Tarmo Porgand, rahandusministeeriumi riigivara osakonna juhataja asetäitja Riigi osalus ettevõtetes näitab langustrendi – seda suunda on teadlikult hoitud, eelkõige muutuvatest vajadustest ja majandussektorite arengustest lähtuvalt. Samas on riigil põhjuseid piiratud hulga riigiettevõtete omamiseks – näiteks tulu teenimise eesmärgist julgeoleku tagamise ja muu avaliku huvini, kus erasektori oma initsiatiiv on tagasihoidlikum. Riigile kuuluvate äriühingute tegevust suunatakse […]
Rubriik: Riik
Kuidas vähendada riigitöötajate arvu?
Indrek Ostrat, riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna nõunik Riigitöötajate arvu vähendamine ei ole omaette eesmärk, vaid planeeritud tegevuste üks tulemus. Poolteist kuud enne valimisi on näha, et vajadus riigireformi järele on leidnud koha enamikus valimisprogrammides. Mõtteid edasiminekuks on mitmesuguseid, kuid algpõhjuses ollakse enamasti ühel meelel. Eesti rahvastik väheneb ja vananeb, seega väheneb ka töötavate inimeste […]
Eesti maksud jäävad Euroopas madalamate hulka
Risto Kaarna, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna peaspetsialist PwC on paigutanud Eesti taas kord kõrgete maksudega riikide hulka oma iga-aastases maksumaksmise raportis „Paying Taxes“, mis võrdleb ette antud parameetritega näidisettevõte makstavaid makse eri riikides. See tulemus aga pole adekvaatne kirjeldus Eesti maksukoormusest. Raporti järgi on Eesti kogu maksumäär („Total Tax Rate“) 49,3 protsenti, millest 8,4 protsendipunkti moodustab […]
Euroraha siht pole preemia, vaid head tulemused Eesti elus
Kadri Tali, rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna juhataja asetäitja Uuel euroraha perioodil on fookuses tulemuste saavutamine toetuste korrektse kasutamise ja väljamaksmise kõrval. Meie edukust ei näita see, kui kiiresti oleme raha ära kasutanud, vaid mida oleme selle eest saanud – kas inimeste heaolu ja ühiskonna jõukus on kasvanud. Tulemuste poole püüdlemist motiveerib Euroopa Liit tulemusreservi ehk nn […]
Eesti valmistub üleminekuks e-arvetele avaliku ja erasektori vahelistes arveldustes
Keiu Rõa Ernst & Young Baltic AS juhtivkonsultant Enamiku Eesti avaliku ja erasektori poolt saadetavatest arvetest moodustavad täna e-posti teel edastatavad PDF-arved. Masinloetavad e-arved, mis liiguvad tarkvarasüsteemide vahel ilma käsitsi sisestuseta, on Eestis veel vähe levinud. Selleks, et soodustada masinloetavate e-arvete laiemat kasutamist, on Rahandusministeerium alustanud ettevalmistusi üleminekuks kohustuslikule e-arveldamisele riigihangete puhul. 2016. aasta lõpuks […]
Kuidas noored rahaga ümber käivad?
Oktoobris korraldavad era- ja avaliku sektori asutused ja organisatsioonid üle Eesti rahatarkuse koolitusi. Kui soovid osa võtta ja saada teadmisi pikaajalisest rahaplaneerimisest, leiad infot rahandusministeeriumi kodulehelt. Koolitustega tahetakse parandada inimeste võimet rahaga ümber käia. Selle vajalikkusest ka noorte hulgas annavad aimu mitmed uuringud nagu “Finantskirjaoskuse ja finantsteenuste alase teadlikkuse uuring Eesti elanike hulgas: teadmised, oskused, käitumine ja hoiakud […]
Millal on II pensionisammas kasulik?
Demograafia, solidaarsuse ja tootluse mõju Tõnu Lillelaid, rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist Alates II samba loomisest tõuseb aeg-ajalt küsimus, kas see on loodud ainult pankade nuumamiseks ning kas inimestel oleks kasulikum jätta oma sotsiaalmaks I sambasse. Fondihaldurite kõrged tasud ja fondide madalad tootlused söövat ju kogu raha ära ning pensioniks ei jää midagi alles. Järgnevalt analüüsin, mis […]
Miks töötab Eestis valitsussektoris suhteliselt palju inimesi?
Külli Taro, Eesti Koostöö Kogu Cerlin Pesti, Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna juhataja Statistikas kasutatakse suhtarve kogu elanikkonda või tööealisse elanikkonda. Kuna Eestis on elanikke vähe, siis ka absoluutnumbrites väike riigisektor näib väikese elanike arvuga läbi jagades suhteliselt suur. Kui väikeriik soovib täita samu ülesandeid ja pakkuda oma elanikele samasuguseid avalikke teenuseid nagu oodatakse […]