maksu- ja tollipoliitika osakonna nõunik
Ettevõtluskonto kasutamine on viimastel aastatel muutunud aina populaarsemaks ja kasutajate arv on jõudsalt kasvanud. Kui 2019. aastal avas ettevõtluskonto 1702 inimest, siis 2025. aasta 3. jaanuari seisuga oli kasutuses juba 29 370 ettevõtluskontot.
Seda on soodustanud nii üldised muutused ettevõtluskeskkonnas kui Covid-pandeemia. Palju on juurde kerkinud uusi töö tegemise viise – platvormitöö, virtuaalne töö, diginomaadlus, iseendale tööandjaks olemine ja iseseisvad lepingupartnerid.
Ühtlasi on selle aja jooksul praktikas esile kerkinud mitmed kitsaskohad, mis mullu korda tehti, et mitte pidurdada konto kasutamist. Edasi nendest täpsemalt.
Kõrgem maksumäär kaob
Kui seni sai ettevõtluskonto soodsamat maksumäära kasutada kuni 25 000 eurose aastatulu korral ja tulule vahemikus 25 000 – 40 000 kehtis kõrgem maksumäär, siis aastast 2025 kehtib üksnes soodsam 20-protsendine määr. Kui tulu ületab juba 40 000 eurot, tekib käibemaksukohustus. Ettevõtluskonto raames seda tasuda ei ole võimalik ja siis tuleb valida juba muu tegutsemisvorm (nt FIE või OÜ).
Kõrgemast maksumäärast loobuti, kuna ettevõtluskonto reeglite vastuvõtmisest alates on keskmine palk kasvanud enam kui 58 protsenti ning palgakasv jätkub. Otsust toetas ka viimaste aastate keskmisest kõrgem inflatsioon.
Pensioni II sambaga liitunu ettevõtlustulu maksumäär muutub
Ettevõtlustulu maksust kaetakse kõik ettevõtlustulu maksustamisel kohalduvad kohustuslikud maksud ja maksed – sotsiaal- ja tulumaks ning vajadusel ka sissemakse pensioni II sambasse.
Aastani 2021 oli II sammas tulenevalt vanusest või varasemast liitumisavaldusest kohustuslik. Kuna nüüd on see vabatahtlik ja võimalik maksemäär 2,4 või 6 protsenti, tuli seda arvesse võtta ka ettevõtluskonto maksustamisel. Sellest aastast on II sambaga liitunud ettevõtluskonto kasutajal ettevõtlustulu maksumäär selle (2, 4 või 6 protsendipunkti) võrra suurem – vastavalt siis 22, 24 või 26 protsenti. Kogumispensioni osa kantakse isiku valitud pensionifondi või pensioni investeerimiskontole.
Maksemäära muutmata jätmisel oleks pensioni II sambaga liitunud ettevõtluskonto kasutaja ettevõtlustulu maksust tulu- ja sotsiaalmaksu katteks kantav osa ehk n-ö solidaarne panus järjest vähenenud. Kui sotsiaalmaksuks kantav osa väheneb, siis suureneb tulu, mida on vaja teenida, et saada ravikindlustuskaitse. Näiteks kui ettevõtluskonto kasutaja oleks tõstnud kogumispensioni makse määr 6 protsendini, oleks pidanud tema kuine tulu küündima ravikindlustuskaitse saamiseks juba 2501 euroni.
Ettevõtluskonto numbri õigsust saab kontrollida
Eelmisel aastal ei olnud ettevõtluskonto number avalik, mistõttu ei olnud maksuhalduril võimalik nimetatud andmeid kolmandatele isikutele esitada, kuigi tasu maksjal võib olla põhjendatud vajadus sellise info järele.
Sellest aastast on võimalik numbreid kontrollida. Muudatus välistab võimaluse, et ettevõtluskonto on küll avatud ja teenuse ostjale on näha ettevõtluskonto omamise fakt, kuid teenitav ettevõtlustulu suunatakse tahtlikult või eksimuse läbi muule pangakontole. Seega vähendab muudatus kuritarvituste võimalusi. Muud andmed, nt ettevõtluskontole laekunud tulu suurus või kontoomaniku kontaktandmed, jätkuvalt avalikustamisele ei kuulu.