionaalpoliitika õigusaktidest kiitis valitsus heaks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muudatused. Muudatustega suurendatakse linnade ja valdade otsustusvabadust ning linna- ja vallaelanike otsedemokraatia- ja osalusvõimalusi, et kodukoha otsustes saaks rohkem kõlada kohalike inimeste hääl. Eelnõuga saad tutvuda siin.
Tegime ka järeldused viie aasta tagusest haldusreformist, millest järeldub, et kohalike omavalitsuste juhtimine on muutunud professionaalsemaks ning ametnikud saavad senisest palju paremini spetsialiseeruda mõnele kitsamale valdkonnale. Seireraportiga saad tutvuda siin.
Valitsuses heaks kiidetud kohanimeseaduse ja ruumiandmete seaduse muudatustega kõrvaldatakse lünk kehtivas kohanimeseaduses – määratletakse täpsemalt edasised sammud juhuks, kui kohalik omavalitsus ei ole ise muutnud ära Eesti aja- ja kultuurilooga sobimatut kohanime, mille kohta on talle riik teinud vastava ettepaneku. Eelnõuga saad tutvuda siin.
Kohalike omavalitsuste rahastamise valdkonnas toetasime omavalitsusi Ukraina sõjapõgenikega seotud kulude katmisel. Selleks eraldati kohalikele omavalitsustele ca 2,5 miljonit eurot. Lisaks on käivitunud toetusmeede mahuga 5 miljonit eurot sõjapõgenikele korterite renoveerimiseks. Seadusega saab tutvuda siin.
Kohalike omavalitsuste finantsautonoomia suurendamiseks valmistasime ette keskkonnatasude seaduse muudatused, millega saavad kohalikele omavalitsustele määrata tuulikutasu suuruse. Seadusega saab tutvuda siin. Lisaks valmistasime ette sotsiaalhoolekande seaduse muudatuse, millega antakse alates 2024. aastast asendushoolduse ja matusetoetuse ning pikaajalise hoolduse vahendid üle KOV-ide tulubaasi jaotatuna tulumaksu ja tasandusfondi kaudu. Seadusega saab tutvuda siin.
PLANEERIMIVALDKONNA TEGEVUSED
Käesoleva aasta jaanuaris jõustusid planeerimisseaduse muudatused, mis kaasajastavad planeeringute menetluskorraldust. Seadusega saad tutvuda siin.
Toimumas on ruumilise planeerimise digipööre eesmärgiga digiteerida planeeringute andmed, et neid laiemalt kasutada ning kiiremini menetleda. Alates oktoobrist 2022 on avalikult kasutatav üleriigiline planeeringute andmekogu (PLANK), millest on tulevikus digitaalsel kujul kättesaadavad kõik planeeringud. Andmekoguga saad tutvuda siin.
Kvaliteetsete ruumiotsuste aluspõhimõtete järgimiseks koostasime detailplaneeringute koostamise nõustiku ja viisime läbi ruumiloome koolitusprogrammi, mis hõlmas ka keskkonna, elurikkuse ja kliimaga seotud teemasid. Koolitusprogrammiga saad täpsemalt tutvuda siin. Kõikide Rahandusministeeriumi korraldatud planeerimisalaste koolitustega saad tutvuda siin.
Meretuuleparkide arendamiseks eelvalitud alad määratleti merealade planeeringuga. Valmistasime ette Eesti mereala planeeringu, mille alusel toimub edaspidi merel tegevuste korraldamine. Planeering reguleerib erinevate valdkondade tegevusi, seab kooskasutuse põhimõtted ning avab perspektiivid uutele merekasutusviisidele. Paralleelselt jäävad kehtima Pärnu ja Hiiu merealadele varem kehtestatud planeeringud. Merealade planeeringuga saad tutvuda siin.
2022. aastal algatasime Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu, mille eesmärgiks on kogu Harju maakonna territooriumi hõlmava pikaajalise vaatega planeeringu koostamine, mis seab riiklikud strateegilised maakasutusprioriteedid maavara uurimiseks ja kaevandamiseks. Teemaplaneering käsitleb ehitusmaavarasid: lubjakivi, liiva, kruusa ja lisaks turvast. Teemaplaneeringuga saad tutvuda siin.
2022. aastal algatasime Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduse riigi eriplaneeringu, mille eesmärgiks on kavandada meretuulepargi elektriühendused maismaa põhivõrguga. Veel algatasime Haljala-Kukruse trassi 2+2 riigitee riigi eriplaneeringu, mille eesmärgiks on kavandada riigiteel 1 Tallinn–Narva asuva Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu kiirusele 120 km/h vastava 2+2 ristlõikega maantee rajamist. Riigi eriplaneeringutega saad tutvuda siin.
RIIGIHALDUS JA AVALIK TEENISTUS
2022. aastal valmistasime ette dokumendihalduse konsolideerimise projekti, mis muudab riigi andmete vahetamise kiiremaks ja lihtsamaks. 2023. aasta alguses algavas dokumendihalduse pilootprojektis osaleb 10 asutust ning projekti käigus liidetakse kesksesse süsteemi Riigi Tugiteenuste Keskusesse riigisektori dokumendihalduse- ja arhiiviteenus.
Veebruaris 2022 avasime renoveeritud Rapla riigimaja, et pakkuda piirkonna inimestele ja ettevõtjatele avalikke teenuseid kompaktselt kohapeal. Majas toimetavad koos 15 asutuse ja ameti esindused ning peatselt ka kohalik omavalitsus. Valminud on ka Pärnu riigimaja, mille avamine on alles ees.
Valmistasime ette analüüsi „Jaotusvõrgu eraldamine Eesti Energia kontsernist ning jaotus- ja põhivõrgu varade ühendamise võimalused ja mõjud“. Analüüsi tegi KPMG ja seda tutvustatakse valitsusele 2023. aasta alguses.
Käivitati töörühmad riigi kinnisvara investeeringute, teenuste ja toimemudeli analüüsiks ning viidi läbi fookusintervjuud ministeeriumide esindajatega. Ettepanekuid on kavas tutvustada Riigi Kinnisvara Nõukoja liikmetele 2023 veebruaris.
Detsembris jõudis lõpusirgele tühjenevate korterite pilootprojekt Kohtla-Järvel, Kiviõlis ja Valgas, mille tulemusena on ettevalmistamisel asjaõigusseaduse muudatuste eelnõu ning väljatöötatud juhendmaterjalid ja toetusmeetmed kohalikele omavalitsustele. Toetusmeetmeteks on valitsus eraldanud 3,6 miljonit eurot, mida saab kasutama hakata peale seadusemuudatuste vastuvõtmist. Juhendmaterjalidega on võimalik tutvuda siin.
Uuendasime riigi ehk omaniku ootuseid AS-ile Eesti Energia, millega pikendati ettevõtte kohustust tagada energia tootmisvõimsus 1000 MW ning anti ülesanne lahendada elektrijaamadele vajaliku jahutusvee probleemistik. Riigi ootustega saab tutvuda siin.
Töötasime välja suunised avaliku sektori energiasäästumeetmeteks, mille tulemusena vähenes oktoobri energiatarbimine avalikus sektoris üle 10% (võrrelduna eelmise aasta oktoobriga). Energiasäästumeetmetega saab tutvuda siin.
2022. aasta veebruaris viidi Riigi Kinnisvararegister üle uuele kaasaegsele platvormile ning liidestati maakatastriga, registri arendamine jätkub ka 2023. aastal ning siis on eesmärgiks kinnisvaraotsusteks vajalike andmete esitamise automatiseerimine. Tutvu riigi kinnisvararegistriga siin.
Riigihalduse ja avaliku teenistuse valdkonnas valmis 2022. aastal kaks olulist analüüsi, millega otsime uusi suundi riigivalitsemise kaasajastamiseks ja tõhustamiseks. Valminud on riigireformi analüüs, kus tegime kokkuvõtteid seni tehtud tegevustest ja kaardistasime uusi suundi, mis loovad eeldused riigivalitsemise tõhususe ja mõjususe suurendamiseks. Samuti võtsime põhjalikult ette avaliku teenistuse tänase õigusruumi ja väljakutsed, eesmärgiga muuta avalik teenistus kaasaegsemaks, paindlikumaks ja riigile seatud ootustele paremini vastavaks. Mõlema analüüsi tulemusi tutvustatakse valitsusele 2023. aasta alguses.
2022. aastal valmis ka avaliku teenistuse keskastmejuhtide kompetentsimudel, mille tulemusena on riigis kokkulepitud keskastmejuhtide tööülesannete edukaks täitmiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud. Tutvu mudeliga siin.
Riigihangete valdkonnas jõustusid riigihangete seaduse muudatused, millega parandati seaduse rakendamisel ilmnenud puudused, mis raskendasid seaduse eesmärkide täitmist ning kasvatasid ebavajalikult hankijate ja ettevõtjate töö- või halduskoormust. Teiseks viidi seadus täielikult kooskõlla riigihangete direktiividega. Seadusega saad tutvuda siin.
Seoses veebruaris alanud Vene Föderatsiooni ja Ukraina sõjaga ning EL Nõukogu määrusega Vene Föderatsiooni suhtes kehtestatud riigihankealaste sanktsioonidega valmistasime ette riigihangete seaduse muudatuse, millega lisati seadusesse sätted, mis võimaldavad hankijatel sanktsioone paremini rakendada. Seadusega saad tutvuda siin.
Seoses energiakriisiga koostasime ettepanekud riigihangete seaduse muutmiseks, mis võimaldaks kohalikel omavalitsustel hankida elektrit universaalteenuse hinnaga lihtsustatud kujul. Ettepanekud seaduse muutmiseks on esitatud Riigikogu majanduskomisjonile ja nendega saab tutvuda siin.
Töötasime hankijatele ja pakkujatele välja juhendid, kuidas muuta kriisiolukordades hankelepinguid ja kuidas rakendada riigihankealaseid sanktsioone. Juhenditega saad tutvuda siin.
Töötasime välja väärtuspõhiste hangete kontseptsiooni, mille alusel koostatakse riigihangete riiklikud ootused, mis on plaanis kinnitada Vabariigi Valitsuses 2023. aasta II kvartali lõpuks.
Viisime läbi projekti, mille tulemusel parandasime koostöös hankijatega riigihangete registri andmeid ja koostasime hankijatele juhendi riigihankemenetluse lõppemise järgselt riigihangete registrile andmete esitamiseks. Juhend leitav siin.
Kirjeldatud töö tegime ära väiksema arvu ametnikega. Rahandusministeeriumi keskmine teenistujate arv on kahe aastaga vähenenud 11% (2020 töötas ministeeriumis keskmiselt 394 teenistujat, 2022 keskmiselt 351 teenistujat). Muudatused on toimunud ka meie töökeskkonnas. Rakendasime 2022. aasta sügisel ministeeriumite ühishoones energiakokkuhoiu meetmeid: alandasime temperatuuri, koondasime kontoris töötavad inimesed kompaktsemalt ühistele pindadele ning vabanenud ruumides vähendasime veelgi energiakasutust. Tänu tarbimise ja ruumikasutuse ülevaatamisele ning pinnakasutuse optimeerimisele vähenes elektritarbimine võrreldes 2021. aasta oktoobriga 26%. Sealhulgas elektrit tarbiti hoones keskeltläbi 19MW ja kütet 39MW vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Kontoripinda oleme vähendanud koos Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Justiitsministeeriumiga sellisel määral, et ühishoonesse mahub ära veel üks riigiasutus.