planeeringute osakonna juhataja asetäitja
Tartu Planeerimiskonverentsi rahvusvahelise sessiooni juht
Eestis on valmimas planeeringute andmekogu, mis hakkab peatselt koondama kõikide maismaal ja merealal kehtivate planeeringute andmeid. Tänases digimaailmas tundub loomulik, et planeeringuinfo on elektrooniliselt olemas, lihtsasti käsitsetav ja ühilduv muude andmekeskkondadega.
Ent digiajastu ei eksisteeri ainult Eestis – kui kaugel me võrreldes teiste riikidega täna oleme?
Märtsi lõpus Tartus toimunud planeerimiskonverentsi keskmes olidki tänavu digiajastu planeerimise võlud ja valud. Rahandusministeerium kui konverentsi üks toetajatest viis läbi sessiooni „Rahvusvahelised kogemused planeeringute digipöörde läbiviimisel“, kus arenduste ja tulevikuvisiooni üle arutleti üheskoos Singapuri, Soome ja Taani ekspertidega. Arutelu aitas rohkem mõista digivahenditega kaasnevaid võimalusi ja võttis maha hirmu, et kõik saab olema väga kitsastes raamides.
Digitaliseerimine on päevakorral kõikjal Euroopas
Lähiriikides on paljud valdkondlikud väljakutsed suhtelised sarnased. Mõnevõrra edestab teisi riike Singapur, kus koostatakse digitaalseid planeeringuid juba 2013. aastast. Riigil on välja arendatud eraldi andmete infrastruktuur ja otsused-planeeringud koostatakse andmepõhiselt. Singapuri esindaja ettekannet saab vaadata SIIT.
Soome riik tegeleb hetkel ehitusvaldkonna digitaliseerimisega ning andmemudelite ja infosüsteemi koostamisega. Ühe osa kogu valdkonna digiteabest moodustavad ka planeeringud, täpsemalt saab Soome ettekandega tutvuda SIIN.
Taanis on juba kasutusel riiklik planeeringute register, kust on kõik planeeringud kättesaadavad. Esimesed täisdigitaalsed kohaliku omavalitsuse tasandi planeeringud loodetakse andmestikku saada alates 2023. aastast.
Taani osales ka värskes üle-euroopalises Esponi Digiplan projektis ning Kopenhageni ülikooli teadur oli riikide olukorra analüüsi üks autoreid. Analüüs toob välja, et mingil määral tegelevad planeerimisvaldkonna digitaliseerimisega absoluutselt kõik Euroopa riigid, arengutes ollakse vaid erineval tasemel.
Arengud Eestis
Planeerimiskonverentsi teise päeva avanud riigihalduse minister Jaak Aab nentis, et Eestis peab ruumilise planeerimise digipööret käsikäes ehituse valdkonnaga oluliseks arenguvajaduseks ka valitsus. Protsessi tuleb ellu viia läbimõeldult, osapooltele jõukohases ajakavas ning üheskoos parimaid lahendusi genereerides.
Nii näeb Eestis aasta alguses jõustunud planeerimisseadus ette ühtse planeeringute andmekogu PLANK loomise, mis hakkab juba novembrist 2022 koondama kõikide kehtestatavate planeeringute andmeid. Nii ei kulu meil tulevikus enam aega andmete hankimisele, samuti teeb keskkond võimalikuks planeeringuandmete ristkasutuse muude geoandmetega. Loodetavasti saab andmekogus sammhaaval kättesaadavaks ka varem kehtestatud planeeringute info. Andmekogu peaks oluliselt hõlbustama valdkonna tööd, jättes ametnikele enam ressurssi planeeringute sisulise poolega tegelemiseks
Tuleb tõdeda, et kuigi näiteks Singapur on oma digiarengutes väga kaugele jõudnud, siis probleemid ja küsimused on siin meiega sarnased. Kuigi andmeid on täna palju ja tehisintellekt areneb samuti kiirelt, ei kao kuhugi eksperdi vajadus, kelle töö andmepõhised ja digitaalsed vahendid lihtsalt kiiremaks teevad – digilahendused toetavad planeerijat just tehnilisemates ja andmetega seotud aspektides.
Protsessis on aga üks raskemaid ülesandeid andmete ja info ühtlustamine – digitaliseerimine vajab selgeid reegleid ning siinkohal on võtmeroll osapoolte koostööl. Seega on planeerimise osapooltel oluline ise oma valdkonna lahendustesse panustada ja digitaalsetele arengutele kaasa mõelda. Vaid siis on eesootav areng enam kõigi vajadusi arvestav.
Kõikide Tartu Planeerimiskonverentsi ettekannete materjalidega on võimalik tutvuda konverentsi veebilehel https://planeerimiskonverents.ut.ee.