ruumilise planeerimise osakonna nõunik
Rahandusministeerium on valmis saanud üleriigilise planeeringute andmekogu (PLANK), kust on 17. oktoobrist leitavad kehtestatud planeeringud digikujul.
1. novembrist tuleb kõik kehtestatavad planeeringud esitada juba uude keskkonda.
Milleks sellist andmekogu vaja on?
Täna kulub planeeringust huvitatud isikul kehtiva planeeringu otsimiseks keskmiselt kuni tund aega ning ka siis ei pruugi kätte saada kõiki vajalikke materjale. Uuest andmekogust on igaühel võimalik ühest kohast kiiresti kätte saada kõik kehtivad planeeringumaterjalid kas kaardi, pdf või töödeldaval kujul. Hinnanguliselt võtab uuest keskkonnast planeeringute leidmine aega sama palju, kui praegusest Tallinna planeeringute registrist ehk 5-15 minutit.
Väheneb omavalitsuste koormus
Rahandusministeeriumi arvutuste põhjal toimub eelduslikult 10 000 planeeringute otsingut aastas, lähtuvalt ehituslubade ja planeeringute arvust ja üldisest võimalikust huvist. Neist pea 3000 juhul edastatakse päring planeeringu leidmiseks kohalikule omavalitsusele.
Suuremates omavalitsustes (nt Tallinna ja Tartu), kus kehtestatakse oluline osa Eesti planeeringutest, esitatakse päringuid võrreldes proportsionaalselt vähem, sest neil on loodud hästitoimivad avalikud planeeringute infosüsteemid. Seevastu väiksemad omavalitsused, kel sellised süsteemid puuduvad ja kel ei ole tagatud kõikide planeeringute avalik kättesaamine, peavad seetõttu vastama enamatele päringutele. Sõltuvalt päringu keerukusest võib vastamine aega võtta 10 minutist kuni 6 tunnini.
Planeeringute andmekogu loomise tagajärjel peaks koormus omavalitsustele oluliselt leevenema ja senine päringute arv vähenema kuni 70%.
Tagatud on planeeringute ajakohasus
Andmekogu eesmärgiks on koondada kõigi Eestis kehtivate planeeringute ruumiandmed, et võimaldada tulevikus kõik vajaminevad planeeringud ühest kohast kätte saada. Kui planeeringud kaotavad tulevikus kehtivuse, jäävad need keskkonda alles kehtetute planeeringutena.
Keskne andmekogu tagab andmete õigsuse ning võimaldab erinevatel huvipooltel olla kindlad, et kättesaadav planeering on kõige kaasaegsem ja selle põhjal saab hakata näiteks koostama ehitusprojekti.
Kui planeering kehtestatakse 1. novembrist 2022, tuleb see esitada juba uude andmekokku. Planeeringuandmete sisestamiseks on kaks võimalust: kas otse üles laadides või omavalitsuse planeeringute infosüsteemi kaudu, millega süsteem on liidestatud.
Kasutajamugavus
Planeeringutes sisaldub väärtuslik info, mida kasutavad erinevad osapooled mitmetes toimingutes – ehitusprojektide koostamisel ja tegevuslubade väljaandmisel, katastritoimingute tegemisel, aga ka näiteks maa maksustamise alusandmetena või raiete planeerimisel. See tähendab, et andmeid vajavad erinevad kasutajad, neist võivad olla huvitatud nii ametiasutused, ettevõtjad kui ka kinnisvaraomanikud.
Andmekogu on kõigile avalikult kättesaadav ning ennast tuvastama peavad ainult planeeringuandmete esitajad. Keskkonnas on paindlik planeeringute otsimisvõimalus erinevate tunnuste alusel. Leidmisel kuvatakse planeeringu liik, seisund (kehtiv, kehtetu, osaliselt kehtiv), andmed, kaardivaade jm. Failid on alla laetavad ühe või terve planeeringu kaupa. Uus andmekogu võimaldab planeeringuandmeid ristkasutada teiste infosüsteemidega nagu näiteks Maa-ameti rakendused ja Ehitisregister.
Üldjuhul, kui planeering on andmekogus olemas, on see kehtiv. Erinevate tasandite planeeringute korral on toodud kõigi samas kohas kehtivate planeeringute hulk ja sisu. Võimalik on vaadata ka planeeringute kehtetuks tunnistatud osi. Lisaks on võimalik eristada planeeringuid, milles on kehtetuks kuulutatud mingi osa planeeringust. Näiteks võib esineda juhtum, kus planeeringus on info kohustusliku aia värvuse kohta, kuid see nõue on mingil ajahetkel kuulutatud kehtetuks.
Digiriigile kohane ja kasutatav info
PLANK andmekogu teeb suure hüppe edasi planeerimisvaldkonna digitaliseerimises, millega Rahandusministeerium tegeleb. Järgmine samm on planeeringute digitaalse menetlemise süsteemi arendamine, mille kaudu saab ellu viia muudatused planeeringuprotsesside lihtsustamiseks, võimaldades planeeringute koostamisel keskenduda olulisimale – leida piirkonna jaoks sobivaim ruumilahendus.
Varasemalt kehtestatud planeeringute puhul on eesmärk järk-järgult liikuda nende digitaliseerimise suunas ja teha need samuti andmekogu kaudu kättesaadavaks. Andmete paremaks töötlemiseks, kättesaadavamaks tegemiseks ja kasutamiseks teistes infosüsteemides viiakse esitatavad andmed masinloetavale kujule. Sellega kaasnevad standardiseeritud vormistusnõuded, mis tagavad efektiivsema, tulemuslikuma andmete pärimise ja kasutamise ning kokkuvõttes pikendab see planeeringuandmete elukaart.
Rohkem infot: https://planeerimine.ee/digi/plank/