Käima on läinud struktuuritoetuste 2014-2020 perioodi lõpusirge, mille käigus investeeritakse käesoleva aasta jooksul Eesti arengusse 520 miljonit eurot lõppeva perioodi vahendeid. See rahasüst tuleb väga õigel ajal- sajad toetusmiljonid ergutavad tänast majandust ning võimaldavad lõpule viia riigi jaoks olulisi investeeringuid ja reforme.
2014-2020 perioodil on eurotoetuste osakaal riigieelarves jäänud 10% ümber, kattes koguinvesteeringutest umbes 17%. See on võimaldanud ehitada üle Eesti kaasaegseid koole ja lasteaedu, tervisekeskusi ja haiglakorpusi, et pakkuda kvaliteetsemat raviteenust, arendada uusi avalikke e-teenuseid, investeerida rongiliikluse parendamisse ja maanteede ehitusse, et saaksime kiiremini ja turvalisemalt liigelda, toetame hoonete energiatõhususe suurendamist, et küttekulusid alla tuua jne. Nii mõneski valdkonnas oleme tänaseks saavutanud märksa enam, kui algselt planeerisime- kohati lausa mitmekordselt uute maanteede, raudteekilomeetrite või täiendavate lasteaiakohtade näol. Ka kaasaegseid tervisekeskusi kerkib üle Eesti 15 võrra enam 2014. aastal plaanitust.
Seda kõike hoolimata sellest, et viimastesse aastatesse on jäänud laiaulatuslikud kriisid, mis paratamatult on mõjutanud ka eurotoetustest rahastatud projektide elluviimist. Tarneraskused, lepingute katkestamised ja muu kriisidest tulenev turbulents on tekitanud hulganisti väljakutseid, mida 9 aastat tagasi plaane tehes ei osanud keegi arvestada. Samas on meil õnnestunud saavutada keerulistest oludest hoolimata püstitatud eesmärgid ja tagada toetuste kasutamise tulemuslikkus keskendudes suurte ja terviklike muutuste tegemisele. Kui eelneval, 2007-2013 perioodil läks lõviosa rahast betooni ehk suurtesse infrastruktuuri investeeringutesse, mille elluviimine on üsna kindlapiiriline, siis lõppeval toetuste perioodil oleme tegelenud suuresti struktuursete ja mahukate reformidega, mille käima lükkamine ongi olnud aeganõudvam ning elluviimine keerukam. Näiteks võib tuua koolivõrgu ja haiglavõrgu ümberkorraldamine, mille ettevalmistus on võtnud aega, aga mis omavad väga olulist mõju igale Eesti perele ja mille tulemusena saavad inimesed paremat ja kättesaadavamat teenust.
Ka esimesed seemned rohepöörde maastikul on idanema pandud paljuski 2014-2020 eurotoetuste kaasabil – investeeringud ringmajandusse, rohepööret toetav innovatsioon ja investeeringud kõrgema lisandväärtusega ettevõtlusesse, ressursitõhususse, energiasäästu, keskkonnasõbraliku transporti jne. Need on näited suurtest ja olulistest sammudest, mis jätkuvad ka järgmise, 2021-2027 rahastamisperioodi vahendite toel. Uus periood on juba käima läinud ja mitmed meetmed avatud ning järgmised kohe avanemas, milleks tasub valmis olla.
Nii nagu ei ole jätnud kasutamata kahel eelmisel rahastusperioodil, ei jäta me ka sel korral kindlasti ühtegi toetusraha kasutamata, et Eesti arengusse ja soovitud muutustesse investeerida – kogu 2014-2020 perioodi toetusmaht on juba otsuste ja lepingutega kaetud ning viimased jäägid saavad käesoleva aasta jooksul kasutusse võetud. Täna oleme vahendite kasutamise tempolt Euroopa Liidu tasemel esikümnes, kõrgel 6. kohal. Aga nagu juba öeldud- eelarveperioodi lõpuni on veel aega ja finišisse jõudes peab olema raha mitte lihtsalt “ära kasutatud”, vaid tulemuslikult Eesti arengusse investeeritud. Juba aasta pärast saame „tibusid“ lugeda.
Jooksvalt saab Eesti eurorahade kasutamise edenemist jälgida igakuiste aruannete põhjal siin https://pilv.rtk.ee/s/fcpD9bnb6oZRHsB ja EL tasandil siin https://cohesiondata.ec.europa.eu/2014-2020_cohesion_overview.