riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja asetäitja
Avalikule konsultatsioonile pandud riigihangete strateegilised eesmärgid on saanud avalikkuses tähelepanu ja huvitavat tagasisidet. Jääb mulje, nagu see oleks midagi täiesti uut ja Eesti majandusele võõrast.
Riigihangetes muude väärtuste arvestamine peale odavuse ei ole tegelikult midagi müstilist. Euroopas on see normiks juba aastaid ning vastavaid samme oodatakse ka Eestilt.
Tõsi, et seni on Eesti riigihangetes selgunud võitja valdavas osas madalaima soetushinna alusel. Aastakümnete jooksul on see olnud normaalsus ja justkui seaduseks kujunenud reegel. Kui vajalik asi soetatakse ainult madalaima hinna alusel, ja pahatihti isegi kahtlaselt madala hinnaga, kuuleme hõikeid, et kas sellist riigihangete süsteemi ei peaks muutma? Rahandusministeerium koos teiste ministeeriumide ja avaliku sektori partneritega on tänaseks välja töötanud põhimõtted, mille alusel saame riigihangetega ühiselt panustada Eesti elu paremaks muutmisse.
Et oleks selgelt välja öeldud – plaan ei ole keelata madalaima hinna põhjal parima pakkumuse väljaselgitamist, vaid anda võimalus toetada ka muude riigile oluliste valdkondade arengut või vähemalt vähendada kahjulike mõjude tekkimist. Madalaim hind on endiselt kasutatav kriteerium, kui kvaliteedi tase on paigas, kuid see ei peaks edaspidi olema üks ja ainus hindamiskriteerium.
Strateegilisi suundi saab samas rakendada mitte ainult uute hindamiskriteeriumide kasutusele võtmisega, vaid kehtestada võib ka vastavaid kvalifitseerimistingimusi, nõudeid pakkumusele või hoopis lepingu täitmise tingimusi.
Väga paljud Eesti inimesed mõtlevad iga päev, kuidas näiteks pakendijäätmeid võimalikult vähe tekitada, sest neist vabanemine on suhteliselt tülikas. Uue kodu või sõiduki soetamisel kaalume, millised ülalpidamiskulud kaasnevad, milline on raha- ja ajakulu kodust tööle, kooli, lasteaeda liikumiseks. Kui peres on liikumisraskustega inimesi või väikseid lapsi – kas koju pääseb trepist või on võimalik liikuda liftiga?
Kui kunagi olid LED-valgustid midagi väga innovatiivset ja kallist, siis täna on need täiesti elementaarsed ja kõigile hinna poolest kättesaadavad tooted, sellisesse arengusse on panuse andnud ka riigihanked.
Plaan ei ole keelata madalaima hinna põhjal parima pakkumuse väljaselgitamist, vaid anda võimalus toetada ka muude riigile oluliste valdkondade arengut.
Kõiki selliseid kriteeriume saab ja ongi loogiline arvestada ka riigihangetes. Üha enam tuleb riigil hankeid korraldades mõelda, mis on meie kodanikele oluline, aga ka sellele, et kuidas olla riigina ise tark tarbija ja tellija. Mida vähem on hankijal raha, seda hoolikamalt tuleb mõelda, kuidas seda parimal moel kasutada.
Kui Töötukassa korraldab riigihanke, siis miks ei võiks küsida pakkujatelt, kas keegi on valmis andma tööd isikutele, kel muidu oleks tööle pääsemine raskendatud? Või kas Tööinspektsioonil poleks asjakohane vaadata hankes hoolikalt, et kõik tööõiguse reeglid on järgitud? Näiteks, et lepingu täitmisel ei kasutataks töötajaid seadusevastaselt ära ega sunnitaks ületunde tegema.
Kui teadlased seostavad halba õhukvaliteeti lühema eluea ja terviseprobleemidega, siis miks peaks riik endiselt odavaima hinna alusel valima transpordivahendid või viisid, mis lühendavad meie inimeste eluiga või halvendavad elukvaliteeti ning millest tingitud probleeme peame tulevikus lahendama Tervisekassa rahaga?
Või kas ehitushankes madalaima hinna eelistamine ei vii tegelikult selleni, et ettevõtja otsib hanke võitmiseks võimalusi jätta kasvõi osaliselt maksud maksmata või kasutada võimalikult odavat tööjõudu? Ja nagu maksuameti kontrollid on tõestanud, kasutades lausa illegaalset tööjõudu. Need on vaid mõned näited, mida ja kuidas saab hangetes arvestada, kui mõelda odavast hinnast kaugemale.
Kas ehitushankes madalaima hinna eelistamine ei vii tegelikult selleni, et ettevõtja otsib hanke võitmiseks võimalusi jätta kasvõi osaliselt maksud maksmata või kasutada võimalikult odavat tööjõudu?
Keskkonnaküsimused, sotsiaalsed probleemid jm ei pea olema valdkonna eest vastutavate asutuste ainumure. Kui paneme erinevate asutuste nõu ja jõu kokku, saame oste tehes mõjutada olulist osa meie majandusest ja ühiskonnast. Saame suunata ettevõtjaid pakkuma ühiskonnale keskkonnasõbralikumaid, sotsiaalseid probleeme vähendavaid, aga ka uuenduslikke lahendusi. Kõik need trendid on tegelikult maailmas, isegi meie lähiriikides, olemas ja levivad üsna jõuliselt. Kui ettevõtjad saavad kogemuse Eesti riigihangetes, on neil võimalus samu tooteid ja teenuseid pakkuda konkurentsivõimeliselt ka teistel turgudel.
Tõsi on, et asja või teenuse soetushind võib edaspidi riigihankes minna lühiajalises plaanis mõnevõrra kallimaks. Teisalt võib see vähendada kulutusi, mida tuleks hiljem teha keskkonna- või sotsiaalprobleemide vähendamiseks. Sama kehtib uuenduslikkuse kohta – innovaatilised lahendused vähendavad pikemas perspektiivis riigi kui terviku kulusid või hoiavad kokku meie tööaega.
Kulutades ühes või teises riigihankes mõned eurod rohkem, võime võita ühiskonnana tervikuna, seda ka rahaliselt. Näiteks keskkonnasõbralike lahenduste eelistamisega saame ühtlasi vähendada terviseprobleeme või sotsiaalsete aspektide lisamisega aidata kaasa, et kõik kodanikud pääseksid hõlpsasti kasutama riigi või omavalitsuse teenuseid.
Uusi nõudeid rakendades võib kaasneda mõningane vaidlustuste arvu suurenemine, samas näitab statistika, et vaidlustatud hangete arv on aastaid olnud madal – näiteks 2022. aastal 1,5%. Isegi, kui vaidluste hulk ajutiselt kasvab, jäävad selle tõttu venima siiski vähesed hanked.
Oleme tavakodanikena mõistlikud, üha targemad ja vastutustundlikumad tarbijad. Riik saab samuti olla targem tellija. Asutused ei peaks keskenduma ainult lühiperspektiivis oma vajaduste lahendamisele võimalikult odavalt, vaid arvestama riigi ees seisvate suuremate väljakutsetega. Nii, nagu muutused tarbijatele ei ole sündinud ja vastu võetud üleöö, ei ole ka riigihangete uued põhimõtted tekkinud ootamatult, vaid on arengu loogiline jätk ning nende kasutuselevõtt nõuab harju(ta)mist.
Riigihangete läbiviimise põhimõtete strateegiadokumendile saab anda avaliku konsultatsiooni raames tagasisidet 26. maini.