Alkoholiaktsiisi laekumisest kainelt ja analüütiliselt

Avaldatud: 19. veebruar 2018 | 5 vastust

Kadri Klaos, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik
Sven Kirsipuu, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja

  • Alkoholiaktsiisi 55 miljoni euro suurusest alalaekumisest võrreldes 2017. aasta riigieelarve ootusega ligikaudu pool ehk 28 miljonit eurot laekus tegelikult 2016. aastal ja 2018. aastal aktsiisitõusu eel madalama aktsiisimääraga soetatud varude tõttu. See raha ei jäänud eelarvesse laekumata, lihtsalt laekumine jäi erinevasse aastasse.
  • Suvise aktsiisitõusu eel soetatud lahja alkoholi varud olid ootustest suuremad ja vana aktsiisimääraga alkoholi pikemaajalisem tarbimine vähendas 2017. aasta laekumisi ligikaudu 4 miljoni euro võrra.
  • Piirikaubandusest või tarbimise oodatust suuremast vähenemisest tulenev alalaekumine oli möödunud aastal ligikaudu 23 miljonit eurot.
  • Alalaekumine ootustega võrreldes ei tähenda automaatselt seda, et meetme mõju kokku on eelarvele olnud negatiivne.
  • Lisaks eelarve laekumise andmetele on oluline ära oodata andmed alkoholi tarbimise ning tervisekäitumise dünaamika kohta.

Alkoholiaktsiisi laekumine on olnud viimasel ajal teravdatud meedia tähelepanu all. Teema on leidnud laia kõlapinda – paljud inimesed tunnevad selle teemaga seotust, kas siis otseselt alkoholi tarbijatena või kaudsemalt, puutudes kokku alkoholismi varjukülgedega, nagu haigused, vägivald ja õnnetused. Enamiku inimeste isiklik kokkupuude alkoholiga on põhjustanud teema emotsionaalset käsitlust ja emotsioonid on kandunud ka eelarve laekumiste konteksti. Loe edasi »

Pensionifondide tasudest

Avaldatud: 30. jaanuar 2018 | Kommenteeri

Tõnu Lillelaid, rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist

2018. aasta saabudes on taaskord sobiv hetk vaadata üle, mis on toimunud ja toimumas II samba tasude ja tootlustega. Enne statistika juurde minemist toome välja mõned muudatused, mis regulatsiooni poole pealt tasude valdkonnas 2018. aastal jõustusid.

1. Alates 2018. aasta 1. veebruarist sõltuvad pensionifondide tasud lisaks fondivalitseja poolt hallatavate II samba fondide mahtudele ka fondide investeeringutest. Meeldetuletuseks, et pensionifondide valitsemistasu peab langema 10% võrra igas järgnevas 100 miljoni euro vahemikus, sealjuures on arvestuses kõik sama fondivalitseja II samba pensionifondide mahud kokku liidetuna. Uue elemendina hakkas 2018. aastal kehtima reegel, kus allahindluse määr langes seniselt 10%-lt 15%-le konservatiivsetele pensionifondidele ja nendele fondidele, mille vara võib investeerida kokku rohkem kui 30% ulatuses teistesse fondidesse ja krediidiasutuste hoiustesse. Ülejäänud kohustuslike pensionifondide suhtes säilis seni kehtinud allahindluse määr, mis on 10%.
Valitsemistasu sidumine investeeringutega peaks pensionifonde motiveerima tegema rohkem otseinvesteeringuid (sh Eestisse) ja vähendama investeeringuid teistesse investeerimisfondidesse. Ühest küljest vähendab see fondi arvelt tehtud kulusid, kuna väheneb kas pensionifondi enda valitsemistasu või teiste investeerimisfondide tasud. Teisest küljest võimaldab see teatud määral fondi tasudes eristada fondi investeerimisstrateegiat (nt aktiivselt juhitud fondid saavad vajadusel võtta kõrgemat tasu).

2. Alates 2018. aastast tuleb II samba fondide kohta avaldada jooksvad tasud ja vara käibe suhtarv. Jooksvad tasud esitatakse kalendriaasta kohta ja need sisaldavad kõiki II samba fondi arvelt võetud kulusid (nt valitsemistasu, tehingutasud jm), kuid samuti ka nende investeerimisfondide tasusid, kuhu pensionifondid oma varasid investeerivad. Vara käibe suhtarv näitab kui suur osakaal on fondi varadest aasta jooksul fondis vahetunud. Loe edasi »

10 edasiminekut ELi rahanduses Eesti eesistumise ajal

Avaldatud: 22. detsember 2017 | Kommenteeri

Eesti saavutas suuremal või vähemal määral kõik eesistumiseks seatud eesmärgid maksu- ja finantspoliitika valdkonnas. Järgnevalt ülevaade kümnest suuremast teemast, mis õnnestus kokkuleppeni juhtida.

  1. Digimaks ehk õiglane maksukogumine digiettevõtetelt  

Teema, millega Eesti eesistumine end Euroopa maksuajalukku kirjutab. Aastaid on arutatud erinevates riikides, Euroopa Liidu tasandil ja OECD-s, kas ja kuidas tuua rahvusvahelised maksureeglid 21. sajandisse. Täna eeldab riigis teenitud kasumi maksustamine ettevõtte füüsilist kohalolekut. Kui tegemist on digitaalselt teenitud kasumiga, maksustatakse see heal juhul mõnes teises riigis või jääb halvemal juhul üldse maksustamata. Ettevõtjad kannatavad ebavõrdse konkurentsi käes ja riigid jäävad ilma maksurahast. Tegemist ei ole hüpoteetilise probleemiga – 2007. aastal tegutses üks kuuest maailma väärtuslikumast ettevõttest digimajanduses, täna tegutseb üks kuuest traditsioonilises majanduses.

Eesti algatusel jõudsid liikmesriigid kokkuleppele, et digimajanduse ettevõtteid ei maksustata täna teistega võrdselt, rahvusvahelisi maksureegleid on vaja uuendada ning kasumi teenimine digitaalselt ei tohiks takistada selle õiglast maksustamist. Tuginedes Eesti juhitud arutelule, otsustas Ülemkogu kutsuda Komisjoni üles esitama digimajanduse maksustamist puudutav direktiivi eelnõu juba 2018. aasta alguses. Seega jõudsime esimest korda Euroopas teoreetilistest aruteludest kaugemale ja näeme peagi, millised digimajandusele sobivad rahvusvahelised reeglid välja näevad. Loe edasi »

Euroraha vähenemine ja müüdid

Avaldatud: 6. detsember 2017 | Kommenteeri

Rando Härginen
Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik

Avalik ruum peegeldab, et euroraha tulevik ei jäta kedagi külmaks. Euroraha vähenemist ja selle kasutamist puudutavad arvamused ulatuvad parastavatest kuni nendeni välja, mis pooldavad Isemajandavat Eestit 2.0. Õli valab tulle ka Riigikontroll, kes viitab riigi n-ö eurorahast väljumise strateegia puudumisele, kuid jätab samas mahus välja toomata tegevused, millega Eesti vastavat tulevikuvalmidust kasvatatakse.

Tasakaalustatud arutelu ei lihtsusta ka eri meediakanalites ilmuv poolik või vastuoluline info. Näiteks võis Maalehe (30.11.17) lugeja hiljuti aru saada, et Eesti muutub raha netosaajast netomaksjaks. Mõttekoht, mida selline info rabedus võib kõike mõjutada. Näiteks välisinvesteeringu kavandaja mõtetes. Seetõttu on vast paslik anda diskussiooni mõneti faktipõhisem ja neutraalsem noot ning kummutada mõned euroraha vanad ja uued müüdid. Loe edasi »

Avatud ja kaasav juhtimine

Avaldatud: 1. detsember 2017 | Kommenteeri

Kristina Reinsalu,
E-riigi Akadeemia e-demokraatia valdkonna juht

Küsimus, kuidas teha kaasamisest ja teavitamisest omavalitsuse juhtimise ja elu korraldamise loomulik osa, on tõenäoliselt nii mõnegi uue volikogu ning valla- ja linnavalitsuse päevakorras.

Näide elust enesest. Oleme lõpetamas veebilehtede koolitusseminari Tartumaal, kui tõuseb vallaametnik ja ütleb ohates: “Nüüd tahate selle vaese vallavanema päris ära tappa! Tal niigi tööd palju, nüüd peab veel informeerima ja kaasama hakkama.”

E-riigi Akadeemia on aruteludest omavalitsuste ja vabakondadega vorminud ettepanekud avatumaks valitsemiseks. Loe edasi »

Riigihange – riigi mitmekülgne tööriist

Avaldatud: 22. november 2017 | Kommenteeri

 

Igal aastal avaldab rahandusministeerium riigihankevaldkonna kokkuvõtte möödunud aasta olulisemate arengute kohta ja annab ka ülevaate riigihankepoliitika laiematest eesmärkidest. Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna nõunik Karoli Niilus kirjutab äsja avaldatud dokumendi põhjal pikemalt kahest olulisest suunast Eesti riigihankepoliitikas: 

  • miks on vaja ja kuidas saab suurendada väikese ja keskmise suurusega ettevõtete osakaalu riigihangetes ning
  • kuidas on riigihangete kaudu võimalik toetada erinevates riigile olulistes valdkondades eesmärkide saavutamist.

 

Riigihankepoliitika elluviimine ja selle raames eesmärkide saavutamine sõltub eelkõige hankijatest ning nende poolt elluviidavast hankepraktikast. Riigil on siin mitmeid võimalusi läbi hankepraktika kujundamise erinevate valdkondlike eesmärkide saavutamise toetamiseks. Loe edasi »

Kas Eesti riigi rahandus on kriisis?

Avaldatud: 17. november 2017 | Kommenteeri

Erki Lõhmuste, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja

Eesti riigi rahanduse olukord on väga hea kõikide arvuliste hinnangute järgi: sisulist probleemi riigi rahandusega ei paista isegi kõige konservatiivsematest arvulistest hinnangutest. Analüütikud on siiski eri meelt hinnangutes sellele, kas Eesti majandus kasvab paraja hooga või liiga kiiresti.

  • Eelarve hetkeseisu hindamiseks on vaja nominaalsest eelarvepositsioonist eemaldada majandustsükli mõju, kuid puudu on objektiivselt mõõdetav näitaja.
  • Majandustsükli olukorra hindamiseks on välja töötatud SKP lõhe näitaja, mis näitab, kui palju on SKP all- või ülevalpool jõukohast taset.
  • Objektiivse SKP lõhe mõõdupuu puudumine ja hinnangute suured usaldusvahemikud on peamiseks raskuseks selle teoreetiliselt hea kontseptsiooni kasutamisel praktikas.
  • Eesti majanduskasv on pärast kriisi olnud jõukohasest tasemest madalam, mis teeb analüütikud ettevaatlikuks ning võib meie kasvupotentsiaali hinnanguid ülemäära kärpida.
  • Rahvusvahelised institutsioonid soovitavad Eestile mõõdukat eelarvedefitsiiti, mille abil suurendada tulevast majanduse kasvupotentsiaali, ilma et seataks ohtu riigi rahanduse jätkusuutlikkus.
  • Majanduse elavdamiseks ei ole kõige õigem aeg, kuid põhjust ei ole ka majandust jahutada.
  • Riigi rahanduse jätkusuutlikkus on tagatud – seda kinnitavad kõikide institutsioonide arvulised hinnangud.
  • Riigi reservid on piisavad tulemaks toime ka väga suure majanduslangusega.

Loe edasi »

Tõhus tolliliit on samm lähemale kogu EL-i hõlmavale digitaalsele ühisturule

Avaldatud: 13. september 2017 | Kommenteeri

Urmas Koidu, Maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhataja 

Euroopa Liit on globaalses kaubavahetuses oma 16 protsendise osalusega üks peamistest tegijatest. Sel nädalavahetusel kogunevad ELi majandus- ja rahandusministrid Tallinnas mitteametlikule Ecofinile, kus muude teemade kõrval räägivad ka tolliliidu juhtimisreformist. Laual on tolli IT süsteemide arendamise pikaajalised eesmärgid, mis tagaks kogu süsteemi jätkusuutlikkuse ja oleks samal ajal ka kulutõhusad. Kas ELi ülene ühine süsteem oleks siin lahendus?

28 erinevat süsteemi ei ole kulutõhus

Pea viis kümnendit vana tolliliit areneb järjepidevalt edasi. Areng toetub täna suuresti uuele liidu tolliseadustikule, mis aitab tollitoimingud liidu sees järk-järgult ühtlustada. Eesmärk on, et ettevõtjaid koheldaks kõikjal liidus võrdselt ja kogu asjaajamine muutuks tulevikus paberivabaks. See omakorda hoiab kokku aega ja raha. Seadustiku juurutamise üks nurgakividest on hästi toimivate IT-süsteemide väljaarendamine. Loe edasi »

Tallinnas asutakse euroala tuleviku vundamenti laduma

Avaldatud: 11. september 2017 | Kommenteeri

Andres Kuningas, Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja

Juba sel reedel ja laupäeva, 15.-16. septembril kohtuvad Tallinnas Euroopa Liidu majandus- ja rahandusministrid ning keskpankade presidendid. Muuhulgas peetakse arutelu majandus- ja rahaliidu (Economic and Monetary Union, EMU) tulevikust. Arutelu on ühelt poolt loomulik jätk juba pikka aega kestnud kõnelustele EMU arendamise kohta. Teiselt poolt on tegu osaga üldisematest ELi tuleviku teemalistest mõttevahetustest. 

ELi tuleviku arutelud tõi teravamalt pildile BREXITi tegelikkuseks saamine. Sellest ajendatuna avaldas Euroopa Komisjon kevadel ELi tuleviku valge raamatu ning selle jätkuks ja erinevate valdkondade tuleviku diskussioonidele inspiratsiooniks 5 aruteludokumenti. Kaks neist, majandus- ja rahandusliidu ning ELi rahastamise tulevikku käsitlevad paberid, on nädala lõpus toimuva diskussiooni üheks lähtekohaks. Loe edasi »

Euroopa Liidu 2018 eelarve: kolme paradoksi juhtum

Avaldatud: 3. august 2017 | Kommenteeri

Märt Kivine, rahandusministri eriesindaja EL eelarve küsimustes

Eestil tuleb eesistujana leida kokkulepe Euroopa Liidu 2018. aasta eelarves. Raamistik selleks on olemas ning ülesanne esmapilgul lihtne, kõlades võib-olla isegi lahjalt: eesmärk on saavutada tulemus, mis on kõikide huvides ja justkui ette kokku lepitud. Ometi on selle tulemuseni jõudmine kunst, mis nõuab eesistujalt pühendumist ja kolme paradoksi haldamist.

Euroopa Liidu aastaeelarve kolm paradoksi on:

  1. Eelarve kulude pool pole otseselt seotud (maksu)tuludega, Euroopa Parlamendile on antud väga suur roll otsustamises;
  2. Aastane eelarve on allutatud pikaajalisele eelarveraamistikule;
  3. Iga-aastane eelarve protsess on alati kirglik ja pingeline.

Eesti Euroopa Liidu eesistumise programmis seisab, et meil tuleb eesistujana viia läbirääkimised nõukogu ja Euroopa Parlamendiga kokkuleppeni, mis tagab Euroopa Liidule vajalikud vahendid oma eesmärkide saavutamiseks ja poliitikate elluviimiseks. Loe edasi »